Hallpead austa, UX-i kummarda ehk Kuidas teha veebi eakatele

Rahvastiku vananemine ei ole aastal 2017. kellelegi uudiseks ja Eestis on juba ca iga viies inimene vanem kui 65 aastat (s.o ca 260 000 inimest!).  See omakorda tähendab, et veebilehtede, äppide, rakenduste jms kasutajate hulgas on samuti järjest rohkem ja rohkem vanemaid inimesi, sest aina rohkemad neist kasutavad arvuteid, nutitelefone ja internetti (erinevate uuringute andmetel).

UX kasutajakeskne metoodika eeldab lähenemist kasutajakeskselt ehk tema vajaduste ja iseärasustega arvestamist. Ometi vanemaid inimesi kasutajatena tihti ignoreeritakse – tuues põhjuseks näiteks nende puudumise enda teenuse/rakenduse tarbijaskonna hulgas või siis lihtsalt teadmatusest nende erivajadustest. Selle tulemusena on meist paljud kokku puutunud õnnetute vanaisade ja vanaemadega, kes lähevad paanikasse, kui soovitatakse registreeruda arsti vastuvõtule internetis või kui pabertelekava on kadunud ja ainus võimalus armastatud seriaali algusaja teada saamiseks tundub olevat helistada sõbrannale, selle asemel et seda mugavalt nutitelefonist või internetist vaadata.

Fakt on see, et vanemad inimesed kasutavad või sooviksid kasutada internetti erinevatel põhjustel, näiteks tervisega seotud teemad – nt saab mõne rohu mõju kohta internetist põhjalikumalt lugeda ja ka teiste kogemusi uurida (nn social proof). Või soovitakse kontrollida oma pangakontot suisa igapäevaselt, loomaks turvatunnet, et „Pensionit veel jätkub!“ – iga kord selleks pangaautomaadi juurde minna on vaevarikas, eriti just vanematele inimestele. Lisaks soovitakse läbi sotsiaalvõrgustike hoida end kursis oma laste ja lastelaste tegevustega, sest aina vähem ja vähem on neil aega oma esivanemaid külastada. 

Animeeritud tabel 1. Erinevaid vanemate kasutajate silmahaigusi ja kuidas need mõjutavad nägemist

Mida peab arvestama vanemate kasutajate puhul:

     - Omavad vanema generatsiooni arvuteid ja seeläbi ka väiksemaid kuvareid

     - Aeglasemad püsiühendused

     - Ülesannete lahendamine võtab keskmisest kauem aega

     - Kasutavad rohkem otsingut, et pääseda navigatsioonimenüüdest

     - Vaatavad arvutiekraani väga lähedalt (lühinägelikkus)

     - Näevad (erinevaid) värve halvasti

     - Ei näe väikeseid elemente ja nuppe

     - Ei kuule hästi

     - Raskenenud hiire ja klaviatuuri kasutamine

     - Mäluprobleemid

     - Suurenenud ebakindlus uute asjade suhtes (nt nutitelefoni kasutusele võtmine)

     - Loobuvad kiiresti

     - 2x suurem enesesüüdistus võrreldes noortega

Foto 1. Minu vanaema uurimas enda väikese UI-ga mobiiltelefoni

UX-st lähtuv kasutajakeskne disain peab lähtuma kasutajast ehk oma kasutajat peab hästi tundma ning eelnevalt tema vajadusi kaardistama. Näiteks ei pruugi uut rakendust loov disainer tulla selle pealegi, et kõik kasutajad ei ole sama võimekad. Vanematel kasutajatel on näiteks tihti halvem koordinatsioon, mis tähendab seda, et hiirega väikestele nuppudele pihta saamine võib olla väga närvesööv ettevõtmine ning pikkade väljade täitmine võib võtta väga kaua aega. Või teades, et vanemad inimesed eelistavad navigeerimismenüüdele reeglina otsingukasti, saab seda varakult arvesse võtta otsingukasti asukoha ja suuruse planeerimisel. Samuti kasutades uuema aja mõisteid ja ikoone (nt ?  ehk „shuffle“), tuleb arvestada, et ilma seletava tekstita ei pruugi vanem generatsioon nende tähendust mõista ning kui mingi rakenduse funktsioon nõuab sellise ikooni tundmist, siis võib vanemal kasutajal see ebaõnnestuda.

Niisiis saab ka UX vallas kulupäiste heaks palju ära teha, võttes arvesse nende erivajadusi ja omadusi. Pidades silmas nende vajadusi näiteks uue sotsiaalveebi loomisel, saab vähendada ka tänuväärselt nende sotsiaalset isolatsiooni ja üksildust, mis meie boreaalsel platool on iseäranis suur probleem. Luues vanematele inimestele mugava pangaäpi, vähendame nende enesesüüdistamist, kui nad eakate vajadustega mitte arvestava rakenduse kasutamisega hakkama ei saa (tegelikult on süüdi ju hoopis rakenduse loojad ehk disainerid!). Lisaks on eelnevalt jutuks olnud UX-põhimõtted universaalsed ehk nendega arvestades saab aidata tegelikult kõiki kasutajaid ja luua kasutajasõbraliku rakenduse – kõigile!