Liigu edasi põhisisu juurde
infosüsteemide ja veebide hoolduse projektijuht

Veebide ja infosüsteemide hooldus kui kriitilise tähtsusega lüli, mida tihti alahinnatakse

Sigrid Viikmaa & Ursel Paap

Metafooriliselt võime seda võrrelda auto ostuga. Soetades uue auto, ei teki küsimustki, et autoga tuleb käia regulaarselt hoolduses. Aga miks on nii, et sageli ei oska veebi või infosüsteemi omanik hoolduse peale mõeldagi ja see kulu tuleb tema jaoks üllatusena?

 

Tegin intervjuu Trinidad Wisemani tarkvaraarenduse hooldusjuhi Ursel Paapiga. Rääkisime erinevate tarkvaralahenduste hooldusprotsessist (mida, millal, kui tihti peab hooldama) ja hoolduskuludest ning millised võivad olla tagajärjed, kui hooldust ei tehta.

 

 

Ursel, selgita palun, miks on vaja teha aktiivse arendusfaasi läbinud infosüsteemile või veebile igakuist hooldust? Ja mis on kõige hullem, mis võib juhtuda, kui seda ei tee? 

Hooldus on tarkvaraarenduse elutsükli viimane lüli, millele sageli ei pöörata nii palju tähelepanu kui aktiivsele arendusfaasile. Regulaarne hooldus aga on kriitilise tähtsusega veebi igapäevaseks normaalseks ja turvaliseks toimimiseks. 
 

Pilt

 

Kui veebi ei hooldata, jääb see avatuks turvanõrkustele ja võib muutuda potentsiaalseks sihtmärgiks küberkurjategijatele. Lisaks sellele on arenduskeelte raamistikud ja brauserid pidevas arengus, mis nõuab ka veebi pidevat ajakohastamist. Vastasel korral võib halveneda veebi kasutajasõbralikkus koos teiste teguritega (nt liiga aeglaselt laadiv leht, iganenud kujundus jne). 

 

Metafooriliselt võiksime turvauuenduste tegemist vaadelda kui auto õlivahetust. Kui õlivälp on ette nähtud iga 10 000 km tagant, aga reaalne õlivahetus toimub iga 15 000 km tagant, siis tõenäoliselt autoga kohe veel midagi ei juhtu. Kui sarnane tegevuskäik muutub aga normiks, võib ühel hetkel auto mootor üles öelda.

 

 

Palun kirjelda, milliseid põhitegevusi tehakse hooldusfaasis oleva infosüsteemi või veebi hooldamiseks? 

Kindlasti tuleb teha igakuiseid turvauuendusi nii moodulitele ja lisamoodulitele kui ka tuumsüsteemile endale. Lisaks sellele on olulised veebilehe monitooring ning tellitud lisaarenduste haldus ja implementeerimine.

 

Anname kliendile teada ka vajadusest uuendada serveri tarkvara või front-end raamistikku. Veel jälgime logisid ja teavitame klienti võimalikest turvaintsidentidest. Hooldusprojektides nõustame klienti ka sisuhalduse osas ehk anname nõu, kuidas on kõige parem ja mugavam asju teha. Oleme kliendi jaoks olemas. 

 

Trinidad Wisemani hea tava on proaktiivne projektijuhtimine hooldusfaasis olevatele projektidele, kus me ise viitame õigel ajal kliendile, millal on tarvis mingit hooldust teha ning potentsiaalsetest kohtadest, mida on võimalik veelgi kasutajasõbralikumaks muuta.

 

 

Mis võiks maksma minna igakuine hooldus erinevate projektide puhul? 

Kuna ühesuguseid projekte ei ole olemas, siis hoolduse maksumus oleneb väga palju konkreetse projekti olemusest, suurusest ja mahtudest. 

 

Toome mõne näite: 

  • väiksemat sorti veebi (nt kogukonnateater või kommuun), kus sees ei ole äriloogikat, on võimalik väga edukalt hooldada 1-2 tunnise ajakuluga, mis on rahas väljendatuna ca 120+km eurot kuus.
  • suurte projektide igakuisele hooldusele - kus on nt veeb, e-pood ja ettevõtte  infosüsteem kõik ühes – võib kuluda kuni 20 tundi ehk ca 1000+km eurot kuus.

 

 

Missugused on TWNi praktikas mõistlikud reageerimisajad hooldusfaasis olevale projektile? 

Oleneb, millise hoolduspaketi meie klient on endale valinud:

  • suuremate projektide puhul, kus veeb on pidevas arengus, vastame alati pöördumistele 1 tööpäeva jooksul ning võtame töösse kuni 5 tööpäeva jooksul. 
  • keskmiste ja väiksemahuliste projektide puhul reageerime pöördumistele alati maksimaalselt 2 tööpäeva jooksul ning töösse võtame ühe töönädala jooksul.

 

 

Palun valgusta, mismoodi toimitakse siis, kui hooldusfaasis olev infosüsteem või veeb nõuab laiamahulist lisaarendust ja milliste kuludega peab sel juhul arvestama?

Meie hooldusprojektide hea tava on see, et iga lisaarendus, mis nõuab esmasel peale vaatamisel rohkem kui 8 tundi tööd, vaadatakse eraldiseisvalt läbi ning koostatakse konkreetsele tööle mahuhinnang. Nii saame kliendiga paremini planeerida suuremahulisi väljaminekuid ja kaaluda alternatiivseid lahendusi.

 

 

Vahest klient ei mõista, miks on infosüsteemi või veebi hooldusesse kaasatud projektijuht. Palun selgita, miks see roll on oluline ja mis võib juhtuda, kui me teda ei kaasa?

Projektijuht täidab hooldusfaasis väga erinevaid ülesandeid - klassikalisest projektijuhtimisest ja mahuhinnangute koostamisest kuni kliendihalduri ülesanneteni välja. 

 

Kohati võib klient mõelda, et miks on vaja 3-4 tunniste jätkuarenduste ellu viimiseks kaasata projektijuhti. TWNi kogemus aga on näidanud, et proaktiivne projektijuht, kes korraldab õigeaegselt ja sujuvalt ära kogu kommunikatsiooni kliendi ja arendaja vahel ning on alati kursis kõigi kliendi hooldusprotsessi detailidega, on hooldusprotsessis teinekord päris vajalik lüli.
 

Pilt

 

Kas kliendil on alati üks kindel arendaja või kontaktisik, kelle poole pöörduda ja kes teab kõike tema süsteemist? 

TWNis pakume vastavalt projekti suurusele 3 fikseeritud hoolduspaketti (on ka personaliseeritud paketi võimalus) ja igas paketis on määratud kindel projektijuht.

 

Üldjuhul on igale suuremale projektile - kus projekti ökosüsteem on pidevas muutumises - määratud kindel vastutav arendaja, kes tegeles sama projektiga ka aktiivses arendusfaasis. Nii on lisaarenduste teostamine kiirem ja efektiivsem.

 

Väiksemates ja keskmise suurusega hooldusprojektides on kliendi kiiremaks aitamiseks ressurss jaotatud nii, et turvauuendused ja jätkuarendused teeb esimene vaba arendaja. 

 

 

Mitut hooldusprojekti TWN korraga haldab ja kas kliendil on võimalik ka ise jälgida oma hooldusprojekti hetkeseisu?

Praegu haldab TWN läbi support deski korraga 40 erinevat hooldusprojekti. TWNi hooldustööde support desk on Jira keskkond, kus kliendid saavad lihtsasti jälgida teostatavate tööde hetkeseisu ning vajadusel teha lisatellimusi ja küsida arenduste/turvauuenduste kohta täiendavaid küsimusi. 

 

Klient ei pea muretsema oma Jira kasutamise oskuste pärast. Keskkonnas toimetamine on lihtne ja oleme Atlassiani ametliku esindajana Eestis alati valmis kliendile sellekohase koolituse tegema. Kui koolituse soovi ei ole, võtab projektijuht kogu sisendi kliendilt telefoni või e-maili teel ja genereerib ise vajaliku tööpileti. 

 

 

Aga mis saab siis, kui klient ei ole hooldustööga rahul?

Esmalt selgitame välja rahulolematuse põhjuse. Turvauuenduste paikamisega ei ole minu TWNi praktikas probleeme tekkinud. On aga olemas tõenäosus, et väiksema mahuga lisaarenduste puhul - kus sageli eelanalüüsi ei teostata - tuleb kogu arenduse sisend otse kliendilt ja arendaja võib seda teistmoodi tõlgendada. 

 

Siit peegeldub taaskord projektijuhi/analüütiku rolli tähtsus hooldusprojektides, kus tehnilise taustaga projektijuht või analüütik kogub kliendilt sisendi ja „tõlgib“ selle „arendajate keelde“. 

 

 

Ja lõpetuseks uurin, et kuidas ja mis tingimustel saab liituda TWNi hooldustööde support deskiga

Kuna arendus ja hooldus käivad alati käsikäes, siis peale aktiivset arendusfaasi lõppu sõlmime kliendiga turvauuenduste/hooldustööde lepingu. Kliendil endal ei tule rohkem midagi teha – meie ise liigutame projekti automaatselt TWN support deski ning informeerime klienti õigeaegselt kõigist vajalikest uuendustest. 

 

Kokkuvõtteks

Nagu rääkisime, on veebide ja infosüsteemide hooldus tarkvaraarenduse elutsükli viimane ja tihtipeale alahinnatud lüli. Ometi on see kriitilise tähtsusega, aidates pikemas perspektiivis ennetada nii turvalisusega seotud probleeme kui ka veebi üleüldist stagnatsiooni. Ebameeldivate üllatuste ennetamiseks soovitame igasse veebi planeerimise eelarvesse kindlasti sisse arvestada ka igakuise veebi hoolduse.

 

 


 

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
  • Veebilehtede aadressid ja e-posti aadressid muutuvad automaatselt linkideks.