Liigu edasi põhisisu juurde
naisterahvas istub sülearvuti käes ja uurib pisiteksti

Esimene uuring eestikeelse microcopy ehk pisiteksti kohta - millised on tulemused?

Norman Järve

Igaüks meist puutub peaaegu igapäevaselt kokku erinevate kasutajaliidestega (nt läbi veebi, iseteeninduse, piletiostusüsteemi või muu sarnase tarkvaralahenduse). Kasutajaliides sisaldab endas enamikel puhkudel ka suurel määral pisiteksti (inglise k microcopy). Käesolevas artiklis räägin pisiteksti olulisusest ja kirjeldan ühe põneva eksperimendi tulemusi, mille viisin läbi neuro UXi tööriista kasutades. 

 

 

Mis see pisitekst on ja milles seisneb tema tähtsus? 

Siia alla liigitub enamik kasutajaliidestel paiknevatest sõnadest ja fraasidest, mis aitavad ja suunavad kasutajat erinevatel viisidel. Paari lihtsa näitena pisitekstist saab tuua erinevatel nuppudel paiknevad sõnad või vale parooli sisestamise korral kuvatava veateate. Pisiteksti loomisele ei pöörata aga tihtipeale piisavalt tähelepanu, millest tulenevalt võivad kannatada liidesel navigeerimise lihtsus ja mugavus. 

 

 

Pisiteksti on palju uuritud - seda aga ainult inglise keeles

Tõesti, pisiteksti kohta on ilmunud mitmeid ingliskeelseid uurimusi, artikleid ja raamatuid; eestikeelse pisiteksti kohta sarnaseid infoallikaid aga ei leidu.

 

Siiani kasutavad disainerid eestikeelse pisiteksti koostamiseks enamjaolt kas ingliskeelse pisiteksti põhjal teostatud uurimuste tulemeid või põhinetakse hoopiski oma tunnetusel. Teemat lähemalt uurimata pole aga võimalik öelda, kas kumbki neist lähenemistest loob kasutajale parima kogemuse.

 

 

Eestikeelne pisitekst vajab lähemat vaatlust

Selleks, et eestikeelseid liideseid disainides oleks pisiteksti loomisel võimalik langetada teadlikumaid otsuseid, viisin ma läbi eksperimendi eestikeelse pisiteksti olemuse uurimiseks. Selleks viisin läbi mitmeid kasutajateste, millel oli 2 eesmärki:

 

  1. Soovisin teada saada, kas ingliskeelsetes uuringutes leitud teadmisi pisiteksti kohta on võimalik sarnase efektiga rakendada ka eestikeelse pisiteksti koostamisel.
  2. Võrdlesin ingliskeelsete teadmiste järgi kohandatud pisiteksti praegu eestikeelsetes kasutajaliidestes leiduvaga, et selgitada välja, missugune lähenemine võib saavutada parema tulemuse.

 

 

Pisiteksti uurimine ajulainete kaudu

Testide läbiviimisel rakendasin peamise tööriistana neuro-UXi. See võimaldab mõõta kasutaja ajulaineid ja jälgida ekraanil tema pilku, salvestades samaaegselt nii ekraanipilti, klikke kui ka teisi andmevooge.

 

Neuro-UX sobis erinevate pisiteksti elementide testimiseks hästi, kuna võimaldas teada saada, mida kasutaja erineva pisiteksti kogemisel nii teadlikult kui ka alateadlikult tunneb. Läbi ajulainete on võimalik mõõta kasutaja tegelikke reaktsioone ja emotsioone, mis ei pruugi alati kokku minna sellega, mida ta ütleb.

 

 

Võrdlesin kasutuses olevat eestikeelset pisiteksti ingliskeelse järgi kohandatud variandiga

Testimiseks valisin välja kindlad elemendid, mida oleks neuro-UX testide käigus pilgujälgijaga efektiivsem testida. Nende elementide põhjal otsisin testimise põhjaks ka eestikeelse veebilehe, milles need samad pisiteksti elemendid ei oleks vastavuses ingliskeelsetes allikates mainitud pisiteksti koostamise põhimõtetega. 

 

Antud veebilehe põhjal lõin ka teise testivariandi, kus eestikeelne pisitekst oli viidud vastavusse ingliskeelsete põhimõtetega. Kõrvutades kahte erinevat eestikeelse pisiteksti varianti, sain kindlaks teha, kas ingliskeelse pisiteksti põhimõtteid oleks mõtekas järgida ka eesti keeles või mitte.

 

 

Millised on testide tulemused?

Veateated

Veateateid kuvati testis siis, kui testija katsetas mis juhtub, kui ta ei täida ühtegi välja ja üritab oma e-postile teateid tellida (vt allolevaid jooniseid ''Veateated A'' ja ''Veateated B'').

 

Ingliskeelse pisiteksti nõudeid mittejärgiva variandi puhul võttis kasutajal veateadete lugemine ja mõistmine tunduvalt kauem aega, kui põhimõtteid järgiva variandi puhul. Samuti nõudis see neilt tunduvalt rohkem tähelepanu. Teist ehk põhimõtteid järgivat varianti mõisteti hetkega ning liiguti kiiremini edasi järgmisele ülesandele. 

 

See-eest oli veateate elementide tajumisel kasutajate meeldivuse tase kahe variandi vahel kohati sarnane. Seda saab seletada veateate kui negatiivse elemendi olemusega – olenemata sellest, kas veateadet on lihtne või keeruline mõista, tekitab veateate nägemine kasutajas mitmetel puhkudel siiski negatiivset emotsiooni (eriti vormiväljade kontekstis). 

 

Põhimõtteid järgiva lahenduse puhul veedavad kasutajad negatiivses olekus aga vähem aega, kuna mõistavad kiiremini, kuidas vigu parandada. Samuti võib mõningate veateadete tooni muutes olla võimalik tekitada kindlates olukordades kasutajas positiivsemat meeleolu, kuid vormiväljade veateadete puhul selline lähenemine kasutaja negatiivseid emotsioone enamasti ei leevenda.

 

Pilt

Veateated A: veebilehel kuvatud originaalne veateadete variant

 

 

Pilt

Veateated B: ingliskeelsete põhimõtetega vastavusse viidud veateadete variant

 

 

Õnnestumisteated

Õnnestumisteateid näidati kasutajatele peale seda, kui nad olid täitnud vajalikud valikud (vt allolevaid jooniseid ''Õnnestumisteated A'' ja '' Õnnestumisteated B'').

 

Ehkki prototüübi versioon, milles oli järgitud ingliskeelse pisiteksti põhimõtteid, nõudis kasutajatelt üldjuhul mõistmiseks rohkem tähelepanu, oli nende meeldivuse tase selle õnnestumisteate puhul kõrgem. Seda saab seletada sellega, et selgema õnnestumisteate lugemisel on kasutajal parem arusaam, mis toimus ja mis hakkab edasi toimuma. Samuti tekitab millestki täpselt aru saamine inimeses positiivsema meeleseisundi, kui selle mitte mõistmine.

 

Võimalusel peaks loomulikult kasutama lühikest ja selget teadet, kuid see ei pruugi alati võimalik olla. Sellistel puhkudel on disaineril võimalus langetada vastavalt õnnestumisteate kontekstile teadlik otsus.

 

Esimene võimalus on kasutada pikemat, kuid selgemat õnnestumisteadet, mis nõuab lugemiseks ja mõistmiseks küll rohkem vaeva, kuid see-eest tekitab kasutajas selle täpsemalt mõistmisel positiivsema seisundi. Teine võimalus on kasutada lühemat ja üldisemat teadet, mis ei ole küll nii selge, kuid millest saab kasutaja kiiremini edasi liikuda. Mõlemal lähenemisel leidub oma otstarve.

 

Pilt

Õnnestumisteated A: veebilehel kuvatud originaalne õnnestumisteadete variant

 

 

Pilt

Õnnestumisteated B: ingliskeelsete põhimõtetega vastavusse viidud õnnestumisteadete variant

 

 

Kohatäited

Kohatäiteid testiva ülesande puhul pidi kasutaja korraga täitma viis välja (vt allolevaid jooniseid ''Kohatäited A'' ja ''Kohatäited B''). Ehkki prototüübi erinevate variantide välju täites ei olnud kasutajate mõõdikute vahel märgatavat vahet, siis testide puhul, kus testija otsustas kontrollida enda sisestatud infot enne selle saatmist, oli see ilmne.

 

Testijad pidid A-variandi mõistmiseks nägema rohkem vaeva, kuna väljade märgistamiseks oli kasutatud kohatäiteid – keeruline oli mõista, mida väli nõudis peale selle täitmist. Vormiväljade puhul tuleks enamikel puhkudel vältida kohatäidete kasutamist välja pealkirjadena, kuna see teeb andmete kontrollimise keerukaks.

 

Eelistada tuleks väljadest eraldiseisvaid pealkirju, kuna nii säilivad need ka välja täitmisel. Kohatäiteid on kasulik kasutada pigem näidete toomiseks, kui välja pealkirja asendusena. Näiteks võib otsingukasti paigutada kohatäitena paar näidet sagedastest otsingusõnadest, et kasutajal oleks lihtsam otsingukasti leida ja seega otsingut ka sooritada.

 

Pilt

Kohatäited A: veebilehel kuvatud originaalne kohatäidete variant

 

 

Pilt

Kohatäited B: ingliskeelsete põhimõtetega vastavusse viidud kohatäidete variant

 

 

Mida meeles pidada eestikeelse pisiteksti loomisel?

Testide tulemusel saab öelda, et enamikel puhkudel toimivad ingliskeelse pisiteksti kohta käivad leiud ka eesti keeles sarnaselt, kuid alati tuleks arvestada elementide konteksti ning eripäradega – sarnased elemendid võivad vajada erinevates kohtades liidesel erinevat lähenemist. 

 

Praegu on eestikeelses veebis sageli märgata, et pisiteksti koostamise tähtsust on alahinnatud. Kindlasti on kasulik juba prototüüpimise faasis testida reaalselt kasutusse minevat pisiteksti, et teha kindlaks, kas see ka tegelikult annab soovitud tulemuse.

 

 

Kokkuvõtteks

Testide käigus uurisin ainult mõnda pisiteksti elementi ja sain kinnitust, et antud teema vajaks veel edasist uurimist, et teha kindlaks, kuidas teised elemendid ja ka keelelised eripärad toimivad eestikeelses pisitekstis. Näiteks üheks selliseks eripäraks, mis võib kasutaja meeleseisundit mõjutada, on sinatamine ja teietamine, mida inglise keeles ei eksisteeri ning mida seetõttu ei ole nende põhimõtete puhul arvesse võetud.

 

 

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
  • Veebilehtede aadressid ja e-posti aadressid muutuvad automaatselt linkideks.