Liigu edasi põhisisu juurde
Kuidas mõõta kasutatavust

Kuidas kasutatavust mõõta? (Räägime mõõdikutest: I osa)

Liisa Prits

Kasutatavuse hindamiseks on mitmeid võimalusi. Tavalisemateks meetoditeks on kasutajauuringu ja/või küsitluste läbiviimine, kasutajatestide tegemine ning kasutusstatistika mõõtmine. Oleme oma blogis varem rääkinud kasutatavuse testimisest ning kasutusstatistikast.

 

Igal meetodil on oma oluline roll ja aeg kasutatavuse mõõtmisel ning tootearendusprotsessis. Kindlasti tasuks läbi mõelda, mis on mõõtmise eesmärk ning vastavalt sellele otsustada sobivama meetodi või meetodite kombinatsiooni kasuks. Järgnevalt tutvustan lähemalt just kasutatavuse mõõdikuid ning nende kasulikkust.

 

Kasutatavuse mõõdikud (usability metrics) on statistilisel andmestikul põhinevad valemid, mis aitavad hinnata kui lihtne, kiire ja rahuldustpakkuv on kindlat veebilehekülge või infosüsteemi kasutada. Kuna mõõdikute puhul on tegemist kvantitatiivsete andmetega, annavad tulemused konkreetse mõõdetava hinnangu ning on võrreldes kvalitatiivse andmestikuga ka vähem subjektiivsed. Mõõdikuid võib kasutada nii lihtsa veebilehekülje kui keerulisema infosüsteemi kasutatavuse mõõtmiseks.

 

Mõõdikute kasulikkus

Mõõdikud on kasulikud, sest nad aitavad jooksvalt jälgida sinu süsteemi kasutatavust, andes seeläbi tagasisidet süsteemis leiduvate probleemide kohta. Üks põhilistest kasuteguritest mõõdikute puhul on järjepidev ülevaade kasutajate tegevusest süsteemis. See tähendab, et mõõdikute abil saab hõlpsalt tuvastada, millised elemendid kasutajatele raskusi valmistavad. Samuti saab nende abil näha, milliseid elemente kasutatakse vähem või rohkem, millistele lehekülgedele enim liigutakse, kui kaua lehekülgedel aega veedetakse jne. Võimalusi mõõtmiseks on väga palju!

 

Kõik need mõõdikud aitavad kaasa süsteemi kasutatavuse hoidmisele ning parendamisele. Suur kasu nende rakendamisel on ka tulevikuvaatel – mõõdikud aitavad paremini planeerida edasisi arendus- ja disainiprotsesse. Näiteks võib mõõdik indikeerida, et kasutaja ei leia menüüpunktidest õigeid valikuid üles.

 

Nüüd saab edaspidi juba arvesse võtta, et järgmises süsteemi uuenduses võiks mõelda navigatsiooni arusaadavamaks muutmise peale. Pärast muudatuse sisseviimist saab jällegi vaadata tehtud muudatuste mõju – kas vigu tekib vähem ning kasutatavus paraneb või pigem mitte. Samuti saab mõõdikute abil võrrelda olemasolevaid süsteeme või funktsioone eelnevate versioonidega või hoopiski teiste sarnaste süsteemidega.

 

Kuidas kasutatavust ikkagi mõõdetakse?

Kasutatavus jaguneb mitmeks mõõdetavaks kategooriaks. Klassikaliselt on tuntud 5E’d, tulenevalt nende sõnade ingliskeelsetest vastetest:

 

1. Efektiivsus (Effectiveness)kui hästi ja täielikult kasutaja oma eesmärgid täidetud saab?

2. Tõhusus (Efficiency) – kui kiiresti kasutajad enda ülesande ära teevad?

3. Kaasahaaravus (Engagingness) – kui hästi haarab süsteem kasutajat infot tarbima? Kas see kestab senikaua kuni ülesanne saab teostatud? Kui rahulolev kasutaja on?

4. Vigade talumine (Error Tolerance) – kui hästi hoitakse ära kasutajatepoolsete vigade ja valede otsuste tegemine? Kui kiiresti kasutajad vigadest taastuvad?

5. Õpitavus (Ease of Learning) – kui lihtne on esmakordsel kasutajal süsteemi kasutada? Aga järgnevatel kasutuskordadel?

 

Välja toodud loetelu ei ole kivisse raiutud ning kasutatavuse mõõtmisel ei pea sellega piirduma. Igal tooteomanikul on võimalik nende klassikaliste kategooriate põhjal koos kasutatavuse spetsialisti abiga tuletada enda süsteemile vastavad kategooriad ning väärtuslikuimad mõõdikud. Kategooriateks sobivad veel näiteks Meeldejäävus, Rahulolu, Infoliiasuse vältimine, Vigade vältimine, Eesmärgipärasus jpm.

 

Iga kategooria jaguneb omakorda konkreetseteks mõõdikuteks. Näiteks võib Efektiivsuse all mõõta, milline on kasutajate ülesande õnnestumise protsent (success rate).

Tõhususe all võib mõõta, kui palju aega kasutajal ülesande tegemiseks kulub. Vigade talumise all mõõta, kui palju kasutajad vigu teevad jne.

 

Kasutatavuse protsent koosneb iga kategooria keskmisest protsendist, kus nende keskmine protsent tuleneb temas olevate mõõdikute keskmisest tulemusest.

Mudelit aitab visualiseerida Joonis 1.

Kasutatavuse mõõdikud

Joonis 1. Kasutatavuse mõõdikute süsteemi näide

 

Järgmistes osades…

Mõõdikutest rääkivas postituste sarjas ilmub kokku kolm postitust. Järgnevates osades keskendume juba mõõdikute koostamisele konkreetsete näidete põhjal. Lisaks leiab järgmistest postitustest head nõu, millega mõõdikute süsteemi luues arvestada ning kuidas mõõdikuid rakendada.

 

 

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
  • Web page addresses and email addresses turn into links automatically.
Kommentaar