Eelmises artiklis „Kasutajaintervjuud – miks ka sina peaksid neid läbi viima?“ rääkisime sellest, miks on intervjuud meie jaoks üks väga sageli kasutusel olevatest meetoditest ja miks ka sina peaksid oma klientide süvitsi tundma õppimiseks ja seeläbi toote või teenuse arendusvõimaluste avastamiseks nendega intervjuusid läbi viima. Selles artiklis anname taktikalist nõu, kuidas seda teha.
Intervjueerimine on laialt levinud viis kasutajate lähemalt tundma õppimiseks, et saadud info põhjal toodet, teenust, veebilehte vm arendada või muuta. Meie kasutame seda meetodit väga sageli. Kuid alati ei pea kasutajate mõttemaailma ja elu-oluga kurssi viimiseks UX agentuuri või konsultanti palkama - intervjueerimise võib ka ettevõtte siseselt läbi viia. Ise kasutajatega vestlemise boonuseks on ka suurem empaatia oma kasutajate või klientide suhtes.
Nägemispuudega inimesed kasutavad internetti ja tehnikavidinaid nagu kõik teised. Tänu ligipääsetavuse nõuete järgimisele veebi või rakenduse loomisel ja erinevatele uuenduslikele lisaseadmetele on neil võimalus nii informatsiooni saada ja edastada, kui ka erinevaid tegevusi teha. Asjad, mida nad veebis või rakendustes teevad, ongi üldjuhul samad.
Mõõdikute sarja viimases osas teeme juttu mõõdikute valemitest ning arvutuskäikudest. Vastuse saab ka küsimus, kuidas mõõdetud tulemusi tõlgendada ning mida selle informatsiooniga edasi teha.
Ilmselt on abiks, kui enne seda artiklit oled lugenud ka kaht eelnenud osa:
Mõõdikutest spetsiifilisemalt - II osa
Oleme Baltimaade suurim UX disainile, ärianalüüsile ja kasutajakesksele arendusele keskenduv ettevõte. Täna töötab meil üle 80 oma ala fänni, kes löövad kaasa valdkonna arendamises nii Eestis kui väljaspool. Aastas tegeleme umbes 300 erineva projektiga. 2017. aastal tegime kliendiprojektides üle 68 000 h tööd.
Meie krediidireiting on AAA ja meie klientideks on nii suured erasektori ettevõtted, riigiasutused kui ka alles alustavad ettevõtted.
Raske on kujutada ette oma igapäevast elu ilma veebilehtede ja mobiilirakendusteta. Paljude jaoks võib olla aga keeruline või võimatu neid kasutada kas oma võimete, vanuse või erivajaduste tõttu. Et ka erivajadusega inimestel oleks võimalik mugavalt veebilehtede ja mobiilirakenduste sisu tarbida, on oluline, et need vastaksid teatud tehnilistele ligipääsetavuse nõuetele.
"Kuidas kasutatavust mõõta?" esimeses osas rääkisime mõõdikute eesmärgist ja kasulikkusest. Tutvustasime ka mõõdikute süsteemi kategooriaid ning mida need sümboliseerivad.
Teises osas anname nõu, mida mõõdikute koostamisel arvesse võtta ja kuidas süsteemi loomisega alustada.
Etteruttavalt: Kolmandas osas saad ülevaate mõõdikute süsteemi rakendamisest ning tulemuste analüüsimisest.
Kasutatavuse hindamiseks on mitmeid võimalusi. Tavalisemateks meetoditeks on kasutajauuringu ja/või küsitluste läbiviimine, kasutajatestide tegemine ning kasutusstatistika mõõtmine. Oleme oma blogis varem rääkinud kasutatavuse testimisest ning kasutusstatistikast.
Sel korral tõi Maailma kasutatavuse päeva konverents kokku üle 400 disaineri, kasutajakogemuse eksperdi, turundaja, IT-arendaja ja innovaatiliste teenuste huvilise. Päeva kestel toimunud ettekanded puudutasid uudseid lahendusi digitoodete ja teenuste kasutajakogemuse valdkonnas, aga ka organisatsioonide innovatsioonis ja poliitikate kujundamises.
Kasutajakogemuse disaini projektide üks suuremaid ohtusid on erinevate tööülesannete teostamine isolatsioonis. Nii võib universaalsest kaustajakogemusest saada ühe UX-disaineri nägemus, mis ei vasta tegelikult kasutajate ootustele ja vajadustele. Selle vastu aitavad metoodiline lähenemine ja aktiivne meeskonna koostöö.
E-kaubandus kasvab maailmas viimastel aastatel keskmiselt neljandiku võrra aastas, Eestis lausa 30% aastas. Turule siseneb üha uusi e-kauplejaid. Edu saavutamiseks otsitakse parimaid tehnoloogilisi lahendusi, kulutatakse palju veebiturundusele ning üritatakse pakkuda parimat kliendikogemust.
Aga milliseid kogemusi e-ostlejad otsivad?
Ühena e-kaubanduse trendidest võib välja tuua soovi ja harjumuse osta asju „käigu pealt“ ehk taskutelefonist.