IKT-sektori suurimad trendid, millesse Trinidad Wisemanis lähitulevikus panustame

Tehnoloogia maailma iseloomustab kiire ja pidev areng, millega võib sageli keeruline olla sammu pidada. Ees ootavad huvitavad ajad, mil mitmed tehnoloogiad on küpsemaks saamas, tekitades IKT-maailma üha uusi ning olulisel määral inimeste elusid ja töötegemist mõjutavaid võimalusi ja lahendusi.  

 

Selles artiklis heidame koos Trinidad Wisemani (edaspidi TWN) juhtidega pilgu nii IKT-sektorile tervikuna kui ka erinevatesse valdkondadesse, millega tegeleme. Anname ülevaate mõjukamatest trendidest ärianalüütikas, e-riigi teenustes, teenusedisainis, ligipääsetavuses ja neuro-UXis. Räägime ESG (environmental-social-governance) ehk jätkusuutlikkuse aruandlusest ning Atlassiani tööriistadest kui digimuutuse alusplatvormist. 

 

 

IKT-sektori tuleviku suhtes oleme optimistlikud 

Vaatamata praegusele majanduse ebakindlusele oleme TWNis valdkonna tuleviku suhtes optimistlikud. Ajaloolistele andmetele tuginedes on IKT-sektor kriisidest tavaliselt vähem mõjutada saanud kui teised sektorid. Eesti IKT-sektori teenusettevõtted püsivad meie hinnangul hea tervise juures ning praegune majandusolukord on meie klientide käitumist vähe mõjutanud. Pigem oleme märganud konkurentsivõime suurenemist.  

 

Käesoleva aasta märksõnadeks on automatiseerimine, tehisintellekt (AI), no-code ja low-code, küberturvalisus ning kahjuks jätkuvalt ka kogemustega arendajate puudus. Aja- ja ressursimahukad süvatehnoloogilised lahendused (deep-tech) võivad kaasa tuua olulisi teaduslikke läbimurdeid, eriti AI valdkondades. Masinõpe ja kohanevad algoritmid oskavad tänaseks juba arvestataval tasemel ka koodi kirjutada.  

 

Oluline on seejuures teadustada, et spetsialistide töö ei kao kuhugi, küll aga on muutumas selle iseloom. AI ei asenda otseselt inimest, kuid on suurepärane abimees, tehes inimeste töö senisest efektiivsemaks ja kiiremaks ning aidates sekunditega uusi ideid genereerida.

 

Jõudsalt on pead tõstmas no-code ja low-code ehk koodivabad ja vähese koodiga lahendused, mis lihtsustavad oluliselt mittetehniliste inimeste tööd, kes ei oska koodi kirjutada. 

 

Küberturvalisuse tähtsus ei ole kunagi olnud kriitilisem kui praegu ning selles vallas on kindlasti oodata edasiminekuid ja arenguid. Näiteks on ehk lootust, et võetakse midagi ette kaitseväe küberväe üksusega, kus liituda soovijate arv ületab praegust liikmete piirarvu. 

 

Tööturul on koondamislained käimas üle maailma – nii start-uppides kui suurtes tehnoloogiaettevõtetes. Usume, et nõrgemate IT ja start-up ettevõtete koondamised Eesti IKT-sektoris võivad üldpildis sektorile positiivselt mõjuda, sest nii tuleb turule uut palgasurvet vähendavat tööjõudu. Nagu juba mainitud, siis häid arendajaid endiselt napib, kuid vaikselt näeme muutusi – inimesed valivad töökohta teadlikumalt ja jäävad pikemalt paigale. 

 

Märgatav on ka noorema generatsiooni huvi kasv teenusettevõttes töötamise vastu. Noored oskavad leida ka siin enda jaoks põnevust ja väljakutseid ning väärtustavad stabiilset ja spetsialisti oskusi arendavat töökeskkonda. Lisaks on töötasud enamasti samaväärsed start-uppidega, kuid stressi on oluliselt vähem.  

 

TWNi käesoleva aasta prioriteedid hõlmavad muuhulgas Java back-end arenduse võimekuse loomist ja (küber)turvalisuse tõstmist ning käesoleval aastal plaanime keskenduda rohkem ka ekspordiprojektidele (Norra, Soome, e-riik).

 

Lisaks panustame uute andmeteadusel põhinevate teenuste tutvustamisele, mida saame oma klientidele pakkuda tulenevalt partnerlusest Intelex Insightsiga, kellest sai tehingu tulemusena meie masinõppe ja ärianalüütika keskus. Meie tegevjuht Ander Tenno prognoosib aasta lõpuks ca 10% töötajate ning 20% teenuse käibe kasvu (ca 9M), kogukäive koos litsentside müügiga võiks tulla 15-17M vahemikku.  

 

 

Reaalajas ärianalüütika (BI) ja masinõppe (AI) lahendused aitavad teha ratsionaalsemaid äriotsuseid 

Andmeteadusel põhinevaid lahendusi (BI ja AI), mille aluseks on ajaloolised andmed, saab edukalt kasutada äri otsuste tegemiseks ja tuleviku planeerimiseks. Nende soovituste tõsiselt võtmiseks peavad ettevõtted aga esmalt usaldama oma andmete täpsust ning tekitama ettevõttes andmete kasutamise harjumuse.  

 

Ärianalüütika on suundumas reaalajas aruandluse poole, mis tähendab andmete hulga suurenemist ja nõuab masinõppe lahenduste kaasamist. Kuna reaalajas analüütika on äriotsuste kiireks langetamiseks kriitilise tähtsusega, siis BI tööriistu kasutavad ettevõtted on kindlasti edukamad kui need, kes kasutavad viitajaga raporteid.

 

Valdkonna arengut iseloomustab ka järjest keerukamate seoste, interaktiivsuste ning paljude erinevate ja erineval kujul andmete ühendamine. Seda kõike aitab kiiresti ja lihtsalt teha automatiseeritud BI lahendus. Keerukusele vastukaaluks, on hea meel selle üle, et masinõppe ja ärianalüütika valdkonnad on muutumas inimkesksemaks, muutes aruannete loomise lihtsamaks ja arusaadavamaks ka mitteekspertidele. 

 

Harward Business Review andmeil on ettevõtetel, kes usaldavad oma andmeid ja kasutavad igapäevaselt andmepõhist otsustamist, tulude kasv neli korda suurem. Seega võib öelda, et konkurentide edestamiseks on tarvis oma ettevõttes juurutada andmepõhist kultuuri ning läbipaistvaks ja usaldusväärseks andmetöötluseks kasutada kvaliteetseid ärianalüüsi (BI) süsteeme.  

 

AI ehk tehisintellekti lahenduse juurde on mõistlik liikuda siis, kui organisatsioonil on andmete kasutamise kultuur ja oskused oma andmeid kasutada ning on tekkinud vajadusi, mida traditsiooniline BI ei suuda enam efektiivselt toetada. AI näol on tegemist matemaatilise algoritmiga, mis mõtleb inimese eest ja leiab sisendandmeid analüüsides mustreid, millest võib olla kasu olemasolevate probleemide lahendamisel.

 

Kui mujal maailmas on AI-lahenduste kasutamine tõusuteel, siis Eestis on see alles lapsekingades ja seda alles õpitakse rakendama. 

 

Trinidad Wisemanil on nüüd oma masinõppe ja ärianalüütika keskus Intelex Insights. Loe meie hiljuti avaldatud blogist praktilisi näiteid BI ja AI lahenduste abil äri efektiivsemaks muutmisest ning saa teada, kuidas Intelex Insight neid lahendusi loob. 

 

 

Eesti e-riik hoiab juhtpositsiooni ja riigihangete kvaliteet on tõusmas 

Eesti e-riik on digitaalmajanduse ja ühiskonna indeksi (DESI) põhjal Euroopa Liidus esikohal, kuid üldarvestuses, mis võtab arvesse kõik teised valdkonnad peale e-riigi, on Eesti üheksandal kohal. Aeglane internetikiirus on üks põhiprobleeme, millega meie riik aktiivselt tegeleb. Kindlasti väärib mainimist ka see, et Eesti on endiselt teerajaja ja IT ekspordi osas maailma tippude hulgas. 

 

Allikas: Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) ja Digitaalsed avalikud teenused digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksis

 

2023 kui eurorahastuse aasta on paljulubav uute arendusprojektide ning olemasoleva taasterahastuse kasutamise võimalikkuse osas. Unustada ei tohi seejuures olemasolevate süsteemide edasiarendust ja ülevalhoidmist. 

 

Rõõm on tõdeda, et jätkub ka avalike teenuste inimestele mugavamaks muutmise trend. Inimese elusündmustega seotud toimingutes on järjest vähem andmete sisestamist ja järjest rohkem riigi poolset proaktiivsust. Riik panustab jätkuvalt sündmusteenuste arendamisse: lapsesaamise teenus toimib 2021. aastast ja kinnisvara saab osta-müüa digitaalselt e-notari teenust kasutades.  

 

Mõlema arendamisse oleme ka meie Trinidad Wisemanis oma panuse andnud. Möödunud aastal digitaliseeriti Eestis abielu registreerimine, mis teeb protsessi inimeste jaoks kiiremaks, mugavamaks ja lihtsamaks. Oma järge ootab lähedase kaotuse sündmusteenuse ellu rakendamine. 

 

ITL on kõvasti panustanud riigihangete kvaliteedi tõstmisesse. Näiteks andis TWNi äriarendusjuhi Marko Nembergi poolt juhitav ITLi riigihangete töörühm veebruaris välja praktilise IT-arendushangete juhendi, mis aitab avaliku sektori asutustel teha arendushankeid läbimõeldumalt. 

 

 

Teenusedisaini teadlikkus kasvab ja aasta 2025 toob uusi ligipääsetavuse (WCAG) kohustusi erasektorile 

Kindlasti jätkub teenusedisaini kasvutrend - organisatsioonid vaatavad üha enam otsa oma teenustele ja selle erinevatele komponentidele, et parandada kasutajakogemust, mugavust ja väärtust. Teenusedisain ei nõua tingimata tehnilisi muudatusi, vaid parendavaid muudatusi saab teha ka teenuse osutamise protsessi ümberkujundamise kaudu. 

 

Hea meel on täheldada ka ühiskonnas kasvavat teenusedisaini teadlikkust. Avaliku sektori organisatsioonid tellivad meilt järjest rohkem koolitusi, mille eesmärgiks on aidata erinevate elualade inimestel märgata, mida nemad saaksid oma töökohal parema teenuse pakkumiseks teha.

 

2023 on meil TWNis suur koolituste aasta. Aasta esimeses pooles oleme läbi viinud koolitusprogrammi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel raamatukogu töötajatele üle kogu Eesti ning samal ajal koolitame ka avaliku sektori töötajaid.  

 

Iga disaini- ja arendusprojekti jätkuvalt oluline osa on WCAG ehk ligipääsetavuse tagamine. Aasta 2025 toob uusi kohustusi erasektori teatud valdkondadele – loe täpsemalt meie blogist ja alusta ettevalmistustega juba praegu. 

 

 

Disainisüsteemid ja tehisintellekti tööriistad lihtsustavad disainerite tööd  

Disaini üldine suund on automatiseerimise, disainisüsteemide ja tehisintellekti (AI) tööriistade abil lihtsustada disainerite tööd ning vähendada rutiinsetele ja standardsetele tegevustele kuluvat aega. See võimaldab pühendada rohkem aega loomingulistele ülesannetele.  

 

Üha enam väärtustatakse spetsialiseerumist. Sageli kliendid eeldavad, et disaineritel on ka oskus kirjutada lühemaid tekste ning anda elementidele nimetusi. Tegelikkuses ei pruugi see üldse nii olla, sest inimene võib olla andekas disainer, kuid info edasiandmine teksti kujul on hoopis teine kunst.

 

See mõttemuster on muutumas ning järjest enam osatakse hinnata konkreetsete valdkondade spetsialistide – antud juhul UX kirjutajate ja sisudisainerite - kaasamisest tulenevat kasu ja tulemust.   

 

Teisest küljest ei tähenda see seda, et tiimis ei võiks olla full-stack inimesi, kes on õppinud ja võimelised tegema paljusid erinevaid asju. TWNis arvestame iga oma töötaja tugevusi, mida nad teha soovivad ja milles areneda tahaksid ning vastavalt sellele pakume igaühe jaoks sobivaid tööprojekte ja arenemisvõimalusi. 

 

Disainisuunad võib tinglikult jagada funktsionaalseks (nt nupud, sisestusväljad) ja visuaalseks (nt illustratsioonid, tekstid). Disainerite kommuuni poolt loodud disainisüsteemide ja tehisintellekti tööriistade kvaliteedi kasvades aitavad ja kiirendavad need funktsionaalse disaini ülesannete täitmist, kuid visuaalne disain jääb veel suures osas inimeste teha.  

 

Küll aga saab AI ehk tehisintellekti lahendusi edukalt kasutada tekstiga seotud ülesannete täitmisel, näiteks kokkuvõtete tegemisel, põhipunktide rõhutamisel või pealkirjade loomisel.  

 

Praegu saame tehnoloogiaga suhelda juba nagu inimesega, kasutamata “matemaatilist ja tehnoloogilist” sõnavara. Piisab käsklusest „kirjuta tekst lühemaks või sõbralikumaks“ ja masin saab sellest aru. AI on kahtlemata võimekas ja hea tööriist ideede genereerimiseks ja toorikute (nt tekst, pilt) loomiseks. Toorikust valmis lahenduse kujundamiseks on vaja siiski mõtlevat inimest. 

 

 

Neuro UX on jõudsalt rakendumas meie igapäevaellu 

Viimasel kümnendil on see valdkond näidanud plahvatuslikku kasvu ning eeldatavasti kasvab edaspidigi koos uute arengutega - näiteks neuro-UX tööriistade kasutamine seadmete juhtimiseks ja kommunikatsiooniks. Ajulainete põhjal psühholoogiliste näitajate lugemist kasutatakse nii turunduses kui teistes valdkondades ning selle kasutusala laieneb iga aastaga. 

 

AI integreerimine on võimaldanud neurouuringute ja -tööriistade õppimiskiirust nii palju, et neid on võimalik juba rakendada igapäevaellu. 

 

 

Inimese ajulainete mustrite olemus muudab aga universaalse suhtlusmudeli loomise keeruliseks. Selle väljakutse ületamiseks uuritakse ka invasiivseid eksperimente (USAs lubatud, Euroopas mitte), näiteks kiipide kasutamist ajulainete mõõtmiseks.  

 

Veelgi keerukust lisab mitme füsioloogilise näitaja (nt ajulained, näoilmed, pilgu jälgimine) mõõtmine ja korrelatsiooni panemine inimese seisundi määramiseks. Näiteks on keeruline kindlaks teha, kas õpilane pöörab tunnis tähelepanu õpetaja huvitavale jutule või oma telefoni saabunud sõnumile.  

 

Neist väljakutsetest hoolimata eeldame, et valdkonna kasv jätkub tänu tehnoloogia arengule ning suurenenud neuro UX tööriistade ja seadmete kättesaadavusele. TWNis töötame selle nimel, et neuro UX teenused oleksid kättesaadavad mitte ainult korporatsioonidele, vaid ka keskmise suurusega ettevõtetele.  

 

 

Oleme jõudnud ESG ja kestlikkuse aruandluse ajastusse 

Alates 2025. aastast peavad suured ettevõtted hakkama esitama kestlikkuse ehk jätkusuutlikkuse ehk ESG (environmental-social-governance) aruandeid. Eesmärgiks on parandada jätkusuutlikkuse teemadega seotud teabe läbipaistvust ja kvaliteeti, toetades üleminekut säästvale majandusele kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja Euroopa Liidu rohelise kokkuleppega.  

 

Osa detailidest on veel täpsustamisel, kuid suures plaanis peavad suured ettevõtted hakkama hindama jätkusuutlikkusega seotud riske kolmes peamises kategoorias. Keskkonnateemadest tuleb hinnata näiteks süsinikujalajälge, sotsiaalteemades peab hindama töötingimuste ning töötajate tervisega seotud riske ning juhtimisteemades tuleb esile tuua näiteks huvide konfliktide vältimise protseduurid, korruptsiooni vältimine jms. 

 

 

Atlassiani tooted on laialdaselt levinud ja jõudnud IT-osakondadest kaugemalegi 

Üha enam ettevõtteid erinevates tööstusharudes, nagu turundus-, finants- ja tootmissektorid, tunnistavad Jira ja sellega seotud teenuste mitmekülgsust ja tõhusust.  

 

Jira Service Management on laineid löömas, pakkudes terviklikku lahendust kliendi pöördumiste haldamiseks, hõlbustades ülesannete delegeerimist ning pakkudes väärtuslikku teavet oma analüüsi- ja aruandlusvõimaluste kaudu. Jira Service Managementi kasutuslihtsus ja tõhusus on selle muutnud igas suuruses ettevõtete jaoks populaarseks valikuks.  

 

Lisaks on Jira Assets pälvinud tähelepanu tänu oma võimele hallata varasid, alates ettevõtetes kasutatavast tehnikast ja lepingutest kuni suuremate organisatsioonide serverite ja teenusteni välja. Jira Assetsi sujuv integreerimine Jira Service Managementiga on veelgi suurendanud selle võimalusi kõikehõlmavate varahalduslahenduste pakkumisel.  

 

Samaaegselt on kasvanud ka Confluence’i kasutamine. Kuna navigeerimine on hea siseveebi üks põhielemente, püütakse Confluence'is navigeerimist loogilisemaks ja kasutajasõbralikumaks muuta. Lisaks otsivad organisatsioonid rohkem võimalusi siseveebis teabe ajakohasena hoidmiseks ja uurivad võimalusi tuua Confluence'i rohkem automatiseeritud protsesse, mis nõuavad mitme meeskonnaliikme tähelepanu ja koostööd.  

 

Confluence on muutunud eelistatud valikuks ka mitte-IT-ettevõtete jaoks siseveebide loomisel, võimaldades töötajatel teabele sujuvalt juurde pääseda ja seda jagada, mille tulemuseks on täiustatud protsessid ja teadmiste levitamine.

 

Confluence'i automatiseerimise võimalused on veelgi suurendanud selle kasutuselevõttu mitte-IT osakondades ning aktiivselt tuuakse Confluence’i üle protsesse nagu näiteks onboarding ehk sisseelamisprogramm.