Liigu edasi põhisisu juurde
palju inimesi tööhoos

Prototüüpimine on enamat kui paberlennuki voltimine

Marili Talik

Prototüübi loomise vajadust ja selle kasutegureid mõistetakse nüüdseks paremini kui kunagi varem. Siiski kipub vahepeal ununema, et kvaliteetse prototüübi loomiseks on vaja teha põhjalikku eeltööd. See tähendab erinevate meetodite abil sisendi kogumist, et prototüüp vastaks kõigi osapoolte vajadustele ja eesmärkidele.

 

 

Prototüüpimise eeltegevused

Prototüüpimise eeltegevused jagunevad nelja põhikategooriasse:

 

  1. Kasutajate vajaduste uurimine
  2. Ärivajaduste kaardistamine
  3. Informatsiooniarhitektuuri ja navigatsiooni loomine
  4. Disainiideede genereerimine 

 

Neid tegevusi omakorda viiakse ellu erinevate meetodite kaudu, millest räägime järgnevalt lähemalt.  

 

Trinidad Wisemanis aitame organisatsioonidel muuta ideed toimivateks lahendusteks, viies läbi kasutajauuringuid, ärivajaduste analüüsi ning prototüüpimist. Meie teenus ühendab kasutajakeskse lähenemise, äriprotsesside optimeerimise ja tehnoloogia, et luua läbimõeldud digilahendusi. Tutvu kodulehel valikuga meie tehtud töödest ja võta ühendust - arutame, kuidas saame sind aidata.

 

 

1. Kasutaja vajaduste uurimine

Esmane vajadus on mõista loodava digitoote või -teenuse kasutajate vajadusi ning nende eesmärke. See loob aluse kasutajasõbraliku lahenduse loomiseks ning aitab keskenduda päriselt vajalikele funktsioonidele. Põhjaliku ülevaate saamiseks kasutame järgmisi meetodeid:

 

Kasutajaintervjuud ja testimine

  • Viime läbi struktureeritud 45-60 minutilised sessioonid potentsiaalsete kasutajatega.
  • Kaardistame vestluste käigus kasutajate vajadused ja probleemid.
  • Testime olemasolevaid lahendusi või prototüüpe.
  • Dokumenteerime kasutajate käitumise ja tagasiside.

 

Veebianalüütika

  • Analüüsime olemasoleva lahenduse kasutusstatistikat.
  • Tuvastame kasutajate käitumismustrid.
  • Kaardistame ja analüüsime probleemkohad ja katkestused.

 

Ekspertanalüüs ja ligipääsetavuse hindamine

  • Hindame süsteemi vastavust UX parimatele praktikatele.
  • Analüüsime ligipääsetavust WCAG standardite põhjal.
  • Tuvastame võimalikud kasutusprobleemid erinevate kasutajagruppide jaoks.
  • Koostame konkreetsed soovitused kasutajakogemuse parendamiseks.

 

Kogutud info põhjal koostame persoonad ehk kirjeldused tüüpilistest kasutajatest, mis hõlmavad nende vajadusi, eesmärke ja käitumismustreid.  

 

  • Persoonad põhinevad intervjuudel, testimistel ja kasutajauuringutel.  
  • Need aitavad meeskonnal hoida fookust kasutajate vajadustel kogu arendusprotsessi vältel.
  • Võimaldavad vältida ebavajaliku funktsionaalsuse loomist.   

 

Pilt
inimene tahvlite ees märkmepabereid tahvlitele kleepimas

 

 


2. Ärivajaduste kaardistamine

Paralleelselt kasutajate vajaduste uurimisega on oluline mõista ka tellija ärilisi eesmärke ja tehnilisi võimalusi. See aitab luua lahenduse, mis töötab nii lõppkasutaja kui ka tellija jaoks. Arvestades ärivajaduste mitmetahulisust ja nende mõju projekti edukusele, on oluline valida meetodid, mis aitavad täpselt kaardistada ja valideerida kõik olulised nõuded, näiteks:  

 

Võtmeisikute intervjuud (stakeholder interviews).  

  • Viime läbi struktureeritud vestlused erinevate osakondade esindajatega.
  • Kaardistame ärilised eesmärgid ja piirangud.
  • Kaardistame olemasolevad protsessid ja töövood.
  • Tuvastame tehnilised võimalused ja piirangud.

 

Konkurentide analüüs (competitive analysis)

  • Kaardistame turu parimad praktikad.
  • Analüüsime konkurentide lahenduste tugevusi ja nõrkusi.
  • Tuvastame ärilised võimalused.
  • Toome välja eristumisvõimalused.

 

Nõuete selgitamise töötuba

  • Kaasame erinevad osapooled ühisesse arutellu.
  • Täpsustame projekti eesmärke ja piiranguid.  
  • Loome ühise arusaama probleemidest ja vajadustest.
  • Dokumenteerime konkreetsed nõuded ja ootused.

 

Kogutud info põhjal koostatakse projekti ärinõuded ja eesmärgid, mis aitavad hoida fookust ning tagada, et loodav lahendus vastab nii kasutajate kui ka äri vajadustele. See dokument on aluseks edasistele disainiotsustele ja arendustegevustele.  

 

 

3. Informatsiooniarhitektuuri ja navigatsiooni loomine 

Kui kasutajate ja äri vajadused on kaardistatud, on järgmine samm luua loogiline struktuur, mis võimaldab kasutajatel intuitiivselt süsteemis liikuda ja vajaliku infoni jõuda. Läbimõeldud infoarhitektuur tagab, et kasutajad orienteeruvad süsteemis pingutuseta ning leiavad otsitava kiiresti. Selge ja loogilise ülesehituse saavutamiseks kasutame järgmisi meetodeid:  

 

Kaartide sorteerimine (card sorting)

  • Struktureerime sisu ja funktsionaalsuse loogilistesse gruppidesse kasutajate abiga.
  • Selgitame välja kasutajate ootused info paigutamise osas.
  • Valideerime menüüstruktuuri ja navigatsiooni.
  • Töötame välja kasutajatele arusaadava terminoloogia.

 

Kasutajateekonna diagramm (user flow diagram)

  • Visualiseerime kasutajate liikumisteed läbi süsteemi.
  • Kaardistame kõik võimalikud kasutajateekonnad.
  • Tuvastame võimalikud kitsaskohad navigatsioonis.
  • Hindame teekondade lihtsust ja loogilisust.

 

Jutuseina läbiviimine (storyboarding)

  • Mängime läbi tööprotsessid ja kasutusteekonnad.
  • Visandame peamised ekraanivaated.
  • Kaardistame süsteemi põhifunktsionaalsuse.
  • Mõtleme läbi erinevad stsenaariumid.  

 

Nende meetodite abil loodud informatsiooniarhitektuur on aluseks nii disainile kui tarkvaraarendusele, tagades, et lõppkasutaja jaoks on süsteem loogiline ja lihtne kasutada.  

 

 

4. Disainiideede genereerimine 

Kui informatsiooniarhitektuur on paigas, saab keskenduda disainilahenduste väljatöötamisele. Selles etapis luuakse esmased visuaalsed ja funktsionaalsed lahendused, mis ühendavad kasutajate ning äri vajadused. 

 

Etapi eesmärk on leida loovaid ning praktilisi lähenemisi, mis ühendavad kasutajakogemuse eesmärgid tehniliste võimalustega. Selleks, et tagada võimalikult terviklik ja läbimõeldud lähenemisviis, kasutame järgmisi meetodeid:  

 

Ideede genereerimise töötuba

  • Visandame erinevad disainilahendused.
  • Kaasame meeskonna ja tellija ideede loomisesse.
  • Hindame ja prioritiseerimine lahendusi.
  • Kogume tagasisidet ja täiendame lahendusi.  

 

Wireframe'ide loomine  

  • Kavandame ja loome peamised ekraanivaated.
  • Katsetame funktsionaalsuse ja sisu paigutust.
  • Prototüübime erinevaid lahendusi.
  • Määratleme disainisüsteemi põhielemendid.

 

Disainiülevaatused (design reviews)

  • Viime läbi regulaarseid disainikohtumisi meeskonnaga.
  • Valideerime lahendusi äriliste eesmärkidega.
  • Kogume tagasisidet ja täiendame disaini.
  • Arvestame tehniliste piirangutega.

 

Selles etapis loodud disainilahendused on aluseks lõpliku prototüübi valmimisele, mida saab juba katsetada lõppkasutajatega. 

 

 

Kokkuvõte 

Prototüüpimine on muutunud ajas kiiremaks ja praktilisemaks. Edukad meeskonnad keskenduvad meetoditele, mis:

 

  • Annavad kiirelt praktilist sisendit
  • Võimaldavad vara valideerida ideid
  • Kaasavad kogu meeskonna protsessi
  • Arvestavad tehniliste piirangutega

 

Lõppeesmärk on luua lahendusi, mis töötavad nii kasutajate kui äri jaoks, tehes seda võimalikult efektiivselt ja ressursisäästlikult.

 

Loe ka meie varasemaid artikleid: