Iga veebilehe, rakenduse või infosüsteemi loomise juures on oluline arvesse võtta nii suurt pilti kui ka detaile. Ühelt poolt on tähtis, et kõik huvigrupid ja lõppkasutajad saaksid oma vaatepunkti ja soovid välja öelda. Samal ajal on vajalik, et juba algfaasis saaksid kõik olulisemad aspektid ühtseks nägemuseks vormitud. Levinuim tehnika selleks on prototüüpimine.

 

Termini big data ehk suurandmete ümber on palju suminat. Nimetus viitab väga suurtele andmehulkadele. Sellistele, mille majutamiseks ei piisa sageli ühest serverist. Kuid termini taga peitub midagi enamat kui ainult andmemaht.

 

Sel sügisel avab sotsiaalkindlustusamet oma iseteeninduse. E-teenindus on ameti internetipõhine iseteenindusbüroo, kus inimesed saavad hallata sotsiaalkindlustusameti poolt pakutavaid teenuseid ja toetusi.

 

API-d ei ole enam vaid arendajate teema. Viimaste aastate jooksul on API-de kasutamine muutunud võrratult lihtsamaks ning nendega seotud võimaluste ring tohutult avaramaks. Veel mõned aastad tagasi loodi API-sid vaid arendajate poolt ja arendajatele.

Kas teadsid, et kui Facebook automaatselt sinu Instagrammi üles laetud pildi ka Facebooki postitab, teeb seda tegelikult API? Evernote sünkroniseerib sinu märkmeid nutitelefoni ja sülearvuti vahel? Samuti API-ga. Kui oled oma veebilehele või blogisse lisanud videoid Youtube-st, siis oled kasutanud selleks Youtube’ i API-t.

Kas teadsid, et märkimisväärne osa sinu digitaalsest kogemusest baseerub API-del? Tänu API-dele saab väga hõlpsalt võrrelda, osta, salvestada, valida, postitada ja erinevatesse keskkondadesse sisse logida. API-del on suur roll nii operatsioonisüsteemides, desktopis, mobiilis, asjade internetis, IT infrastruktuuris, tarkvara arenduse arhitektuuris. Põhimõtteliselt kõikjal!

28. märtsil toimus Baltikumi esimene rahvusvaheline Atlassiani konverents, mis tõi kokku 180 inimest. Nende seas oli nii müüjaid ja konsultante kui ka kliente ja kasutajaid administraatoritest arendajateni. Päeva jooksul toimus viis ettekannet ning lõuna ja pauside ajal vabas vormis mõtete ja kogmuste vahetamine. 

Eelmises artiklis „Kasutajaintervjuud – miks ka sina peaksid neid läbi viima?“ rääkisime sellest, miks on intervjuud meie jaoks üks väga sageli kasutusel olevatest meetoditest ja miks ka sina peaksid oma klientide süvitsi tundma õppimiseks ja seeläbi toote või teenuse arendusvõimaluste avastamiseks nendega intervjuusid läbi viima. Selles artiklis anname taktikalist nõu, ku

Intervjueerimine on laialt levinud viis kasutajate lähemalt tundma õppimiseks, et saadud info põhjal toodet, teenust, veebilehte vm arendada või muuta. Meie kasutame seda meetodit väga sageli. Kuid alati ei pea kasutajate mõttemaailma ja elu-oluga kurssi viimiseks UX agentuuri või konsultanti palkama - intervjueerimise võib ka ettevõtte siseselt läbi viia.

Nägemispuudega inimesed kasutavad internetti ja tehnikavidinaid nagu kõik teised. Tänu ligipääsetavuse nõuete järgimisele veebi või rakenduse loomisel ja erinevatele uuenduslikele lisaseadmetele on neil võimalus nii informatsiooni saada ja edastada, kui ka erinevaid tegevusi teha. Asjad, mida nad veebis või rakendustes teevad, ongi üldjuhul samad.

 

Mõõdikute sarja viimases osas teeme juttu mõõdikute valemitest ning arvutuskäikudest. Vastuse saab ka küsimus, kuidas mõõdetud tulemusi tõlgendada ning mida selle informatsiooniga edasi teha.

Ilmselt on abiks, kui enne seda artiklit oled lugenud ka kaht eelnenud osa:

 

Oleme Baltimaade suurim UX disainile, ärianalüüsile ja kasutajakesksele arendusele keskenduv ettevõte. Täna töötab meil üle 80 oma ala fänni, kes löövad kaasa valdkonna arendamises nii Eestis kui väljaspool. Aastas tegeleme umbes 300 erineva projektiga. 2017. aastal tegime kliendiprojektides üle 68 000 h tööd.