Liigu edasi põhisisu juurde

Mis teeb veebi kasutatavamaks?

See postitus ilmus originaalis Altex Marketing blogis http://www.altex-marketing.com/mis-teeb-veebi-kasutatavamaks

Üsna tihti küsitakse mult muu hulgas: kuidas te garanteerite, et teie tööst muutub toode või teenus paremaks ja toob rohkem kasu?

Ainult sellest, et peame ennast kogenud kasutatavuse spetsialistideks, ju ei piisa :) . Oleme pidanud nentima, et jah, ega tihti olegi võimalik väga kokkuvõtvalt selgitada, kuidas me tulemuseni jõuame. See nõuab pikemat jutuajamist.

Et veebilehte paremaks muuta ei piisa ka ainult oma kogemuste põhjal hinnangu andmisest. Iga toode ja teenus, nagu ka projekt, on erinev. Kui palju te usaldaksite spetsialisti, kes ütleb et alati, igas projektis, on ainult need viis asja, mille korda tegemine lahendab kõik teie probleemid?

Spetsialistiks olemise juurde kuuluvad ka teadmised võimalikest läbiproovitud töövõtetest ja needsamad äraproovitud töövõtted ongi tegelikult need, mis garanteerivad tulemuse.

Iga töövõte eeldab erinevas koguses ajaressurssi ning eelnevat rakendamiskogemust. Täpselt nagu iga valitud töövõte toob erineval määral kasu.

Seega ei sõltu tulemuse saavutamine niivõrd isikuomadustest ja oskusest viriseda kunagi kellegi tehtud töö kallal (mis on küll vahel samuti oluline), vaid pigem meetodite kasutamise ja valimise oskusest.

Eestis tehtava töö jaoks on meil välja kujunenud meetodite kogum, mis näib üpris paljudel juhtudel hästi töötavat ja on mõnevõrra säästlikum kui muud.

Seega kirjeldan siin seda tihti kasutatavat tegevuste jada, mis aitab garanteerida, et tehtud tööst on kasu.

1. Planeerimine

Ütleme, et meil on veebileht, mis on oma infohulgalt küllaltki suur ja vajab hädasti ülevaatamist, kuna sealt on pea võimatu vajalikku infot üles leida.Selle projekti peamine eesmärk on infot korrastada ja muuta see kiiresti ning loogiliselt leitavaks.

Nagu igale projektile kohane, läbime enne tööleasumist planeerimisfaasi. Selles faasis püüame aru saada, mis on töö täiendavad eesmärgid, kuidas mõõta töö edukust, milline on olemasolev info, milliseid töid me tegema hakkame ja kes millise ülesande eest vastutab.

Tihti koostatakse projektiplaan ja räägitakse läbi, kuidas üht või teist ülesannet täita, millise tulemuseni soovitakse jõuda ning mida kindlasti teha ei tohiks. Samuti on siin oma koht riskide hindamisel – näiteks, mis siis saab, kui mitte keegi ei ole nõus meile intervjuud andma.

2. Info kogumine

Kui projekti tööd ja tegemised on läbi arutatud, tuleb hakata infot koguma. Enamasti tehakse seda intervjuude või küsitluste vormis. Kui kasutatakse intervjuusid, siis on vaja ka planeerida, keda intervjueerida, mida me tahame teada saada ning milliseid küsimusi tuleb selleks küsida.

Siin tuleb pöörata tähelepanu ka meie projekti peamisele soovitud tulemusele – paremini korrastatud informatsioon. Selle tulemuseni jõudmisel on sageli abiks kaartide sorteerimine (ingl card sorting). Seda tehakse tihti intervjuu käigus: intervjueeritaval palutakse teemakaarte niimoodi grupeerida, et need moodustaksid tema jaoks loogilise terviku.

Samuti käib info kogumise alla olemasoleva süsteemi kasutatavuse test. Seda on mõistlik teha pärast kasutaja vajaduste analüüsimist, nii on sellest rohkem kasu. (Kasutatavuse testi juurde tuleme hiljem veel tagasi.

3. Kasutajate vajaduste analüüs

Siit jõuamegi kasutajate vajaduste analüüsimiseni. Seda sammu on vaja peamiselt selleks, et kogutud infost oleks võimalik üheselt arusaadavaid järeldusi teha. Vajaduste analüüsi tulemusena saame loetelu nõuetest, mis peaksid veebilehe uues versioonis kindlasti täidetud olema.

Sellesse loetellu on koondatud just selle konkreetse veebilehe kasutajate ning omaniku vajadused ja ootused. Ja need ei ole tavaliselt samad, mis üldised kasutatavuse reeglid. (Kasutatavuse üldistest reeglitest tuleb ka kindlasti kinni pidada, aga ilma kasutajate konkreetsete vajaduste analüüsita ei pruugi neist olla kuigi palju kasu.)

4. Hindamine

Kui kõik nõuded on teada, tuleb asuda hindma, kuidas on need nõuded täidetud olemasoleval veebilehel. Siin tuleb tihti appi juba eespool mainitud kasutatavuse või, teisisõnu, kasutajate test. Selle testi tulemusena saame loetelu veebilehel olevatest probleemidest.

Kasutatavuse testi asemel võib kasutada ka muid hinnangu andmise viise. Kõige lihtsam on muidugi valida eksperthinnang, aga siinjuures tuleb mainida, et eksperthinnangu kasutamine ei pruugi olla sama tulemuslik kui mõni muu meetod, kuna ekspert on siiski ainult üks kasutajate esindaja, kes enamasti ei ole isegi kasutaja.

5. Disainimine

Kui probleemsed kohad on leitud, tuleb need veebilehel parandada. Selleks on mõistlik luua veebilehe prototüüp, mida saab ka enne süsteemi arendamist testida. Muudatuste kavandamisel tuleb kindlasti pöörata suurt tähelepanu elementaarsetele kasutatavuse ja ligipääsetavuse nõuetele ning vajadusel neid eraldi hinnata ja parandada.

Mõned kasutatavuse põhinõuded saab formuleerida, hinnata ja täita alles arendamise käigus.

6. Uuesti hindamine

Kui veebilehel on probleemid lahendatud, tuleb lahendus uuesti üle vaadata, et näha, kas lahendused täidavad oma esialgset eesmärki, ning vajadusel analüüsida, kuidas saaks kasutatavust veelgi parandada. Sageli tulevad väiksemad probleemid välja alles siis, kui suured on eest ära. Seega on mõistlik lahendada probleeme nende olulisuse järjekorras (“top 10” alusel) ja aeg-ajalt tervik uuesti üle hinnata, et „suurt pilti“ mitte silme eest kaotada.

Kirjeldatud protsess võib olla ka mõnevõrra teistsugune, aga sobib siiski päris paljudel juhtudel. Samuti pole sellisel töödejadal midagi tegemist kogemata tulemuse saavutamisega.

Tulemuste saavutamine on siin ette planeeritud ning korduvalt järele proovitud – oletustel pole siin kohta. Nii ei saagi kunagi olla küsimust, kas toode või teenus läheb paremaks, vaid ainult, kui palju ta paremaks läheb ja millise aja jooksul.

Seega, kui keegi küsib meie käest õigustatud küsimuse, et mis ikkagi positiivse tulemuse tagab, saame ikka ja jälle vastata, et seda teevad läbiproovitud ja usalduse võitnud töövõtted kogenud spetsialiste käes :)

Huvitavat meetodite avastamist!

Hegle Sarapuu

www.twn.ee

PS! Kas teadsid, et inimese geneetiline kood kannab edasi 1,5 GB informatsiooni?

See postitus ilmus originaalis Altex Marketing blogis http://www.altex-marketing.com/mis-teeb-veebi-kasutatavamaks

 

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
  • Veebilehtede aadressid ja e-posti aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
Kommentaar