Liigu edasi põhisisu juurde
Mida õieti siis uurida ärianalüüsis

Mida siis õieti analüüsida?

Mirell Krain

Analüüsida võib mida iganes – andmeid, olemeid, protsesse, sündmusi. Sõltuvalt sellest, mis on analüüsitavaks objektiks, rakendatakse selleks vastavaid meetodeid. Ilma läbimõeldud lähenemiseta ei saavuta analüüsis just palju. Selle eesmärk on vaatlusalusele objektile läheneda süstemaatiliselt, tuvastada selle peamised olemid ja seosed nende vahel. Analüüsi tähendust võibki mõista kui kogumi osadeks jaotamist.

 

Analüüsimine on vajalik igas eluvaldkonnas. Majandusvaldkondadest on analüüs eriti oluline just panganduses ja IKT sektoris. Ilma analüüsita ei valmi ükski korralik ja toimiv infosüsteem ning seetõttu ei saa selle vajalikkust alahinnata. Põhjaliku analüüsi puudumine võib kaasa tuua tarkvaraprojekti ebaõnnestumise, suurte kulude tekke või kliendi vajadustele mittevastava lahenduse loomise, halvimal juhul kõik need kolm korraga.

 

Infosüsteemi arendamises on paika pandud üpriski konkreetsed sammud. Sõltuvalt metoodikast võivad need sammud toimuda kas rangelt järjestikuselt või siis paralleelselt ja seda erineva intensiivsusega, et hoida arengut agiilsena. Arendusmetoodika sõltub paljuski infosüsteemi laadist, kuid iga metoodika algab justnimelt süsteemi analüüsiga. Sealjuures ei pea süsteem alati tähendama arvutit vaid hõlmab ka väljaspool arvutit eksisteerivaid olemeid.

 

Analüüsi võib teostada mitmel tasemel – ärianalüüsi keskmeks on protsessid ning antud laadi analüüs võib jääda kontseptuaalsele tasemele. Süsteemianalüüsi eesmärgiks on vaadata süsteemi sügavuti, kirjeldada nõudeid tehnilisemalt ja detailsemalt. Mõlema tasemega analüüsid võimaldavad süsteemi uurida metoodiliselt ja aitavad seda lahutada komponentideks, mõistmaks iga osa tähtsust kogu süsteemi toimimises.

 

Ärianalüüsis algab esimene samm hetkeolukorra kaardistamisega. Kliendiintervjuud annavad selleks olulise sisendi ning aitavad tunnetada kliendi jaoks kõige olulisemaid valupunkte. Olgu selleks siis mõne protsessi automatiseerimine või olemasoleva infosüsteemi kaasajastamine, millest kumbki võib ettevõtte igapäevases toimimises mängida olulist rolli, kui mitte kõige tähtsamat.

 

Just protsesside tuvastamine ja nende läbimõeldult kirjapanek on tihtipeale ärianalüüsi üheks tulemiks, mis annab vajaliku sisendi infosüsteemi nõuete väljaselgitamiseks ja relevantsete lahenduste leidmiseks. Sealjuures on ärianalüüsi olulisteks komponentideks protsessimudelid (BPMN), mis aitavad tuvastada protsessi osapooli ja nendevahelisi tegevusi, mida viiakse läbi infosüsteemi toel.

protsessimudeli (BPM) näidis

Joonis 1 – protsessimudeli (BPM) näidis [1]

 

Ärianalüüsi eesmärgiks on seega:

 

     - selgitada välja kliendi vajadused (kliendi probleemid ja eesmärgid);

     - tuvastada hetkeolukord (probleemid)

     - kaardistada protsessid (infosüsteemis ja selle välised);

     - kirjeldada nõudeid süsteemile kliendi äriliste eesmärkide täitmiseks

     - pakkuda relevantseid lahendusi seatud eesmärkide saavutamiseks.

 

Kokkuvõttes aitab analüüsimine vähendada ümbertegemisi, võimaldab luua kliendi vajadusi rahuldavat tarkvaralist lõpp-produkti ning annab juurde efektiivsust ettevõtte äriprotsessides.

 

Viited:

[1] Joonis 1- https://www.edrawsoft.com/templates/pdf/employment-application-bpmn.pdf

 

 

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
  • Web page addresses and email addresses turn into links automatically.
Kommentaar