Kas sinu e-keskkond vastab 2025. aastal jõustuvatele ligipääsetavuse nõuetele?
Ligipääsetav e-keskkond tähendab seda, et võimalikult paljud inimesed saavad seda iseseisvalt kasutada. Ligipääsetav e-keskkond on disainitud ja arendatud nii, et seal olevaid tekste näevad lugeda ka eakad, sisu on arusaadav ka esmakasutajatele, erivajadustega inimesed saavad kasutada lehte erinevate tugitehnoloogiatega (nt klaviatuuriga navigeerimine, ekraanilugejad, häälkäsklused, pilguga juhtimine) jne.
Laiemalt võib öelda, et ligipääsetavuse nõuete järgimine tähendab ka kasutusmugavuse tõstmist, sest ligipääsetav e-keskkond on töökindlam, selgem, efektiivsem ja sealt leiab vajaliku kiiremini üles.
Ligipääsetavus on üha enam päevakorda kerkiv teema. Avaliku sektori veebilehtedele ja mobiilirakendustele on juba 2019. aastast kehtinud Euroopa digiligipääsetavuse standard EN 301 549. Erasektorile selliseid nõudeid seni rakendatud ei ole ning seetõttu on ligipääsetavusega tegelenud peamiselt need ettevõtted, kes on soovinud viia oma teenuseid laiema kasutajaskonnani ja näinud selles konkurentsieelist.
Olukord on aga muutumas, sest alates 2025. aastast peavad ka paljud erasektori ettevõtted oma e-keskkonnad kriitilise pilguga üle vaatama.
Mis muutub aastal 2025?
2019. aastal võeti vastu Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiiv (EL) 2019/882, mis seab ligipääsetavuse nõuded ka toodetele ja teenustele. Eesti seadustesse võeti uued nõuded üle toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusena.
Direktiivi ülevõtmine tähendab muuhulgas seda, et alates 28. juunist 2025 peavad ka erasektori veebid ning mobiilirakendused järgima standardi EN 301 549 nõudeid (kokku umbes 100 nõuet), mida seni on pidanud tegema vaid avaliku sektori e-keskkonnad.
Aastast 2025 peavad muuhulgas e-poed vastama ligipääsetavuse nõuetele.
Seoses kohandamisala laiendamisega on uuendamisel ka ligipääsetavuse standard EN 301 549, mille versioon 4.1.1 avaldatakse aastal 2025. Standardi põhiosa jääb siiski samaks ning tänase versiooni võib julgelt analüüsi ja paranduste aluseks võtta.
Siinkohal on oluline märkida, et Euroopa Liidu ligipääsetavuse standard EN 301 549 sisaldab endas nii rahvusvahelise standardi WCAG 2.1 AA taseme nõudeid kui ka täiendavad lisanõudeid.
Kellele ligipääsetavuse nõuded kohalduvad?
Ligipääsetavuse standardi EN 301 549 nõuded kohalduvad nii digitoodetele (e-lugerid, makseterminalid, piletiautomaadid, pangaautomaadid, iseteeninduskioskid jms), kui ka digiteenustele (e-pangandus, e-sideteenus, e-kaubandus, transpordipiletite ostmine, transporditeabe esitamine, ligipääs audiovisuaalmeediale jms). Seega peavad teenuse osutamiseks vajalikud mobiilirakendused ja veebilehed, näiteks e-poed, olema ligipääsetavad.
Küll aga kehtivad ligipääsetavuse nõuete täitmisele teatud erandid. Näiteks ei kohaldu need mikroettevõtjast teenuseosutajale ega veebisisule, mida pärast 28. juunit 2025 enam ei ajakohastata ega muudeta. Lisaks on ettevõtetel võimalik taotleda erandit, kui ligipääsetavuse nõuete kohaldamine põhjustaks ettevõttele ebaproportsionaalselt suurt koormust.
Kellele nõuded täpsemalt kohalduvad ning millistel juhtudel ei ole vajalik neid täita, saab uurida toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusest.
Mis saab, kui minu ettevõtte e-keskkond ei vasta ligipääsetavuse nõutele?
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teostab veebilehtedele ja mobiilirakendustele perioodiliselt ligipääsetavuse kontrolli ning mittevastavuste korral omab õigust sekkuda ning teha ettekirjutusi. Lisaks kontrollib TTJA e-keskkondi ka kasutajate poolt esitatud kaebuste põhjal.
Veebi ligipääsetavuse hindamiseks on vaja muuhulgas neid ekraanilugejaga testida.
Kuidas eelseisvateks muutusteks valmistuda?
E-keskkonna tänase ligipääsetavuse olukorra tuvastamiseks tuleb kontrollida selle vastavust standardi EN 301 549 nõuetele. Analüüs peab olema põhjalik, et tuvastada võimalikult selge sisend paranduste tegemiseks.
Paranduste tegemine tähendab üldiselt IT arendusi ning kuna need võtavad aega ja on suhteliselt kulukad, on mõistlik alustada ligipääsetavuse probleemide parandamisega juba enne 2025. aastat, tavapäraste arendusinvesteeringute käigus.
Väga kiire ülevaate saamiseks võib kasutada mõnda veebipõhist automaatkontrolli tööriista, näiteks WAVE. Küll aga ei asenda automaattestid manuaalset kontrolli, sest tuvastavad vaid väikese osa ligipääsetavuse probleemidest.
Manuaalne ligipääsetavuse kontroll tähendab e-keskkonna testimist tugitehnoloogiate (nt klaviatuur ja ekraanlugeja) ja erinevate seadistustega (nt suurendus ja muudetud värvid).
Manuaalset kontrolli võib proovida teha ise, kuid tuleb arvestada, et ligipääsetavuse nõudeid on palju ning nendes orienteerumine ja nende mõistmine võib osutuda üsna ajamahukaks. Trinidad Wisemani ligipääsetavuse tööriist selgitab ligipääsetavuse nõuded lahti lihtsamas keeles, koos näidete ja soovitustega.
Parima tulemuse saamiseks soovitame e-keskkonna ligipääsetavuse hindamiseks kaasata kogemustega eksperti, kes viib läbi ligipääsetavuse auditi ning tagastab probleemide ja võimalike lahenduste kaardistuse. Samuti on hea kaasata testimisse erivajadustega inimesi, kes aitavad lisaks probleemidele näha ka kasutajat nende taga.
Trinidad Wisemani ekspertidel on pikaajaline kogemus veebi ligipääsetavuse testimisel.
Ligipääsetavuse auditi tellimiseks võta meiega ühendust:
Liina Martõnjak, teenusedisaini valdkonnajuht liina.martonjak@twn.ee
Mari-Ell Mets, UX/UI disainer ja veebi ligipääsetavuse spetsialist mari-ell.mets@twn.ee
