Sotsiaalkindlustusamet avas oktoobri keskel e-teeninduse ehk internetipõhise iseteenindusbüroo, kus inimesed ise saavad hallata oma teenuseid ja toetusi. Selle infosüsteemi teevad uuenduslikuks proaktiivsed teenused. Mida tähendavad proaktiivsed teenused ning mida hõlmab endas kasutajasõbraliku disaini loomine, küsisin meie spetsialistidelt

Tõenduspõhise otsustamisega (Data Driven decision making) alustamine tundub paljudele ettevõtetele ületamatu väljakutse. Valdkonda uurima hakates jõutakse kiiresti märksõnadeni suurandmed, modelleerimine ja tehisintellekt. Teemasse lisandub sageli ka vajadus andmejärve järele. Olenevalt ettevõttest hinnatakse pingutust ja investeeringut sellega tegelemiseks suureks ning peetakse ebavajalikuks.

Iseteeninduse puhul on kasutajate kaasamine ja nende vajadustega arvestamine olnud erilise tähelepanu all. Kokku testisime kolme prototüübi versiooni ja viimase tegime ka avalikkusele tagasiside andmiseks kättesaadavaks. Lisaks rakenduse loogikale ja funktsioonidele on ka sõnakasutuse ja tõlgete arusaadavus ja selgus perehüvitiste teenuse reaalsete kasutajatega üle kontrollitud.

Sellest nädalast oleme Atlassiani Platinum taseme partner. See on hõbeda ja kulla järel kõrgeim staatus, mida partnerina pälvida võib. Meie tegevjuhi Ander Tenno sõnul on „plaatinumtase ühelt poolt tunnustus tehtud töö eest, kuna selleks saavad üksnes need esindajad, kellel on suur hulk sertifitseeritud spetsialiste, kes platvormi juurutada oskavad.

Keskmine nutitelefoni kasutaja veedab päevas oma seadmes 3,5 tundi. Sellest ajast üle 80% kulub rakenduste ehk äppide ning ülejäänud aeg mobiilse veebilehitseja kasutamisele. See statistika illustreerib hästi mobiilsete platvormide potentsiaali turunduses, kliendisuhete arendamisel ja brändi kasvatamisel.

Kas teadsid, et ostetavate toodete hind mõjutab sama ajupiirkonda, kus tekivad valuaistingud? Järgmine kord, kui uut mobiiltelefoni ostma lähed, võid ennast analüüsida: mis tunne on vaadata alumise riiuli säästutelefoni ja mida tunned, kui tutvud kõige uuema ja kallima seadmega poes?

 

Klientide tagasiside olulisust äriidee valideerimisel ning toote disainimisel ja arendamisel ei panda enam tõenäoliselt kahtluse alla üheski iduettevõttes. Küsimus on pigem selles, kuidas tagasisidet kõige efektiivsemalt koguda, nii et selle põhjal klientide käitumisest aru saada ja seda usaldusväärselt ennustada. 

 

Mõnede inimeste arvates peab veebileht olema eelkõige ilus või trendikas. Kujuta sinagi ette, et oled näiteks veebipoe omanik. Kas tahad, et klient tuleks su veebipoodi ja mõtleks „Oi, kui ilus!“, imetleks natukene ja läheks siis uuesti minema? Või tahad, et ta sooritaks ostu, et see poleks vaevaline ning et ta teinekordki su poodi tuleks? 

Prototüübi loomise vajadust ja selle kasutegureid mõistetakse hästi, kuid sageli ei teadvustata seda, et prototüübi loomiseks on vaja teha päris arvestatavas mahus eeltööd ehk koguda erinevate meetodite abil kokku korrektne sisend. See on vajalik selleks, et prototüüp loodaks silmas pidades kõigi osapoolte vajadusi ja eesmärke.

Prototüüpimisest on saanud populaarne, klientide poolt hinnatud ja kasutajakogemuse disainerite poolt armastatud disainipraktika, kuna see on kiire, efektiivne ja lõbus meetod ideede visualiseerimiseks. Prototüüp aitab mõista ja uurida võimalusi ning piiranguid, mis ilmnevad siis, kui need on visuaalse ja interaktiivse lahendusena

Iga veebilehe, rakenduse või infosüsteemi loomise juures on oluline arvesse võtta nii suurt pilti kui ka detaile. Ühelt poolt on tähtis, et kõik huvigrupid ja lõppkasutajad saaksid oma vaatepunkti ja soovid välja öelda. Samal ajal on vajalik, et juba algfaasis saaksid kõik olulisemad aspektid ühtseks nägemuseks vormitud. Levinuim tehnika selleks on prototüüpimine.

 

Termini big data ehk suurandmete ümber on palju suminat. Nimetus viitab väga suurtele andmehulkadele. Sellistele, mille majutamiseks ei piisa sageli ühest serverist. Kuid termini taga peitub midagi enamat kui ainult andmemaht.