Liigu edasi põhisisu juurde
mõõdikutest aru saanud mees

Kuidas kasutatavust mõõta? Mõõdikud kui süsteem (III osa)

Liisa Prits

Mõõdikute sarja viimases osas teeme juttu mõõdikute valemitest ning arvutuskäikudest. Vastuse saab ka küsimus, kuidas mõõdetud tulemusi tõlgendada ning mida selle informatsiooniga edasi teha.

Ilmselt on abiks, kui enne seda artiklit oled lugenud ka kaht eelnenud osa:

 

Räägime mõõdikutest - I osa

Mõõdikutest spetsiifilisemalt - II osa

 

Kuidas kasutatavuse protsenti arvutada?

Selleks, et jõuda kasutatavuse protsendini, on vaja kõigepealt iga mõõdiku tulemust. Olenevalt mõõdikust, võib valem olla erinev, kuid üldiselt lähtutakse mõõdikute koostamisel ja arvutamisel põhimõttest, et “midagi juhtus teatud arvu kordi”, mis jagatakse omakorda kõikide juhtumite arvuga (Vt. Valem 1). See tähendab, et kui mõõdikuks on Abimaterjalide kasutamine, siis tema valem oleks (Abimaterjalide kasutamiste arv / Kõikide kasutuskordade arv) * 100.
mõõdiku väärtuse arvutamise valem


Spetsiifilisemate mõõdikute puhul võib olla vajalik rakendada lisameetmeid, näiteks juhul, kui on vaja eelnevalt mingisuguse normaalsuse defineerimine. Mõõdik Üleliigne interaktsioonide arv, on üks neist, kus varasemalt võiks paika panna optimaalse interaktsioonide arvu, et oleks vajalik künnis, mille vastu võrrelda.


Järgmisena tuleb kategooriate kaupa arvutada kokku kõikide mõõdikute tulemuste aritmeetiline keskmine. See tähendab, et näiteks Õpitavuse kategooria kasutatavuse protsent koosneb vaid temas olevatest mõõdikutest.

VALEM2

Viimasena arvutatakse kokku kasutatavuse protsent, liites kõikide kategooriate keskmised, mis jagatakse kategooriate arvuga (vt. Valem 3). Kasutades 5E kategooriaid, moodustavad iga kategooria mõõdikud lõpptulemusest 20%.

VALEM3

Tulemuste lugemine

Kasutatavuse mõõdikute tulemusi loetakse protsentides. Kasutatavuse protsent on 100%, kui ei ilmunud ühtegi negatiivset olukorda. Tõenäolisem on aga, et mõni situatsioon siiski esineb ning kasutatavuse protsendi tulemust võib tõlgendada järgmiselt:

 

0% - 29% - infosüsteemil on kehv kasutatavus

30% - 69% - infosüsteemil on keskmine kasutatavus 

70% - 100% - infosüsteemil on hea kasutatavus


Kõik mõõdikud on enda kategoorias võrdsed ning samuti mõjutab kogutulemust võrdselt iga kategooria. Kehvema tulemuse korral saab põhjalikumalt uurida, milles probleem seisneb, kui vaadata konkreetse kategooria mõõdikuid. Näiteks võib ilmuda, et süsteemi Efektiivsus annab väga madalaid tulemusi. Seejärel saab uurida, kas probleem on konkreetses kasutajaliidese komponendis, kas ehk jäetakse protsess pidevalt pooleli või on raskusi informatsiooni leidmisega.

 

Jõudes probleemi algallikani, saab edasi mõelda juba lahenduse peale. Võib ilmneda nii lihtsasti parandatavaid olukordi kui kulukamaid ettevõtmisi (nt navigatsioon vajab ümbertegemist), kuid lõppkokkuvõttes aitab see kõik sinu süsteemi paremaks muuta ja kasutajale paremat elamust pakkuda. Pea meeles, et hea kasutatavusega süsteem innustab kasutajat tagasi tulema ning meelsamini sinu lehel aega veetma.

 

Millega veel arvestada?

Mõõdikute koostamisel ning arvutamisel on vajalik silmas pidada iga mõõdiku olemust ning tema sobivust süsteemi. Kuna kogu süsteem on üles ehitatud protsentidele, tuleb iga mõõdetava elemendi väärtus samamoodi teisendada protsentidesse.

 

Mõõdikud jagunevad negatiivseteks ja positiivseteks. Negatiivsed mõõdikud näitavad, et kõrgem tulemus tähendab halba ning postiivsetel tähendab kõrgem tulemus head.

 

Näiteks mõõdiku Vormi vale vaikeväärtus puhul, oleks tulemus 100% maksimaalselt halb ning näitab, et vormi vaikeväärtus on ära muudetud absoluutselt igal kasutuskorral.

 

Mõõdiku Lõpetatud tegevuste hulk puhul, on tulemus 100% maksimaalselt hea ja näitab, et kasutaja on viinud kõik enda ülesanded lõpuni. Kuna süsteemis esineb mõlemat tüüpi mõõdikuid, on vajalik negatiivsed mõõdikud ümber teisendada valemiga  (100 – negatiivse mõõdiku tulemuse %).

 

Teine oluline aspekt on ajavahemik, mil mõõdikuid rakendatakse. Soovitame kõiki mõõdikuid rakendada ühtse süsteemina samal ajaperioodil. Sobiv ajaperiood on näiteks kuu aega, niiviisi jääb piisavalt aega vajaliku andmestiku kogumiseks. Perioode saab seejärel omavahel võrrelda, eriti kasulik on tuvastada versioneerimiste, uuenduste, reklaamikampaaniate jmt mõju kasutatavuse protsendile.

 

Kokkuvõtteks

Nüüdseks on tehtud põhjalikum ülevaade kasutatavuse mõõdikute olemusest. Lõpetuseks veel olulised punktid, mida süsteemi luues ning rakendades silmas pidada:

 

-  Pane paika eesmärgid ning arvesta enda ja kasutajate vajadustega

-  Kaasa süsteemi erinevate eesmärkidega mõõdikud ning saad parema ülevaate

-  Mõõda regulaarselt ja ole järjepidev

-  Ära unusta mõõdikutest saadud infoga midagi ette võtta ning kasuta seda enda veebilehekülje või infosüsteemi täiustamiseks.

Edu kasutatavuse mõõdikute maailma avastamisel!

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
  • Web page addresses and email addresses turn into links automatically.
Kommentaar