Nägemispuudega inimesed kasutavad internetti ja tehnikavidinaid nagu kõik teised. Tänu ligipääsetavuse nõuete järgimisele veebi või rakenduse loomisel ja erinevatele uuenduslikele lisaseadmetele on neil võimalus nii informatsiooni saada ja edastada, kui ka erinevaid tegevusi teha. Asjad, mida nad veebis või rakendustes teevad, ongi üldjuhul samad.

Mõõdikute sarja viimases osas teeme juttu mõõdikute valemitest ning arvutuskäikudest. Vastuse saab ka küsimus, kuidas mõõdetud tulemusi tõlgendada ning mida selle informatsiooniga edasi teha.

Ilmselt on abiks, kui enne seda artiklit oled lugenud ka kaht eelnenud osa:

Sel korral tõi Maailma kasutatavuse päeva konverents kokku üle 400 disaineri, kasutajakogemuse eksperdi, turundaja, IT-arendaja ja innovaatiliste teenuste huvilise.  Päeva kestel toimunud ettekanded puudutasid uudseid lahendusi digitoodete ja teenuste kasutajakogemuse valdkonnas, aga ka organisatsioonide innovatsioonis ja poliitikate kujundamises.

Raske on kujutada ette oma igapäevast elu ilma veebilehtede ja mobiilirakendusteta. Paljude jaoks võib olla aga keeruline või võimatu neid kasutada kas oma võimete, vanuse või erivajaduste tõttu. Et ka erivajadusega inimestel oleks võimalik mugavalt veebilehtede ja mobiilirakenduste sisu tarbida, on oluline, et need vastaksid teatud tehnilistele ligipääsetavuse nõuetele.

"Kuidas kasutatavust mõõta?" esimeses osas rääkisime mõõdikute eesmärgist ja kasulikkusest. Tutvustasime ka mõõdikute süsteemi kategooriaid ning mida need sümboliseerivad.

Teises osas anname nõu, mida mõõdikute koostamisel arvesse võtta ja kuidas süsteemi loomisega alustada.