Liigu edasi põhisisu juurde
Illustratsioon, kus inimene hoiab kättevahel kaarti ja kompassi, uurides teadustöö teekonda, millel on märgitud punktid nagu “Publication”, “Journal” ja “Scientific Output”.

Andmepõhine UX: kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed teadmised parema kasutajakogemuse loomiseks EFSA projekti näitel

Darja Tokranova

Kasutajakogemuse (UX) uuringutes on kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite kombineerimine üks tõhusamaid viise nii peamiste järelduste tegemiseks kui ka peenemate kasutatavusprobleemide mõistmiseks. Mõlema lähenemisviisi ühendamine ühes projektis muudab hindamise terviklikumaks, võimaldades ühe meetodi tugevustel kompenseerida teise nõrkusi ja vastupidi. 

 

Trinidad Wisemanis viisime hiljuti Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) jaoks läbi UX-uuringu, rakendades kombineeritud metoodilist lähenemist. Projekti eesmärk oli uurida, kuidas kasutajad navigeerivad, otsivad ja suhtlevad EFSA veebiallikatega teadusliku teabe leidmiseks - sealhulgas uurimusartiklite, teaduslike arvamuste, aruannete, juhenddokumentide ja muude publikatsioonide otsimisel.

 

Soovid paremat arusaama oma kasutajate vajadustest ja arendada kasutajakeskseid digiteenuseid? Trinidad Wisemanis viime läbi kasutajauuringuid, äri- ja eelanalüüse ning aitame disainida kasutajasõbralikke lahendusi – just nagu siin artiklis EFSA projektis, kus ühendasime kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid. Vaata tehtud projekte ja võta meiega ühendust.

 

 

Probleemi püstitus ja EFSA projekti eesmärgid

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on Europa Liidu (EL) asutus, mis vastutab sõltumatu teadusnõu andmise ning toiduahelaga seotud praeguste ja tekkivate riskide kohta teabe edastamise eest. EFSA aitab kaitsta inimeste elu ja tervist, võttes samal ajal arvesse loomade tervist ja heaolu, taimede tervist ning keskkonda. 

 

See pakub sõltumatut ja läbipaistvat teadusnõu erinevate teadusuuringute kaudu, tootes suure mahuga teaduslikku väljundit, mis on oluline mitte ainult tööstusettevõtetele, vaid ka akadeemikutele, ajakirjandusele ja laiemale avalikkusele.

 

Kuna EFSA väljaannete hulk on suur, loodi mitu platvormi, et hallata olulist dokumentatsiooni ning korraldada see loogilisel ja struktureeritud viisil: 
 

  • OpenEFSA - EFSA poolt välja töötatud portaal, mis pakub sidusrühmadele mitmesuguseid lisateenuseid ja tööriistu, et suurendada EFSA töö läbipaistvust ja kättesaadavust. See toimib tsentraliseeritud platvormina, kus esmakordselt on ühes kohas kättesaadav kogu teave EFSA riskihinnangute kohta, sealhulgas kasutatud andmed ja uuringud. See algatus toetab suuremat avatust ja kasutusmugavust nii tööstusspetsialistidele, teadlastele kui ka laiemale avalikkusele.
  • EFSA Journal - avatud juurdepääsuga tasuta teadusajakiri, mis asub Wiley Online Library välisplatvormil ja avaldab Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduslikke väljundeid. See on Euroopa Liidu (EL) riskihindamise nurgakivi toidu- ja söödaohutuse valdkonnas.
  • EFSA Publications - EFSA toodab igal aastal sadu väljaandeid nii teaduslikel kui ka institutsionaalsetel teemadel, mis on koondatud ja kategoriseeritud EFSA veebilehel menüüpunkti Publications all.
  • EFSA Guidance - EL-i õigusaktid ja EFSA juhenddokumendid kirjeldavad, kuidas koostada toimikuid toiduga kokkupuutuvate materjalide taotluste jaoks ning millist tüüpi teaduslikud andmed ja muu teave peavad olema kaasatud. Leitav EFSA veebilehel menüüpunkti Guidance all.

 

Suure andmemahu korral kaasneb ka suur keerukus, mis võib kasutajates põhjustada segadust teabe aeg-ajalt kordumise, ebatäiuslike otsingumootorite ning platvormide vaheliste ebaselgete eristuste tõttu, millel näivad olevat sarnased eesmärgid. See võib viia pettumuse ja ebatõhususeni, aeglustades kasutajate võimet EFSA väljaannetes navigeerida ja neile sujuvalt ligi pääseda, mis lõppkokkuvõttes takistab nende tootlikkust.

 

Seetõttu viis EFSA 2023. aastal läbi kasutajakaardistuse ja küsitluse, et tuvastada võimalusi kasutajakogemuse optimeerimiseks erinevatel tema hallatavatel digiplatvormidel. Küsitlusest tõusis esile mitu olulist probleemi ning need teadmised, eriti teaduslike väljaannete ja juhenddokumentide osas, said meie põnevaks uueks uurimisprojektiks.

 

 

Metodoloogiline lähenemine - kombineeritud meetodid

Konvergentne (paralleelne) kombineeritud meetodite disain on segameetodite uurimistüüp, kus kogutakse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid samaaegselt ning analüüsitakse neid eraldi. Pärast analüüsi kombineeritakse või võrreldakse tulemusi, et teha järeldusi. Konvergentset disaini kasutatakse siis, kui on vaja võrrelda statistilisi tulemusi kvalitatiivsete järeldustega, et saada uurimisprobleemist paremini aru.

 

Pilt

 

Juba alguses nägime selles võimalust rakendada kombineeritud lähenemist EFSA uuringus, et tagada terviklik analüüs. Kvantitatiivsed meetodid võimaldasid koguda mõõdetavaid andmeid, samas kui kvalitatiivsed lähenemisviisid pakkusid väärtuslikku konteksti kasutajate käitumise ja eelistuste mõistmiseks.

 

Ettevalmistus  

Protsessi esimeseks sammuks olid ettevalmistavad tegevused, mille eesmärk oli ühtlustada kõigi sidusrühmade ootused. Selle raames toimus sissejuhatav koosolek projekti eesmärkide ja ootuste täpsustamiseks, olemasolevate materjalide analüüs platvormide mõistmiseks ning iganädalased kohtumised kliendiga, et arutada küsimusi ja täpsustada projekti ulatust. Need tegevused lõid tugeva aluse uuringule ja tagasid kooskõla kliendi eesmärkidega.

 

Enne meie kaasamist oli klient juba läbi viinud uuringu, milles osales ligi 1500 kasutajat. Selle põhjal selgus, millised sihtrühmad ei leia EFSA veebilehtedelt soovitud teavet. Tulemused viitasid selgelt, et probleem peitub infoarhitektuuris ja otsingumootorite funktsionaalsuses. Meie ülesanne oli minna veel sügavamale ja selgitada välja, miks kasutajad otsitavat ei leia – kus nad takerduvad, kust ja kuidas nad infot otsida püüavad. 

 

Selleks otsustasime kombineerida kaks lähenemist: kvantitatiivse meetodina testisime üldist navigeerimist tree-testingu abil ligi 300 kasutajaga ning kvalitatiivse meetodina uurisime 14 kasutaja ootusi intervjuude ja kasutustestide kaudu konkreetsetel veebilehtedel.

 

Kvantitatiivsed teadmised PIWIK analüüsi kaudu 

Kasutajakäitumise esmaseks mõistmiseks analüüsisime veebilehe külastusstatistikat, alustades Piwik andmeanalüüsiga. See tööriist andis kvantitatiivseid andmeid platvormide kõige külastatavamate lehtede kohta. Kasutajate liiklusmustrite analüüsimise kaudu tuvastasime kõrge kaasatusega piirkonnad ja võimalikud kitsaskohad. Need teadmised aitasid meil prioriseerida konkreetseid lehti ja sektsioone edasiseks uurimiseks.

 

Navigatsiooni testimine (Tree Testing

Intuitiivne navigatsioon, mis ei nõua liigseid klikke, on kasutajasõbralikkuse oluline tegur. Navigatsiooni testimine toetas kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uuringutulemuste ühendamist. Selle meetodi abil hindasime veebilehe struktuuri, paludes kasutajatel leida objekte vastavalt saidi ülesehitusele ja kasutatud terminoloogiale. 

 

Tulemused tõid esile, millistes kohtades vastas menüü ja üldine navigeerimine kasutajate ootustele ning EFSA veebilehe loogikale, ja kus ilmnesid puudused. Näiteks selgus, et kasutajad ei leidnud olulisi dokumente ebamääraste menüüsiltide tõttu ja seepärast andsime soovitusi nimetuste täpsustamiseks ja navigatsiooni parandamiseks.

 

Kvalitatiivselt süvitsi – EFSA majasiseste ekspertide intervjuud 

Järgmine etapp hõlmas intervjuusid võtmesidusrühmadega, sealhulgas EFSA töötajatega, kes vastutavad teadusmaterjalide ja juhenddokumentide eest. Need intervjuud andsid meile põhjalikumat teavet platvormi kavandatud eesmärkide, peamiste väljakutsete ning sisemiste sidusrühmade ootuste kohta. 

 

Kvalitatiivselt kogutud andmed aitasid meil paremini mõista laiemat konteksti ning koostada küsimusi ja ülesandeid eelseisvaks kasutatavuse testimiseks ja intervjuudeks.

 

Kasutatavuse testimine ja intervjuud 

Kasutatavuse testid ja intervjuud moodustasid meie kvalitatiivse uurimistöö keskse osa. Nende sessioonide käigus jälgisime, kuidas kasutajad suhtlevad teadusmaterjalide ja juhenddokumentidega veebilehel ning kuidas nad mõistavad OpenEFSA ja EFSA Journal platvorme. Osalejad pidid leidma konkreetseid dokumente või täitma eelnevalt määratletud ülesandeid, mis aitasid tuvastada kasutatavuse probleeme ja parandamist vajavaid kohti.

 

Paralleelselt võimaldasid põhjalikud intervjuud meil uurida kasutajate motivatsioone ja eelistusi. Küsisime kasutajatelt nende peamiste eesmärkide kohta selle platvormi kasutamisel ning kui lihtne või keeruline on teadusdokumentide, näiteks artiklite ja juhendite leidmine EFSA praegusel veebilehel. 

 

Kus ootavad kasutajad selle teabe leidmist lehe olemasolevas menüüs? Millised dokumentide kogud on nende arvates üleliigsed, ebaolulised või ebatavaliselt paigutatud?

 

Need sessioonid andsid hindamatu väärtusega teadmisi kasutajate ootuste ja pettumuste kohta. Näiteks avastasime, et kasutajad hindavad põhjalikke otsingufiltreid, kuid peavad olemasolevat otsingufunktsionaalsust kohmakaks ja ebaintuitiivseks.

 

 

Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite ühendamise eelised

Selle uuringu tugevus seisneb kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite sünergias. Alljärgnevalt toome välja, kuidas see kombinatsioon projekti toetas:

 

  1. Põhjalikud teadmised – kvantitatiivsed andmed PIWIK-analüüsist ja puutestimistest (Tree Testing) aitasid tuvastada üldisi mustreid ja trende, samas kui kvalitatiivsed meetodid, nagu intervjuud ja kasutajatestid, paljastasid nende mustrite taga olevaid põhjuseid.
  2. Andmepõhine kinnitamine – kvantitatiivsed leiud pakkusid kindla aluse meie soovitustele, tagades, et need tugineksid mõõdetavatele andmetele. Samal ajal lisasid kvalitatiivsed teadmised sügavust ja konteksti.
  3. Tasakaalustatud vaatenurk – meetodite kombinatsioon võimaldas arvesse võtta nii kasutajate vajadusi kui ka organisatsiooni eesmärke. Näiteks kuigi kvantitatiivsed andmed tõid esile suure külastatavusega lehed, näitas kvalitatiivne uurimus, et mõned neist ei vastanud kasutajate ootustele.
  4. Praktilised soovitused – mõlema metoodika teadmisi integreerides saime pakkuda terviklikke ja rakendatavaid soovitusi, mis käsitlesid nii pinnapealseid kui ka sügavamalt juurdunud probleeme.
     
Pilt

Vaade kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete paralleelsest kogumisest ja analüüsist ning nende tulemuste ühendamisest lõplikeks järeldusteks segameetodite uurimismudelis.
 

 

Peamised järeldused ja õppetunnid 

Meie uuringu käigus selgusid järgmised peamised järeldused:

  • Navigatsiooniprobleemid – kasutajad kogesid sageli raskusi ebaselge navigatsioonikeele ja intuitiivsete teekondade puudumise tõttu võtmedokumentideni. Lisaks olid mõned dokumendid dubleeritud ja jaotatud mitmesse kohta EFSA lehel, mis tekitas segadust.
  • Otsingufunktsionaalsus – olemasoleval otsingutööriistal puudusid tõhusad filtreerimisvõimalused ning olemasolevaid filtreid oli mõnikord keeruline tõlgendada või neil olid sarnased nimetused, kuid erinevad tähendused.
  • Siltide ja edenemise jälgimine – kasutajad soovisid, et sisu oleks selgelt tähistatud siltide, värvikoodide või muude UI-tõlgendamisvahenditega. Samuti eelistati sisu märgistamist vastavalt selle olekule, nt "töös", "hiljuti avaldatud", "viimane versioon" või "varsti uuendatav".

 

Projekti lõppfaasis koondasime oma järeldused ja soovitused praktilisteks tulemiteks:

  1. Üksikasjalik lõpparuanne, mis kirjeldab põhjalikult iga lähenemise peamisi tulemusi. Sellist dokumenti saab kasutada kaua pärast projekti lõppu ka majasisestes arendustes ja sidusrühmade konsultatsioonides.
  2. Juhtkonna kokkuvõte, mis annab projektivälistele inimestele kiire ülevaate kontekstist, tegevustest ja tulemustest.
  3. Figma prototüüp, mis tutvustab ümberkujundatud navigeerimist ja liideselemente, toetades teoreetilist arutelu praktiliste näidetega. See on tõhus viis võimalike lahenduste illustreerimiseks eelarvet ületamata ning on end praktikas korduvalt tõestanud.
  4. Avastatud probleemide täielik loetelu, mis on liigitatud tõsiduse ja mõju alusel. Iga probleemi juurde lisasime kas lahendusettepanekud või soovitused edasiseks uurimiseks koos sobiva metoodika valikuga – sest ulatuslik teoreetiline töö peab lõppkokkuvõttes viima praktiliste ja rakendatavate lahendusteni. 

 

 

Kokkuvõtteks

Meie UX-uuringu projekt näitas selgelt, kui väärtuslik on kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite kombineerimine. Kasutades mõlema lähenemise tugevusi, suutsime pakkuda kliendile põhjaliku arusaama kasutajate vajadustest ning esitada praktilisi soovitusi parenduste tegemiseks. Hübriidne lähenemine aitas mitte ainult tuvastada kasutusmugavuse probleeme, vaid avas ka uusi võimalusi kasutajate rahulolu ja kaasatuse suurendamiseks.

 

Digikeskkonna pidevas arengus on terviklik UX-uuringu lähenemine üha olulisem. Erinevate metoodikate ühendamine võimaldab luua lahendusi, mis ei ole ainult funktsionaalsed, vaid vastavad ka sisuliselt kasutajate ootustele ja vajadustele.

 

Kui soovid viia oma digitooteid UX-uuringu abil järgmisele tasemele, tasub kaaluda kombineeritud metoodilist lähenemist. Meie saame sind selles toetada – olgu selleks konsultatsioon, UX-disain või terve projekti juhendamine. Kui see lähenemine pakub huvi, võta meiega kindlasti ühendust, et arutada koostöövõimalusi.