12 viga, mida vältida veebilehe kasutatavuse testi läbiviimisel

Kui oled juba teadlik vigadest, mida vältida veebilehe kasutatavuse testi ettevalmistusel, siis oleks paras aeg teada ka seda, kuidas viia testimine kõigi eelduste kohaselt ka edukalt läbi ning tuvastada piisaval hulgal kasutatavuse probleeme ning nende põhjuseid olemasoleval veebilehel.

Pööran ka tähelepanu sellele, et tegemist on pigem potentsiaalsete vigadega, millega tasub arvestada, mitte fundamentaalsete reeglitega, kuidas peaks testi läbi viima.

Trinidad Wisemanis pakume kasutajakogemuse disaini teenuseid, mille hulka kuuluvad nii kasutajauuringud, prototüüpide loomine kui ka kasutatavuse testid. Aitame luua lahendusi, mis lähtuvad päris kasutajate vajadustest ning muudavad digikeskkonnad selgemaks ja loogilisemaks. Loe meie veebist lähemalt ja võta meiega ühendust, kui soovid arutada, kuidas saaksime ka sinu organisatsiooni toetada. 

1. Testis osalejalt ei võeta hirmu maha.

Kui inimene osaleb esimest korda testimisel, võivad tal esineda sellega seoses teatud hirmud. Hea soovitus on enne testimisega alustamist teha testis osalejal olemine võimalikult mugavaks, pakkuda juua, tutvustada ennast, projekti ja testi eesmärki.

Tasub kinnitada talle, et testi eesmärk ei ole tema testimine, vaid veebilehe testimine. Kui inimesel testimise eel võimalikke hirme maha ei võeta, võib ta testimise käigus hakata käituma ebaloomulikult.  

2. Testis osalejal ei paluta valjusti mõelda.

Valjusti mõtlemise tehnika on hea viis, kuidas jõuda kiiremini kasutaja „pähe“ ning mõista segadust tekitavate olukordade põhjuseid ning kasutaja ootusi, kui ta veebilehte kasutab.

Palu testi alguses testis osalejal valjusti mõelda, kui ta testülesandeid lahendab ehk kirjeldada, mida ta parasjagu mõtleb ning mis tema ootused on. Kinnita julgustuseks, et kõik tema mõttekäigud on olulised. 

3. Testülesanded antakse korraga ette.

Iga testimise eelduseks on eelnevalt koostatud testülesanded, mida testis osalejale antakse ette ükshaaval. See on oluline, et vältida info üleküllust ning inimene saaks keskenduda ühele ülesandele korraga. Testülesanded võib printida erinevatele kaartidele, mida saab testis osalejale ükshaaval ette anda.

4. Testülesanded loetakse ainult suuliselt ette.

Testülesanne, mis loetakse ainult suuliselt ette, võib tekitada olukorra, kus püsitatud ülesanne võib testis osalejal meelest minna ning testi tulemus ei pruugi olla ootuspärane. 

Selle vältimiseks tasub testülesanne välja printida, see ette lugeda ning seejärel jätta testis osaleja ette lauale. See võimaldab testis osalejal ülesande püstitust uuest vaadata ja ühtlasi väldib liigset suhtlust testi läbiviijaga.

5. Igale testis osalejale antakse erinevad ülesanded.

Kui igale testis osalejale antakse erinevad ülesanded, siis ei pruugi ilmneda piisaval hulgal kasutatavuse probleeme. Iga testis osaleja võib lahendada ülesannet isemoodi ning seetõttu võib ilmneda ka erinevaid probleemkohti. Kolm testis osalejat on hinnanguliselt vähim hulk, kellega läbi viia sarnaseid ülesandeid.

6. Testi läbiviija ei tea, mida testimisel tähele panna.

Testimisel tuleks tähelepanelikult jälgida kasutaja käitumist ning kohti veebis, mis tekitavad inimesele kõhklusi, arusaamatusi ja täiendavaid küsimusi. Oluline on näha ka neid kohti, kus inimene jätaks tõenäoliselt teekonna pooleli.

See viitab kõige kriitilisematele probleemkohtadele. Seejuures on oluline meeles pidada, et teod räägivad rohkem kui tuhat sõna. Teisisõnu, ei tohiks võtta liiga tõsiselt seda, mida testis osalejad ütlevad, vaid seda, mida nad reaalselt teevad ning kuidas veebilehe kasutamisega hakkama saavad.

7. Testile segatakse pidevalt vahele.

Kui testi läbiviija segab pidevalt testile vahele, vastab kõikidele testis osaleja küsimustele, kõige hullemal juhul suunab teda õigesse kohta, siis ei ole võimalik vaadelda, kuidas inimene käituks reaalses olukorras ja üksi olles. See on aga testimise peamine eesmärk.

Hea soovitus oleks selgitada juba testi alguses, et testis osaleja võib küsida küsimusi, kuid tõenäoliselt ei saa testi läbiviija nendele testi jooksul vastata, kuid kui testi lõppedes on testis osalejal veel küsimusi, siis vastatakse neile hea meelega. Samuti on testi lõpus võimalik testi läbiviijal küsida täpsustavaid küsimusi probleeme tekitanud olukordade kohta.

8. Peale testi ei küsita täpsustavaid küsimusi.

Testimise eesmärk on lisaks probleemsete kohtade tuvastamisele ka mõista, miks need kohad tekitasid kasutajale probleeme, mida ta püüdis teha ning kuidas mõistis kasutajaliidese elemente. Vastasel juhul on keeruline võtta vastu otsust, kuidas neid parendada.

Seetõttu on oluline, et testi läbiviija jälgiks testi tegemise ajal, kus tekivad kasutajal probleemid, ning küsida peale testi läbimist täpsustavaid küsimusi, miks ta vastavas olukorras nõnda käitus. Kui põhjuseid välja ei uurita, siis saadakse teada vaid tõenäoline käitumismuster ilma tagamaade tundma õppimiseta.

9. Ekraani ei salvestatud.

Hea praktika on salvestada ekraanivaadet ja kasutaja käitumist veebilehel, et tagantjärgi põhjalikumalt testülesannete lahendamist analüüsida. Kui seda ei teha, võib juhtuda, et ainult mälust ja tehtud märkmetest jääb analüüsi jaoks väheks.

Testis osaleja filmimine võimaldab hiljem emotsioone tekitavaid olukordi paremini tuvastada. Testi alguses tuleb muidugimõista testis osalejalt sellekohast luba küsida ning kinnitada, et videosalvestusi kasutatakse ainult analüüsimiseks ning seda ei jagata kolmandatele osapooltele.

10. Arvatakse, et test on ebaõnnestunud, kui ülesandeid ei läbitud edukalt.

Iga testülesanne, mida ei läbita nn edukalt, annab testi läbiviijale väga olulist informatsiooni, kuhu inimesed tõenäoliselt takerduvad ja kus võib jääda kasutajateekond pooleli. Üldjuhul on igal veebilehel väiksemaid või suuremaid probleemkohti ning targem on need üles leida.

Seega ei tasu ka arvata, et testimine õnnestus, kui ei leita ühtegi probleemi. Edukas testimine on see, kui leitakse piisaval hulgal kasutatavuse probleeme ning mõistetakse nende põhjuseid.

11. Testima kutsutakse inimesed, kes ei kuulu veebilehe kasutajate sihtrühma hulka.

Igal veebikeskkonnal on teatud iseloomu ja omadustega kasutajaskond – seda ka üleriigiliste ja oluliste veebilehtede puhul. Alati on mingi hulk sarnaseid inimesi kasutajaskonna hulgas domineeriv. Selleks, et saada kasutatavuse testimiselt võimalikult kasulikku tagasisidet, peab testimises osalejad valima samuti võimalikult realistlikud.  

Kutsudes testijaks inimese, kes ei sobitu veebilehe kasutajaga, on suur oht, et antud testülesanded sooritatakse hooletult või ei märgata tegelikke puudujääke, mis päris kasutajale olulised on.

Kutsudes testijaks inimese, kes on sinu sõber või lähedane, on suur oht, et ta tahab sisimas sulle head meelt teha ja ei ütle välja vigu või probleemkohti, mis tegeliku kasutaja jaoks olulised on.

12. Online testimisel on kaamera välja lülitatud.

Hübriidtöö hea tava kõnede tegemisel on hoida võimalusel end kaameras nähtavana. See loob sõbralikuma keskkonna, loob usaldust ja parema üksteise mõistmise videosilla vahendusel. Samuti aitab distantsilt tehtava testi tulemuste mõistmisele kaasa testis osaleja  kaamerast nähtavad näoilmed ja kehakeel, mida füüsiliselt on oluliselt lihtsam jälgida. 

Testimise lõpetamine ja tänamine

Peale testimise läbiviimist on viisakas tänada testis osalejat tema aja eest ning kinnitada, et tema poolt panustatud aeg ei olnud asjata, sest saadi palju vajalikku informatsiooni. Hea praktika on testis osalejale tänutäheks tema panuse eest ka midagi sümboolset kinkida.

Kui kõiki ülalpool nimetatud potentsiaalseid vigu on suudetud veebilehe testimisel vältida, siis ootab testi läbiviijat ees suures mahu videosalvestusi, mida saab hakata põnevusega analüüsima.