Intervjueerimine on laialt levinud viis kasutajate lähemalt tundma õppimiseks, et saadud info põhjal toodet, teenust, veebilehte vm arendada või muuta. Meie kasutame seda meetodit väga sageli. Kuid alati ei pea kasutajate mõttemaailma ja elu-oluga kurssi viimiseks UX agentuuri või konsultanti palkama - intervjueerimise võib ka ettevõtte siseselt läbi viia.

Mõõdikute sarja viimases osas teeme juttu mõõdikute valemitest ning arvutuskäikudest. Vastuse saab ka küsimus, kuidas mõõdetud tulemusi tõlgendada ning mida selle informatsiooniga edasi teha.

Ilmselt on abiks, kui enne seda artiklit oled lugenud ka kaht eelnenud osa:

"Kuidas kasutatavust mõõta?" esimeses osas rääkisime mõõdikute eesmärgist ja kasulikkusest. Tutvustasime ka mõõdikute süsteemi kategooriaid ning mida need sümboliseerivad.

Teises osas anname nõu, mida mõõdikute koostamisel arvesse võtta ja kuidas süsteemi loomisega alustada.

Kasutatavuse hindamiseks on mitmeid võimalusi. Tavalisemateks meetoditeks on kasutajauuringu ja/või küsitluste läbiviimine, kasutajatestide tegemine ning kasutusstatistika mõõtmine. Oleme oma blogis varem rääkinud kasutatavuse testimisest ning kasutusstatistikast.

Nägemispuudega inimesed kasutavad internetti ja tehnikavidinaid nagu kõik teised. Tänu ligipääsetavuse nõuete järgimisele veebi või rakenduse loomisel ja erinevatele uuenduslikele lisaseadmetele on neil võimalus nii informatsiooni saada ja edastada, kui ka erinevaid tegevusi teha. Asjad, mida nad veebis või rakendustes teevad, ongi üldjuhul samad.

Sel korral tõi Maailma kasutatavuse päeva konverents kokku üle 400 disaineri, kasutajakogemuse eksperdi, turundaja, IT-arendaja ja innovaatiliste teenuste huvilise.  Päeva kestel toimunud ettekanded puudutasid uudseid lahendusi digitoodete ja teenuste kasutajakogemuse valdkonnas, aga ka organisatsioonide innovatsioonis ja poliitikate kujundamises.