Kuidas me tarbime ja mida meile pakutakse aastal 2023?
Töötan Trinidad Wisemanis UX disainerina ja ühtlasi olen tulevikumõtlemise entusiast ning käesolevas artiklis räägin lähemalt sellisest põnevast teemast nagu futurism ja kuidas selle abil meie elu mõjutavaid trende mägata.
Me elame keerulisel kriiside ja vapustuste ajal, mil tulevikust mõtlemine on saanud inimeste jaoks olulisemaks ja elulisemaks kui kunagi varem minu eluajal. Ettevõtted koostavad strateegilisi kolmaastaplaane, ent juurde on tulnud huvi eksistentsiaalsemate küsimuste vastu ja soov maailmas toimuvat terviklikumalt mõista.
Kui räägin mõnes seltskonnas viibides oma futurismiharrastusest, tahavad nii mitmedki teada, et millal see sõda kord lõppeb, millal pööravad turud tõusule ja milline on maailm, kui see kõik läbi saab. Vastus on, et ma ei tea ja keegi peale selgeltnägijate seda ka ei ennusta.
Futurism ehk tulevikumõtlemine on distsipliin, mis pakub ajaloolistel teadmistel, tähenduslikel signaalidel ja makrotrendidel põhinevaid prognoose ja võimalikke stsenaariume.
Selles loos ma kirjutan kergematel teemadel nagu tarbimistrendid ja mõnede majandussektorite suundumused, vaadates ainult natukene ette aastasse 2023. Paratamatult on siiski kõik tarbimist puudutav mõjutatud maailmas toimuvatest sündmustest ja protsessidest ning erinevatest kriisidest.
Jagan mõtteid ja tähelepanekuid võimalikest arengutest erinevates sektorites, illustreerides neid näidetega laiast maailmast. Infot tähelepanekuteks olen kogunud veebist ja füüsilisest maailmast.
Liialduste aeg on möödas
2020 aasta kevade koroonapuhangule eelnenud aastaste liialduste ja metsiku tarbimise aeg on asendunud vaoshoituma ja teadlikuma tarbimisega. See ei tähenda, et inimesed ei vajaks enam elamusi ja unustust, vajavad küll, ent otsivad pigem sügavamaid, katarsist esile kutsuvaid kogemusi.
Kasvamas on tarbimisvastased liikumised, näiteks nagu musta reede vastased, samuti auahnuse ja tööalase karjääri ning edasipürgimise vastased meeleolud. Jõudu on kogumas ka post-wellness temaatika, mis vastandub tervisliku toitumise ja erinevate vaimsete ning kehaliste praktikate maaniale. Kõnekaid näiteid selle trendi kohta leiab soovi korral TikTokis mitmeid (vt. #nightlux).
Terve vaim võtab tervele kehale järele
Meie vaimne heaolu on muutunud sama oluliseks kui meie füüsiline heaolu. Selles suunas liikumine on kriiside ajal oluliselt kiirenenud ning võime ka öelda, et kõigile muudele globaalsetele probleemidele on lisandunud ka vaimse tervise kriis.
Vaimse tervise spa-d ja jõusaalid on trend, mis on vaikselt vaimse tervise retriitide kõrvale tulnud juba aastaid, ent nüüd on saamas sisse tõelist hoogu. Tehisintellektil põhinevaid digitaalseid vaimse tervise abimehi tekib meie app store-idesse juurde vist iga päev.
Plokiahela tehnoloogia on siin ega kao kuhugi
Kuna plokiahela tehnoloogia toimimisest veel paljud aru ei saa ja krüpto on 2022. aastal saanud endale äärmiselt negatiivse kuvandi, siis sellest rääkimine ei ole praegu populaarne. Sellele vaatamata tuleb mitmeid uusi ja uuenduslikke ärimudeleid, mis on üles ehitatud detsentraliseerimise ideele ning plokiahela tehnoloogiat võetakse üha laiemalt kasutusele traditsioonilistes tööstusharudes ja ettevõtetes.
Paljud suured ettevõtted uurivad, kuidas Web3 maailma astuda. Detsentraliseeritud rakenduste (Dapp industry) tööstuses kasvas unikaalsete aktiivsete rahakottide (dUAW – daily unique active wallets) arv 2022. aastal 50%, kasvades 2021. aastal keskmiselt 1,58 miljonilt päevaselt dUAW-lt 2022. aastal keskmiselt 2,37 miljonini.
Söök
Kuigi elukalliduse kriis pigistab leibkondade eelarveid, on meil ikkagi soov tähistada ja nautida söömist ja joomist. Raskel ajal tahame lubada endale väikest luksust, mis võib olla kallis käsitööšokolaad, hea šampanja koos austrite või kalamarjaga. Sel moel lohutuse otsimisele on antud nimeks huulepulga efekt, mis tuleneb II Maailmasõja ajast, mil Berliini naised kõige keerulisemates oludes huuli värvides olukorda trotsisid.
Tuleviku söögikohtadelt ootavad külastajad reaalsusest eemaldumise tunnet ja sammupidamist pidevalt muutuva arusaamaga naudingust. Toiduinnovaatorid peaksid tulevikule mõeldes uurima digitaalseid tööriistu ja Web3 võimalusi, et parandada kvaliteetse toidu kättesaadavust ning suurendada toitumisalast teadlikkust.
Segareaalne toit
Tehisintellekti tehnoloogiate areng mõjutab ka meie söömisest saadavaid elamusi ja uueks teemaks tõuseb "segareaalne" toit. See on toit, mis suudab stimuleerida nii maitsemeeli kui kõiki teisi meeli, kombineerides toidust saadava elamuse laiendatud reaalsuse abil stimuleeritavate täiendavate aistingutega.
Aerobanquets RMX – segareaalne toiduelamus
Väga huvitav näide sellest trendist on Aerobanquets RMX - multisensoorne mitmekäiguline eine segareaalsuses. Projekti inspiratsiooniks oli selle ellu kutsunud kunstniku Mattia Casalegno sõnul Itaalia futuristide Filippo Tommaso Marinettist ja L.C. Fillia 1932. aasta teos „The Futurist Cookbook“.
Nüüd ühendab ta VR-i (virtuaalne reaalsus) ja AR-i (liitreaalsus), et pakkuda kõigile julgetele söömiselamust, mis võimaldab üheks õhtuks füüsilisest maailmast lahkuda. Aerobanquets RMX on 11 käiguline õhtusöök, mida valmistab kohapeal privaatne kokk ja mida serveeritakse osalejatele VR/AR keskkonnas.
Telepaatilised menüüd
Me puutume igapäevaselt kokku digitaalsete teenuste ja rakendustega, mis pakuvad meile vastavalt oma tehisintellekti võimekusele järgmisi reise, järgmisi saapaid, järgmist muusikapala jne. Võib öelda, et meie soove ära arvav tehisintellekt on muutmas telepaatiat reaalsuseks.
On vaid aja küsimus, millal restoranid hakkavad kasutama sarnaseid algoritme, mis aitavad pakkuda tabavamaid toidu- ja joogivalikuid kui seda suudavad inimteenindajad praegu. Tegemist on osaga toidu- ja joogikohti mõjutavast laiemast hüperpersonaliseerimise trendist.
See tähendab, et tulevikus on restoranides võimalik pakkuda iga külastaja unikaalsele soolestiku mikrobioomile sobivat toitu. Meie n-ö bakteriaalset sõrmejälge, mikrobioomi, on võimalik uurida mitmes tervishoiuettevõttes ka Eestis. Huvitav näide maailmast on tehisintellekti abil reaalajas toitumissoovitusi andev rakendus ZOE.
Rasked ajad on pinnas nutikatele lahendustele
Reaalse ostujõu vähenedes, oleme sunnitud otsima soodsamaid pakkumisi ning kas siis jahtima oma lemmiktoodete allahindlusi erievates poekettides või säästma aega ja keskendudes ühele kauplusele, loobuma lemmikutest ja valima odavamaid alternatiive.
Sellele dilemmale on lahendus juba leitud. USA-s on loodud platvorm Ziscuit (ziscuit.shop), kuhu kliendid laadivad üles oma ostunimekirjad ja kohalikud kauplused teevad nendele vähempakkumised. Loodetavasti tuleb sellesse potentsiaaliga valdkonda ka Eestis peagi mõni hea lahendus juba sel aastal.
Energiasäästlik toiduvalmistamine
Möödunud aastal tõusid energiahinnad igapäevaseks teemaks nii meedias kui sõprade ja sugulaste kokkusaamistel üle maailma. Kõrgete hindade poolt peale sunnitud kitsikus motiveerib otsima energiasäästlikumaid lahendusi ja kokkuvõttes võib see kõik planeedile Maa kasuks tulla.
Energiasääst on teema, mis saab olema nii toiduainete kui kõigi muude sektorite innovatsioonide keskmes, seda nii tootjate kui tarbijate vaates. Juba on Eestiski populaarne pastatootja Barilla välja tulnud passiivse toiduvalmistamise kampaaniaga. Tarbijaid kutsutakse üles keetma pastat kõigest kaks minutit, mille järel pasta haudub kaane all lõpliku valmimiseni.
Barilla passive cooking juhend
Ilu
Aastal 2023 näeme ilusektoris aina enam n-ö fügitaalseid (füüsilist ja digitaalset maailma ühendavaid) tooteid ja teenuseid. Tarbijatele pakutakse aina enam multisensoorseid elamusi, mis kõnetavad samaaegselt mitut meelt, olles väga palju enam kui lihtsalt ilutooted, mida endale peale kanda.
Ilubrändid on loomulikult kaasa läinud globaalse jätkusuutlikkuse lainega ning ühel või teisel moel proovivad loodussõbralikkust välja näidata pea kõik neist. Mitmed ilutööstuse tegijad astuvad sammu edasi ja on loomas endale tõelise looduse valvuri kuvandit, püüdes esile tõusta üleüldisest roheliikumise mürast, defineerides puhast toorainet ja tootmist teistest radikaalsemalt ja teaduspõhisemalt.
Tarbijate teadlikkus kasvab ja mõne aja pärast lihtsalt rohelised loosungid ei müü, sest aina enam õpitakse nägema tervikut. Tõstatatakse küsimus, kui kaua suudab meie planeet ilutööstusele looduslike koostisosade tootmist taluda ja kas leiduvad lahendused hoopis laborites ja tagasipöördumises sünteetiliste koostisosade poole.
Noorusliku välimuse säilitamine on jätkuvalt ilutööstuse suur trend ja nii naisi kui järjest enam ka mehi hullutatakse aina uuemate ja teaduslikemate vananemisvastaste toodete ja teenustega. 2023 ei ole kindlasti see aasta, mil loomulikult vananemine au sisse tõuseb.
Keskkonnasääst par excellence
Estée Lauderi gruppi kuuluv Inglise kosmeetikabränd Haeckels on hea näide sisulisest keskkonnasõbralikkusest kosmeetikatootmises. Pere-ettevõttena alustanud Haeckels pakub klientidele mitmeid võimalusi koos nendega head teha.
Näiteks on võimalik Your Tree kampaania raames viia oma jõulukuusk nende kogumispunkti ning vastu saada oma kuuse okastest valmistatud lõhnaküünlad. Viies Haeckelsi kauplusesse rannast korjatud prügi koti, saab vastutasuks tasuta toote.
Nahahooldus 3.0
Mikrobioom on uus tegija ja ka nahahoolduse uuenduste keskmes. 2020. aastal asutati Rootsis Stockholmis kosmeetikatööstuse tulevikku uuriv projekt Nahahooldus 3.0. Selle tulemusena loodi biotehnoloogial põhinev nahahooldusbränd Tiny Associates, mille toodete koostises on fermenteeritud molekulid. Kõik tooted on inimese naha mikrobioomi suhtes õrnad ja tuginevad inimese nahas loomulikult esinevatel molekulidel.
Mood
Jätkusuutlikkus on jätkuvalt moetööstuses kõrvetav teema ning sarnaselt ilutööstusega paljastub siingi aina enam kahepalgelisust ja paljud end jätkusuutlikkuse tšempioniteks tituleerinud ettevõtted jäävad vahele labase rohepesuga.
Bio-Mood
Taimsed riided ja jalatsid on turul olnud juba aastaid (ka Eestis on juba taimsete jalatsite kauplus www.vesh.ee ) ning nende kvaliteet ja variatiivsus kasvab ka 2023. aastal. Biotekstiilidega katsetavad jätkusuutlikuma tuleviku nimel ka suured moemajad.
Näiteks on regeneratiivse kestlikkuse projektis Post Carbon Fashion (postcarbonlab.com) loodud materjal, mis toimib nagu puud – ehk siis absorbeerib süsinikdioksiidi ja väljutab hapnikku. Projekti algatajate eesmärk on liikuda passiivselt riiete taaskasutamiselt või ümbertöötlemiselt proaktiivselt keskkonna seisundi parandamisele.
Luksuskonglomeraat LVMH on koostöös Londoni Imperial College'i ja Central Saint Martinsiga katsetamas laboris kasvatatud karusnaha loomisega. Kui projekt osutub edukaks, võivad LVMH portfelli kaubamärgid peagi uue tehnoloogia kasutusele võtta.
Karusnahale alternatiivi leidmine moetööstuses tähendab originaalmaterjali luksuslike omaduste kordamist, ehk siis laboris loodud karusnahk peab olema puudutades naturaalsega identne.
Taaskasutuse populaarsus kasvab edasi
Kasutatud riiete ja aksessuaaride turg kasvab. Lisaks sellekohasele statistikale, mis seda trendi kinnitab, näeme teise ringi kaupluste populaarsuse kasvu ka siin Eestis, nii füüsilistes kauplustes nagu RiiSaikel, Kalamaja Bazaar, Humana jt – kui ka veebikeskkondades.
Mina ise olen San Franciscos asuva edasimüügiplatvormi The RealReal kasutaja ning lugesin, et nende kasutajate koguarv kasvas 2022. aastal miljoni võrra, ulatudes koguarvult enam kui 28 miljonini. Ja kuna iga päev lisatakse sellesse portaali üle 20 000 uue eseme, on moesõbral seal uued avastused garanteeritud.
Kauplused muutuvad hüperfüüsilisteks elamuskeskusteks
"Hüperfüüsilised" poed on makrotrend, mille sõnastas tulevikukonsultatsioonide agentuur The Future Laboratory. See trend väljendub suurejooneliselt kujundatud müügikohtades, mis on niivõrd erilised, et nende külastamine on emotsionaalne kogemus.
Kõnekas näide on Balenciaga Londoni kauplus, mis vooderdati täielikult roosa kunstkarusnahaga Le Cagole aksessuaaride tootesarja esitlemiseks. Kuigi e-kaubandus teeb jätkuvalt võidukäiku, tõmbab nooremaid tarbijaid uuesti ka füüsilistesse kauplustesse, mille hüperfüüsilised interjöörid pakuvad ägedaid elamusi.
Balenciaga kauplus Londonis
Kokkuvõtteks
Kõige olulisem trend, mis loodetavasti ka sel aastal jõudu juurde saab, on inimeste kasvav soov asjadest aru saada, näha protsesside sisse, näha süsteeme üksikute sündmuste ja tegevuste taga. Nagu meie Eestis ütleme, näha puude taga metsa. Teadmised aitavad olla meil tarbijatena nõudlikumad enda ja meile tooteid ning teenuseid osutavate ettevõtete vastu.