Intervjueerimine on laialt levinud viis kasutajate lähemalt tundma õppimiseks, et saadud info põhjal toodet, teenust, veebilehte vm arendada või muuta. Meie kasutame seda meetodit väga sageli. Kuid alati ei pea kasutajate mõttemaailma ja elu-oluga kurssi viimiseks UX agentuuri või konsultanti palkama - intervjueerimise võib ka ettevõtte siseselt läbi viia. Ise kasutajatega vestlemise boonuseks on ka suurem empaatia oma kasutajate või klientide suhtes.

Mõõdikute sarja viimases osas teeme juttu mõõdikute valemitest ning arvutuskäikudest. Vastuse saab ka küsimus, kuidas mõõdetud tulemusi tõlgendada ning mida selle informatsiooniga edasi teha.

Ilmselt on abiks, kui enne seda artiklit oled lugenud ka kaht eelnenud osa:

Räägime mõõdikutest - I osa

Mõõdikutest spetsiifilisemalt - II osa

Sel korral tõi Maailma kasutatavuse päeva konverents kokku üle 400 disaineri, kasutajakogemuse eksperdi, turundaja, IT-arendaja ja innovaatiliste teenuste huvilise.  Päeva kestel toimunud ettekanded puudutasid uudseid lahendusi digitoodete ja teenuste kasutajakogemuse valdkonnas, aga ka organisatsioonide innovatsioonis ja poliitikate kujundamises.

"Kuidas kasutatavust mõõta?" esimeses osas rääkisime mõõdikute eesmärgist ja kasulikkusest. Tutvustasime ka mõõdikute süsteemi kategooriaid ning mida need sümboliseerivad.

Teises osas anname nõu, mida mõõdikute koostamisel arvesse võtta ja kuidas süsteemi loomisega alustada.

Etteruttavalt: Kolmandas osas saad ülevaate mõõdikute süsteemi rakendamisest ning tulemuste analüüsimisest.