Liigu edasi põhisisu juurde
UX küpsustasemed

Koos kasutajatega UX-trepist üles

Tanel Tromp

Järjest enam teadvustatakse kasutajakeskse (UX) lähenemise vajalikkust terves maailmas ja nii ka Eestis. Selle tõestuseks olgu Trinidad Wisemani erinevatest valdkondadest pärinevate klientide aina kasvav hulk või kasvõi paljude endiste klassikaliste disainiettevõtete muutunud retoorika ja enda positsioneerimine järjest rohkem ja rohkem UX-lähenemist praktiseerivate disainiettevõtete hulka.

 

Samas arvatakse, et alles ca 15-20 aastat tagasi ei olnud kasutajakesksus kui väärtus ja tees veel ettevõtete ärimudelisse ega ka nende juhtide teadvusesse jõudnud. Isegi kui mõnel ettevõtte töötajal on arusaam kasutajakeskse lähenemise tähtsusest, siis sellest üksi ei piisa, kui juhatus ja protsesside üle otsustajad seda tähtsaks ei pea.

 

Kasutajast (NB! Kasutaja on ka klient) lähtuva ettevõtte puhul peavad kasutajakogemuse olulisust mõistma kõik ettevõtte töötajad, sest see viib õnnelike klientideni ja kasutajateni, sest nende rahulolu teenuse, rakenduse või toote tarbimisest on suur ja see omakorda viib konkurentsieelise tekkimiseni, väiksemate kuludeni ja lõpuks ka suurema kasumini.

Kasutajakeskse mudeli interaktsiooni suunad

Tabel 1. Kasutajakeskse mudeli interaktsiooni suunad

 

Niisiis, mida rohkem praktiseeritakse ettevõttes kasutajakeskset (UX) lähenemist, seda edukam on ettevõte. Kuidas aga hinnata, kas ettevõttes on see lähenemine kasutusel ja mil määral? Selleks on kasutusel erinevad UX küpsustasemed, millest enim kajastatud on vast Nielsen Norman Group`i poolt loodud kaheksa küpsustaset, mida ka käesolevas artiklis peegeldame.

 

Kasutatavuse küpsustasemed ja nende juurutamiseks kuluv aeg ettevõttes

Tabel 2. Kasutatavuse küpsustasemed ja nende juurutamiseks kuluv aeg ettevõttes. Nielsen Norman Group, 2006

 

 

  1. „Igasuguse kasutatavuse vaenulikkuse“ taset iseloomustab olukord, kus disainerid, arendajad, ettevõtte juhtfiguurid jt, ei soovi midagi teada kasutajatest ega nende vajadustest.

    Sellise seisundi tagajärjeks on tihti rahulolematud ja mitte lojaalsed kliendid, palju probleeme ja kehvapoolsed majandustulemused.

 

  1. „Disainerikeskse kasutatavuse“ taseme puhul lähtub disainitiim pelgalt oma intuitsioonist ja teadmistest.

    Kuna disainer ise ei ole kasutaja ja klient, siis seeläbi on loodu ka tõenäoliselt rohkem või vähem kasutaja vaenulik ja tema tegelikke vajadusi mitte arvestav. Selline lähenemine võib küll töötada tehniliste toodete puhul nagu veebiserverid aga mitte tehniliste rakenduste ja tööriistade puhul millega kasutajad otseselt kokku puutuvad (mis on suur osa tarkvara rakendustest).

 

  1. „Kaootiline lähenemine kasutatavusele“ taseme korral kasutatakse ettevõttes mõningaid või ühte UX-lähenemise mudelit valikuliselt ja mitte metoodiliselt või kasutatakse aeg-ajalt UX-spetsialisti abi väljast poolt ettevõtet.

    Kuna lähenemine UX-le on juhuslik, siis ka tulemused on kasutaja seisukohast ebastabiilsed. Aga selle taseme juures tekib juba mõningane võrdlusmoment konkreetselt UX-i kasutavates ja seda mitte kasutavate rakenduste puhul.

 

  1. „Kasutatavuse eelarve olemasolu“ küpsustaseme puhul planeeritakse juba eraldi UX-tegevusi ja eelarvet neile.

    Kuna keegi ettevõtte otsustajate seast on jõudnud arusaamiseni, et UX-i juurutamine toob ettevõttele otsest kasu, siis peamiselt rakendatakse selles astmes testimist reaalsete kasutajate peal, mis on üks olulisi samme kasutajakogemuse metoodikas ja mis võib juba positiivseimad tulemusi anda, kuna on olemas konkreetne analüüsitav tagasiside.

 

  1. „Kasutatavusega arvestamise“ taseme korral on ettevõttes olemas vähemalt üks persoon, kes metoodiliselt kasutatavusega organisatsioonis tegeleb.

    Kasutatavuse eelarve ei ole küll kõigile projektidele piisav aga kasutatavuse metoodikad on juba kasutatavuste testide näol kindlalt olemas ning neid kasutatakse tootmisprotsessi kogu tsüklis ning analüüsitakse hiljem ka koos juhtidega. Tulemuseks on teadlikumad ettevõtte kesksed disainijuhised, millega arvestatakse kõigis projektides.

 

  1. „Süstemaatilise kasutatavuse protsessi“ korral rakendub eelmine tase varasemas arenduse tsüklis ja sellele lisandub ka süstematiseeritud kasutajakogemuse kvaliteedi mõõtmine.

    Kasutajakeskne disain, millega arvestatakse juba esimeses toote loomise faasis ja kus kasutatakse nii prototüüpimist, kui ka analüüsi, ennem disainimise juurde minemist. Siiski kuna eelarve ei ole veel piisav, siis kõiki UX-metoodilisi samme ei rakendata ja kõigil organisatsiooni tasemetel ei ole veel arusaamist kasutatavuse vajalikkusest, kui igapäeva töö komponendist. Küll lubab see aste juba valikuliselt häid kasutajakogemuse tooteid disainida ja toob ka suuremat kasutajate rahulolu ning kasumlikkust.

 

  1. „Integreeritud kasutajakeskse disaini“ puhul arvestatakse juba kasutaja vajadustega ja kogutud andmetega nende kohta, et lähtuda neist uute toodete loomisel.

    Kuna kõigi toodete puhul, mida ettevõttes luuakse arvestatakse varasemate kogemuste ja teadmistega kasutajate kohta, mis on erinevaid UX-metoodikaid kasutades kogutud, siis seatakse eesmärke ja kvaliteedinõudeid vastavalt sellele. Tulemuseks on klientide usaldus ettevõtte suhtes, suurem kasumlikkus ning tekkinud konkurentsieelis ettevõtete ees, kes ei ole veel selle küpsustasemeni jõudnud.

 

  1. „Kasutajast lähtuv ettevõte“ on ettevõte, kus kasutatavus mõjutab ettevõtte strateegiat ja tooteid ka teistes valdkondades peale kasutajaliidese disaini.

    Kuna kasutajakeskus on kõikehaarav, siis selle küpsustasemeni jõudnud ettevõtet iseloomustab täielik läbiimbumine kasutajasõbralikest praktikatest – ja seda igal tasemel ettevõtte sees. Mitte ainult tooted, mida luuakse ei ole kasutajasõbralikud, vaid tootmisüksuse enda keskkond samuti. Läbi on mõeldud kõik, alates vaikselt sulgutavtest prill-laudadest, kuni puhkeruumideni ja raamatukoguni.  Kuskil kontoris asub ka UX-altar, kuhu nii rahulolevad kliendid, kui ka ettevõtte töötajad toovad armuande.

 

Kui te arvate, et te töötate organisatsioonis, asutuses või ettevõttes, mille puhul kasutajakeskne lähenemine ei ole oluline, siis te tõenäoliselt eksite -  kui te puutute kokku oma töö käigus mistahes vormis (interaktiivselt, vis-a-vis jms) inimestega, siis tahes tahtmata leiab aset interaktsioon ja ka kasutajakogemus. Mida rohkemate inimestega te kokku puutute, seda rohkem leiab aset ka erinevaid kasutajakogemusi.

 

Kasutajakogemused leiavad aset näiteks teie kodulehel, kui kasutaja seda külastab eesmärgipäraselt või e-meile vahetades või ka näiteks Pensioniameti laua taga. Millise kasutajakogemuse inimene saab on korrelatsioonis sellega, kui kasutajasõbralik on teie teenus või toode – nii lihtne see ongi. Ja võite kindlad olla, et kui teie teenuse või toote loomisel ei ole lähtutud kasutajakesksest metoodikast ja asute küpsustaseme alumistel astmetel, siis kasutajakogemused on ilmselt halvad ja kaotate seeläbi pidevalt kliente ja kasutajaid (Trinidad Wisemanis kasutatavatest erinevatest kasutajakogemuse metoodikatest saate lugeda meie teistest blogipostitustest).

 

 

 

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
  • Web page addresses and email addresses turn into links automatically.
Kommentaar