Liigu edasi põhisisu juurde
Mees ja noolekestega navigatsiooni märgid

Miks navigatsioon on oluline? Milline navigatsioon on hea?

Timo Treit

Inimesed külastavad kodulehti, kasutavad veebirakendusi ja tarkvara, kuna neil on teatavasti soov mingi töö ära teha. Laevapiletite ost, maksude deklareerimine või enda uudistega kurssiviimine - neid tegevusi saamegi nimetada töödeks, mida kasutaja soovib tulenevalt oma eesmärgist ära teha.

 

Juhul kui lehekülje navigatsioon kasutajat selles ei aita või teda hoopis takistab, on see probleem, mis halvemal juhul sunnib kasutajat lehelt lahkuma ning otsima muid lahendusi. Sellisel juhul muutub kogu platvorm kasutuks või toob ettevõttele koguni kahju.

 

Seega tuleb navigatsioonile uue keskkonna loomisel pöörata olulist tähelepanu. Lehe kasutajasõbralikkus ja hea navigatsioon tagavad kasutaja rahulolu, võimaldades tema jaoks loogilise ning lihtsa ligipääsu otsitud informatsioonile. Eriti oluline on teha süsteem lihtsaks sellele kasutajale, kellel puudub platvormiga varasem kokkupuude või kogemus.

 

Kui inimene peab info leidmiseks mõtlema hakkama, siis platvormi loogika ei toimi. Raskendatud navigatsiooniga lehel võivad kasutajad jääda passiivseks ning sattuda segadusse, kaob fookus ja kasvab frustratsioon.

 

Veebilehti või platvorme arendades lähtutakse vahel soovist tuua esile mõni üksik element, et motiveerida inimest tagasi tulema - näiteks sooduskood või punktide kogumise skeem. Paraku sageli ei analüüsita, kuidas see klapib kokku ülejäänud loogikaga ja mismoodi see loogika lõppkasutaja jaoks olema hakkab. Selleks on vahel targem kogu platvormi loogika laiali võtta ja ehitada kokku nii, et ka kasutajad aru saavad, kus nad parasjagu on, mida nad tegema peavad ja kuidas edasi liiguvad.

 

 

Terminoloogia

Kohati võib navigeerimisel probleeme tekitada ka terminoloogia. Inimene ei oska või ei julge kuhugi vajutada, kuna sõnastus ei vasta ootustele – näiteks on liiga kantseliitlik või väga spetsiifiline nimetus esitatud tavakasutajatele suunatud keskkonnas.

Elemendid navigatsioonis peaksid olema kirjeldavad ning andma kasutajale selge signaali, kuhu ta seda mööda jõuab. Sageli kohtab veebilehtede menüüdes üldisi märksõnu nagu „teenused“ või „tooted“, mis aga ei kommunikeeri pakutavat mitte kuidagi.

 

Pigem tuleb külastajat säästa mõtlemisest ja liigsest klikkimisest ning muuta veebilehe navigatsioon kirjeldavaks ehk peegeldada alamlehe sisu. Näiteks kui tegemist on laevafirmaga, siis võiksid kodulehel olla eraldi lingid järgmiste nimetustega: sihtkohad, sõidugraafikud, rühmareisid.

 

Tallinki e-pood

 

Kui nii lehe navigatsioon kui layout on selged ja eesmärgipärased, pääseb kasutaja lisaklikkidest ning jõuab kiiremini soovitud infoni. Samuti on kasutajale arusaadav, milline nimetus või kirjeldus vastab tema otsitule, kuidas ta peab edasi liikuma ja mida leituga tegema. Platvormi navigatsiooni läbimõtlemisega tagame kasutaja pikaajalise viibimise lehel, suurendame sisuga tutvumise määra ja tema huvi lehe sisu vastu.

 

 

Hoia veebileht lihtne

Lehekülge või mistahes tarkvara arendades on soovitav mõelda loogikale ning püüda aimata kasutaja käike ette. Nähes esimest korda arendatud veebilehte, peaks külastaja kohe mõistma, mis teda iga lingi taga ees ootab.

 

Paigutades nähtavale alale hulganisti linke, ei võimalda see valikut lihtsamini teha, vaid hoopis raskendab seda. Juba kaheksat linki korraga hoomata on liiga palju. Selle põhjuseks on inimese lühimälu, mis suudab meeles pidada tavaliselt kuni seitset detaili. Nii võiks ka erinevate digitoodete menüü sisaldada korraga mitte rohkem kui 5-7 linki, vastasel juhul tähelepanu juba hajub.

 

Väiksema linkide arvuga menüü on külastaja silmale mugavam ning ta saab kiirelt sellele korraga pilgu peale heita. Lisaks on oluline meeles pidada, et iga kord menüüst valikuid eemaldades muutuvad allesjäänud lingid aina prominentsemaks. Vähemtähtsa eemaldamisega saab kasutaja jaoks välja tuua kõige olulisema. Teisisõnu, iga element, mis on mõistlik eemaldada, see eemalda – järgi jääb seega ainult oluline.

 

Nii nagu mitmed psühholoogilised uuringudki näitavad, on inimese tähelepanu haripunktis just nende momentide puhul, mis esinevad või toimuvad millegi alguses või lõpus. Olgu tegemist siis nimekirja, loetelu või tabeliga.

 

Sama kehtib ka arendatava platvormi navigatsiooni puhul. Lisades navigatsiooni elementide või menüüde algusesse tähtsamad lingid, keskele vähemtähtsad ning lõppu taas olulisemad lingid, saavad alguse ja lõpposa lingid rohkem tähelepanu. Näiteks peamenüü lõpus asub enamasti kontakti link.

 

 

Rippmenüüde probleem

Rippmenüüd on kodulehe kasutajate jaoks tüütud ja võivad osutuda liikumistakistuseks. Seda kinnitab ka Nielsen Normani poolt läbiviidud  kodulehe kasutatavuse uuring.

 

Eelkõige puudutab see peamenüüd, kus tuleks rippmenüüde kasutamist vältida seepärast, et külastaja pilk liigub oluliselt kiiremini, kui ta suudab hiirt liigutada. Nii on ta jõudnud juba valmis mõelda, mis oleks tema järgmine käik, enne kui ta kuhugi üldse klikata jõuab.

 

See võib aga omakorda viia olukorrani, kus kasutajad jätavad vahele, ei kliki üldse või vähemalt klikivad vähem (äriliselt) olulistele sisulehtedele. Üldjuhul peegeldub see hästi ka lehe külastatavuse statistikas.

 

 

Kuidas navigatsiooni parandada?

Trinidad Wisemanis oleme lõppkasutajatega läbi viinud töötube, mis keskenduvad platvormi olemasolevate kasutajateekondade (as-is) ja ideaalteekondade (to-be) kaardistamisele. As-is olukorra analüüsis keskendutakse kasutajate peamistele kitsaskohtadele täna ning tuvastatakse olemasolevate lahenduste peamised probleemid. 

 

See annab omakorda sisendi to-be protsessi loomiseks, kus kaardistatakse kasutajate ideaalsed samm-sammulised teekonnad ning ootused tulevasele rakendusele.

 

To-be protsesside loomisel kasutame näiteks kasutajateekondade kaardistamise meetodit – jutuseina. Jutuseina metoodika võimaldab jõuda läbi arutelude ühisele arusaamisele ideaalsest kasutaja teekonnast süsteemis. Töötubades visandatakse samm-sammuline teekond ehk kõige mugavam, lihtsam ja kiirem viis, kuidas kasutajad jõuaksid kasutajaliideses oma eesmärkide saavutamiseni.

 

Kasutajate tööprotsesside efektiivsemaks kaardistamiseks luuakse ka kasutajagrupid või persoonad – kasutajate tõelähedased portreed, arhetüübid, kes kannavad kasutajate põhivajadusi ja omadusi. 

 

Ideaalteekondade kaardistamine aitab luua kasutajate vajadustest lähtuva navigatsiooni ja funktsionaalsuse. See kirjeldab ja visualiseerib lõppkasutaja jaoks tinglikult ideaalset protsessi teenuse tarbimisest, sh kasutajaliidese kasutamisest.

 

Loodud navigatsiooni põhjal arendatud saidi avalikustamise eel peab kindlasti läbi viima kasutajatesti, mille abil kindlaks teha, kui palju aega ja vaeva nõuab külastajatelt saidi sisu läbivaatamine ning kas ja kus esinevad veel takistused. Kui takistused saavad kõrvaldatud, on tulemuseks see, et kasutajasõbraliku veebilehega on eduvõimalused turul suuremad.

 

Loodame, et meie navigatsiooniteemaline postitus pakkus Sulle kasulikku lugemist. Ehk andis ka mõtteainet, kuidas liikumine ja infoleidmine oma veebis külastaja loogikat arvestades veelgi paremaks muuta :)

 

K (verifitseerimata)

L, 08/22/2020 - 12:24

Kõik on õige, aga navigatsiooni kõige suurem vaenlane on ikkagi tähtis ülemus. Kui bossid on endale pähe võtnud, et mingi element PEAB kusagil olema täpselt nii nagu nad tahavad (mis ei järgi mingit saidi loogikat ega lehe kujundust), siis nii ka on. Mõnikord tundub, et mida kõrgem ülemus oled, seda suurem ekspert oled automaatselt ka saidi navigatsioonis.

Tere,

Täname mõtteid avaldamast. Nii võib tõesti mõnikord juhtuda. Teinekord suudavad A/B testimine ja kasutajate tagasiside (nt kasutatavuse testimistelt) ka kangekaelsema navigatsioonieksperdi silmad avada :)

Lugupidamisega,

Trinidad Wiseman

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
  • Veebilehtede aadressid ja e-posti aadressid muutuvad automaatselt linkideks.