Teinekord projekte alustades tekib soov tellijaga riielda ning siis tahaks täitjaga riielda. Niimoodi sõbralikult ja tulevikku suunatult.

Mis mind nii ärritab on meie ühiskonna arengutase ja soovimatus asju kvaliteetselt teha. Seda kõike teemal juurdepääsetavus.

Oled sa proovinud mõne omavalitsuse lehelt vajalikku infot leida – tulutult? Või avastanud, et lubatud e-vormi asemel saad allalaetava pdf-dokumendi, mis tuleb ikkagi paberil täita ja posti panna?

Või jõudnud tõdemusele, et ametniku vastuvõtuks aja reserveerimisele ja kohal käimisele võib kuluda vähem aega kui segases veebistruktuuris õige asjani jõudmiseks? Täna tuvastas Riigikontroll, et asutuste veebilehed ongi ajale jalgu jäänud.

Rõõm on näha, et viimasel ajal on ka riigihangetes järjest rohkem näha tellijapoolset soovi kasutada agiilset arendusmetoodikat, sh ka suurtes, ~5 MEEK projektides. Riigihangete seadus ja vahel ka EL fondide nõuded seavad sellele omad piirangud (tihti peab tellija ostma konkreetset asja fikseeritud hinnaga, isegi kui see pole kaugeltki optimaalne lahendus), aga nendest saab üle ja mööda, kui mõlemapoolne tahe olemas.

Vt ka varasem postitus agiilsete lepingute teemal.

Pealtnäha tundub, et töötajate rahulolu ja pühendumuse vahel on tugev seos: rahulolev töötaja on alati ka pühendunud oma tööle ja tööandjale.

Kasutajakeskse disaini meetodid on protsess, millega saad parendada nii patja, veebi kui ka teenindusprotsessi. Seetõttu on võimalik läbi sellise tegevuse tõsta oluliselt ka arendusprotsessi efektiivsust ja kliendisõbralikkust.

Õnnestus just läbi viia selline projekt, kus kasutasime näidisprojekti puhul kasutajakesksete meetodite arendusprojektidesse disainimiseks just kasutajakeskse disaini meetodeid. Siit ka lühike kirjeldus kuidas sellist projekti mõistlik läbi viia on:

Miks on organisatsioonides uute metoodikate juurutamine nii keeruline? Miks erinevad initsiatiivid tihti läbi kukuvad? Antud postitus räägibki muutustest ja motivatsioonist.

Ilu ja kasutajakogemus - Donald Norman on oma raamatus Emotional Design kirjutanud, et ilusaid asju on lihtsam kasutada või vähemalt peetakse lihtsamalt kasutatavaks.

Kolmapäeval, 17 märtsil toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatav iga-aastane Infoühiskonna konverents. Keskseteks teemadeks olid roheline IT ja avaliku sektori roll sotsiaalses meedias. Olin kohal, sest ka kasutatavus toetab rohelist IT'd ja seda läbi toodete ning teenuste eluea pikendamise ja võimaluste parema utiliseerimise.

Raamatus Peopleware, mida hiljuti uuesti lugema sattusin, viitavad autorid mitmele mõtlemapanevale uurimusele arendajate produktiivsusest.

Card sorting ehk kaartide sorteerimine on üks vahva meetod, mida palju kasutatakse infoarhitektuuri loomise projektides. Infoarhitektuuri loomine tähendab süsteemi kirjeldamist, kuidas informatsioon on grupeeritud, milline on süsteemi struktuur ja selles navigeerimise viisid ning milline on kasutatav terminoloogia.

Olen viimasel ajal sattunud huvitavasse olukorda - rääkides tarkvaraarendajatele kasutajakesksete meetodite kasulikkusest, olen pidanud alustama selgitamisest, et see ei ole nende peksmise tööriist Kuna hirm kasutajakesksuse ees on jätkuv, siis ajendas see mind kirja panema mõned faktid ja tõdemused, millega oma töös ikka ja jälle kokku puutun.

Hiljuti pidasime ühe Eesti tarkvaraarendusfirmast kliendiga seminari, teemaks agiilne arendus ja lepingud. Praeguseks on pea igaüks - nii tellijad kui täitjad - nõus, et 90% juhtudest on erinevate agiilse arenduse elementide kasutamine tarkvaraarenduses hea mõte, mis hoiab kokku nii aega, raha kui kõigi asjaosaliste närve.