Eelanalüüs ja detailanalüüs on levinud fraasid, mille definitsioonid on mõnikord päris erinevad. Loe ja vaata, mida nad tegelikult tähendavad.

Iga kord alustades uue süsteemi disainimist, on peale kasutajate analüüsimist etapp, kus mõeldakse välja üldine süsteemi käitumise loogika ning navigatsiooni tööpõhimõte. Kunagi pole hea praktika kohe uut jalgratast leiutama hakata, seega proovime sõita enne vanaga.

Siit siis idee tuua välja põhilised kasutatavad veebilehe navigatsiooni mustrid ja ka mõned lisaks kasutatavad navigatsiooni süsteemid.

Neid kasutades saab ideaalselt paika panna veebilehe navigatsiooni selgroo.

Kõigepealt siis mõned mustrid:

Hea on käia lehel, mille navigatsioon on korrapärane ja ma võin juba oletada, kuhu ma edasi jõuda võin. Võid ju muidu täitsa kasutatavad üksikud veebilehed panna vahetuma nii, et pärast midagi üles ei leia.

Sellisest mõttest järelduvalt olen püüdnud kaua leida mingeid ettemääratud navigatsiooni mustreid. Olen vaid leidnud palju vastu käivaid arvamusi. Siit siis väike järeldus veebilehtede ja infosüsteemide navigatsioonist. Lisaks ootan kommentaaridena vihjeid infokogumitele, kus räägitakse navigatsioonist.

Intervjuu Gabe Zichermanniga (USA). Mängustamine ehk gamification

Nädal tagasi kirjutas Wall Street Journal Avoni ebaõnnestud tarkvaraprojektist, mille taga oli hea arendustöö, kuid vilets kasutatavus. Uurime lähemalt.

Maailma kasutatavuse päeva teisel päeval toimuvad meil mitmed töötoad, mida on sel aastal erinevatele tasemetele – algajatest edasijõudnuteni – ja nende läbiviijateks on tänavu Gilbert Cocton, Nigel Bevan ja Hegle Sarapuu. Järgnevalt juba töötubadest lähemalt.

Käesolev artikkel aitab sul olulisel määral oma müüki tõsta. Juttu tuleb veenva ning emotsionaalse veebidisaini kõige olulisematest põhimõtetest.

Oleme vahest liiati kinni mõttes kuidas kasutatavuse töö on alati (iga projekti jaoks) eraldi tellimustöö ja kaks projekti on alati väga erinevad nii ülesehituselt, liideselt kui ka protsessilt.

Tegelikult ei ole võimalik rohkem eksida. Suur hulk projekte on oma olemuselt pigem koopia (õnnestunud või siis mitte).

Ma ei ütle, et alati kopeerides me saame kogu töö alati tehtud vaid seda, mida rohkem me saame kopeerida seda turvalisem on projekt kasutajale või protsessi puhul tellijale.

Paraku, ei saa ka liiga suurest kasutatavusele mõtlemisest (ja ka kõikide meetodite õigest kasutamisest), ära hoida kehvemapoolse keskpärase kasutatavusega infosüsteemi loomist.

Kujutage ette tellija imestust, kui projekt justkui läheb edukalt ja siis esitatakse talle süsteem, mis logiseb loogikavigadest. Paraku on mul õnnestunud olla paari sellise süsteemi loomise tunnistajaks :(

Mis siis valesti läks? On vähemalt neli elementi IT projektides, mis suudavad halvemal juhul kogu kasutatavuse tööle suure ja rasvase kriipsu peale tõmmata.

Olgem ausad, ega kasutatavus nüüd mingi viagra ei ole, millele kogu maailm tormi jookseb. Ja siit tulebki küsimus, kuidas siis kasutatavust müüa ja kasutatavusest rääkida?

Aitäh kasutatavuse eest! Äripoole ja IT kõrval on nüüd pildil ka kasutaja, kes on õnnelikum ning tehnoloogia kasutamisest vähem frustreeritud. Teene kogu inimkonnale ja maailm on parem paik! Kuid mis on see kasu, mida saab projekti rahastanud ettevõte? Kasutatavuse investeeringutasuvus on teema, millest palju ei räägita.

Teinekord projekte alustades tekib soov tellijaga riielda ning siis tahaks täitjaga riielda. Niimoodi sõbralikult ja tulevikku suunatult.

Mis mind nii ärritab on meie ühiskonna arengutase ja soovimatus asju kvaliteetselt teha. Seda kõike teemal juurdepääsetavus.