Low-code ja no-code tööriistad: trendid ja kasutusvõimalused 2025. aastal

Kaks aastat tagasi kirjutasime oma blogis artikli low-code ja no-code platvormidest. Nüüd, 2025. aastal, on aeg vaadata, kas teema on endiselt aktuaalne, mis on vahepeal muutunud ning millega peaksid praegusel ajal arvestama nii ettevõtted kui ka arendajad.

Low-code ja no-code platvormid on 2025. aastaks muutunud täiesti tavapäraseks osaks igapäevases tarkvaraarenduses. Need lahendused võimaldavad kiiremini, odavamalt ja paindlikumalt luua äriprotsesse toetavaid rakendusi. Kuid enne kasutusele võttu tasub siiski teha kodutöö: kas, millal ja kuidas neid tööriistu mõistlikult rakendada.

Kui kaalud low-code või no-code lahenduste kasutuselevõttu, aitame sul valida sobiva platvormi, vältida levinumaid vigu ning tagada toimiva lõpptulemuse. Samuti saad meie poole pöörduda juhul, kui vajad klassikalist tarkvaraarendust – aitame leida parima lähenemise vastavalt sinu ärivajadusele ja tehnilisele keerukusele. Võta meiega ühendust.

Low-code ja no-code on jõudsalt kasvamas

2023. aastal prognoosis rahvusvaheline tehnoloogiauuringute ettevõte Gartner, et 2025. aastaks luuakse 70% uutest rakendustest low-code ja no-code platvormide abil. See prognoos on täitumas. 

Aastaks 2025 on neist platvormidest saanud paljude arendustiimide igapäevane töövahend, eriti sisemiste ärirakenduste, prototüüpide ja kliendikogemuse parendamise lahenduste loomisel. 
 

Gartneri prognoosi kohaselt kasvab low-code arendustehnoloogiate turg 2026. aastaks 44,5 miljardi dollarini, mis tähendab ca 19% aastast kasvumäära. Samuti eeldatakse, et selleks ajaks on vähemalt 80% low-code tööriistade kasutajatest väljaspool traditsioonilisi IT-osakondi.

Mida saab low-code ja no-code abil luua?

Tänapäeval on platvormid nii võimekad, et nende abil saab luua palju enamat kui lihtsaid vormi- või andmehaldusrakendusi. Näiteks:

• automatiseeritud äriprotsessid, mis seovad eri süsteeme ja andmeallikaid omavahel toimivaks tervikuks (ingl integration workflows);
• skaleeritavad back-end lahendused, näiteks Xano, võimaldavad visuaalselt luua turvalisi ja automaatselt skaleeruvaid API-de ja andmebaasidega lahendusi;
• kasutajaliidesed, mida saab juhtida loomulikus keeles (näiteks eesti või inglise keeles), kasutades tekstipõhiseid disainimootoreid;
• AI‑võimekusega multi-agent süsteemid, kus erinevad generatiivsed mudelid ja agendid teevad koostööd keerukate ülesannete lahendamiseks;
• LLM‑põhised funktsioonid, näiteks LLM4FaaS, mis võimaldavad mittetehnilistel kasutajatel luua ja otse pilvekeskkonda paigutada LLM-l põhinevaid rakendusi ilma koodi kirjutamata.

Kas no-code ja low-code vaheline piir on endiselt selge?

Aastal 2025 on piir no-code ja low-code vahel muutumas järjest hägusemaks. Mitmed no-code tööriistad pakuvad nüüd ka võimalust lisada kohandatud koodi (nt Webflow, Glide), samas kui low-code platvormid muutuvad aina kasutajasõbralikumaks, pakkudes AI-tuge ja visuaalseid arendusvõimalusi. Seetõttu ei ole alati oluline, kas platvorm kuulub no-code või low-code kategooriasse, vaid see, kui hästi see sobib konkreetsele tiimile ja ärivajadusele.

Tehisintellekti roll platvormides

AI on tänapäevaste low-code ja no-code platvormide oluline osa. Näiteks Appsmith, Google Vertex AI ja UI Bakery pakuvad järgmisi võimalusi:

• loomulikke keeli toetavat koodigeneratsiooni. Kasutaja sisestab käsu eesti või inglise keeles ja tööriist genereerib selle põhjal koodi või rakenduse loogika;
• andmestruktuuride ettepanekuid. Paneelis või vormis sisestatud andmete põhjal soovitatakse automaatselt sobivaid struktuure ja välju;
• RAG-mudelite kasutamist (Retrieval‑Augmented Generation), kus AI otsib esmalt vajalikku infot välistest andmeallikatest, enne kui koostab vastuse – ja seda kõike ilma keerulise programmeerimiseta.

Populaarsed low-code ja no-code platvormid (2025)

Kui kaalud, millist tööriista kasutusele võtta, soovitame tutvuda alljärgneva valikuga:

• Appsmith – võimas ja avatud lähtekoodiga low-code platvorm;
• Xano – skaleeritav back-end arendus ilma koodita;
• UI Bakery – sobilik sisemiste tööriistade ja dashboardide loomiseks;
• Superblocks – keskendub turvalisusele ja äritarkvarale;
• Creatio – ärikriitiline platvorm, mis on saavutanud "unicorn" staatuse;
• Appian ja Mendix – suurorganisatsioonide seas tuntud lahendused.

Pilt

Disaini- ja sisulehtede loomine: kas Webflow on endiselt relevantne?

Kahe aasta taguses artiklis keskendusime pikemalt Webflowle. Kui vajad visuaalselt tugevat, SEO-sõbralikku ja hallatavat veebilehte, on Webflow 2025. aastal endiselt üks parimaid valikuid, eriti juhul kui vajad:

• turundustiimi iseseisvust – võimalust teha kiireid muudatusi ilma arendajateta, toetades SEO ja visuaalseid komponente;
• startupide MVP maandumislehti – Webflow võimaldab käivitada prototüüpe kiiresti, koguda kasutajate tagasisidet ja iteratiivselt täiustada;
• sisuloome projekte, nagu blogid ja referentsid – sisseehitatud CMS, SEO-tööriistad, hosting ja head koostöövõimalused teevad sisuhalduse lihtsaks.

Turvalisus ja usaldusväärsus

Low‑code ja no‑code platvormide turvalisus on olnud varasemalt kriitika all, kuid 2025. aastaks on olukord oluliselt paranenud:

• ISO 27001 sertifikaadid on muutunud tavapäraseks, näiteks Betty Blocksil on see auditeeritud ning hoolimata uuest SOC 2 atesteeringust, ISO 27001-ga tagatakse konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus;
• tugevad pilveplatvormide integratsioonid (nt AWS, Azure) annavad alust turvaliste ja hõlpsasti skaleeritavate infrastruktuuride loomiseks;
• rollipõhine ligipääs (RBAC) ja auditilogid on standardfunktsioonid ka neile, kellel puuduvad arendajaoskused – need aitavad IT‑meeskondadel tagada nähtavuse ning vastavuse nõuetele.

Millal tasub kasutada low-code ja no-code lähenemist?

Need tööriistad sobivad eriti hästi järgmisteks olukordadeks:

• kiire prototüüpimine – näiteks kasutajaliidese testversioonide loomine klientide tagasiside kogumiseks;
• sisemiste protsesside digitaliseerimine – näiteks Exceli- või e‑kirja baasil kuluhaldus saab lihtsa veebirakenduse abil automatiseeritud töövoogudega;
• pilootprojektid ja MVP-d – uue teenuse testimine väiksemas mahus enne täismahus arendust vähendab riski ja kiirendab turule jõudmist;
• ärianalüütikute ja mittetehniliste spetsialistide kaasamine – võimaldades neil ise luua aruandeid või töövooge ilma arendaja abita.

Kui projekt nõuab aga funktsionaalsust, kõrget jõudlust või tugevat kohandamist, võib traditsiooniline tarkvaraarendus siiski olla sobivam valik – see pakub paremat kontrolli, paindlikkustja skaleeritavust.

Kokkuvõtteks

Gartneri 2023. aasta prognoosid low-code ja no-code tehnoloogiate kohta on 2025. aastaks suures osas täitunud, kinnitades nende tehnoloogiate olulist rolli kaasaegses tarkvaraarenduses. 
 

Need lahendused on endiselt relevantsed ja võimaldavad kiirendada innovatsiooni, kaasata mitmekesisemat spetsialistide ringi ja lahendada ärivajadusi paindlikult. Ent nagu iga tehnoloogia puhul, nõuab ka low-code ja no-code rakendamine strateegilist planeerimist ja teadlikke otsuseid.