„Peaasi, et oleks ilus“ ja „Need on kõigest detailid“
„Peaasi, et oleks ilus“
Mõnede inimeste arvates peab veebileht olema eelkõige ilus või trendikas.
Kujuta ette, et oled veebipoe omanik. Kas tahad, et klient tuleks su veebipoodi ja mõtleks „Oi, kui ilus!“, imetleks natukene ja läheks siis uuesti minema? Või tahad, et ta sooritaks ostu, et see poleks vaevaline ning et ta teinekordki su poodi tuleks?
„Need on kõigest detailid“
Nüüd aga kujuta ette, et oled valdkonnajuht suures ehitus- ja sisustusmaterjalide poes. Sulle on koos teiste juhtidega antud huvitav ülesanne, kuid kaunis piiratud eelarve ja kitsad ajaraamid. Digistrateegias on sees, et kliendid peaksid juba mõne kuu pärast saama kaupa veebist tellida, oma arveid rakenduses näha jpm.
Arendajad, disainerid, turundus, tootmine, teenindus – kõik tulevad ühe laua taha kokku. Üks neist tõstatab küsimused:
- Kuidas peaks keskkonda sisse logima?
- Mida peaks ta esilehel nägema?
- Mida saab automaatselt veebist või rakendusest tellida?
Temast kõvema häälega isik aga ütleb: „Kuulge, meil on vaja see asi kahe kuuga valmis saada, paneme praegu disainerid ja programmeerijad tööle ja otsustame need asjad pärast. Need on kõigest detailid.“
Ja arendajad hakkavadki lapsekingades projektiga tööle.
Ja mis on tulemus? Pood on juba viledega avatud, kui avastate, et „Aga sellist võimalust ostukorvis olevate toodete kogumaksumust kuvada ei ole meil ju üldse veel süsteemis!“
Ning aastaid ja aastakümneid lojaalsed olnud kliendid lähevad frustratsiooni tõttu konkurendi juurde.
Prototüübi tegemine oleks sellised puudujäägid palju kiiremini tuvastanud.
Loe lähemalt, kuidas kõik prototüüpimisest võidavad, meie artiklist "Kellele on vaja prototüüpi?"
Digistrateegia ja prototüüpimine käivad käsikäes
Need pildikesed päriselust võivad tunduda detailidena, kuid on tegelikult suur osa funktsionaalsusest. Etapis, mil pilt on veel üsna hägune, on liiga vara veel veebidisainereid ja programmeerijaid tööle panna. Isegi kui aega on vähe, ei ole see mõistlik.
Loe lisaks: Prototüüp on plaan, mitte lihtsalt joonistus
Ilusamaks võib tarkvara, veebilehte või veebipoodi teha väga kiiresti. Aga kui disainiprotsessis ei ole mõeldud läbi funktsionaalsusi ja kasutatavust, siis nende läbi mõtlemata asjade eest tuleb hiljem juba kallist hinda maksta.
Üht ja sama asja (näiteks veebipoodi või rakendust) on teoreetiliselt võimalik luua tuhandel erineval viisil, kuid on vaid mõned variandid, mis aitavad optimaalselt teenida nii rakenduse omaniku kui selle kasutajate eesmärke.
Veebilehte või rakendusse investeerija soov on ju see, et kasutaja saaks täpselt aru, mida sa talle pakud ja temalt ootad. Ja et tema külastus ei jääks viimaseks korraks. Keerulisemate protsesside puhul on eriti oluline, et oleks selgelt paigas, millal veebilehe külastaja midagi näeb, näiteks millist informatsiooni sisse loginud kasutajale kuvatakse ja milliseid juhiseid talle antakse.
Et see kõik ka nii sujuks, peavad erinevad osapooled väga palju tööd tegema, enne, kui disainer saab hakata disaini looma ja programmeerijad koodi kirjutama. Sest et selle punktini on muudatused veel odavad.
KUIDAS ANDA PROTOTÜÜBILE TAGASISIDET?
Mis saab edasi, kui prototüüp on loodud? Oleme kirjutanud järgmise etapi kohta 32- leheküljelise digiraamatu, millest leiad vastused järgmistele küsimustele.
- Mis on prototüüp ja miks ning kellele see kasulik on?
- Milline on prototüübi tellija roll projektis?
- Kuidas anda veebilehe või infosüsteemi esimesele versioonile efektiivselt tagasisidet?
- Kuidas levinud pudelikaelu vältida?
Iga peatüki juures on rida kontrollküsimusi, mis aitavad projekti efektiivselt õiges suunas juhtida.
Kui see praktiline juhend võiks sinu jaoks kasulik olla, siis saad endale kohe praegu digiraamatule "Prototüübile tagasiside andmise juhend" meiliaadressi vastu ligipääsu vormistada.
