Liigu edasi põhisisu juurde
Microcopy ehk pisitekstid

Mis on microcopy ehk pisitekst ja kuidas seda kirjutada

Erle Luuk

Veebilehe või äpi kasutajakogemusest rääkides keskendutakse tavaliselt navigatsioonile ja infoarhitektuurile, visuaalsele disainile, kasutajaliidese elementide paigutusele jms. Sageli jääb aga tähelepanuta üks samuti väga oluline kasutajakogemuse komponent – pisitekst.

 

Üldiselt mõistetakse pisiteksti ehk inglise keeles microcopy all lühidaid kasutajaliidese sõnumeid, nagu näiteks abistavad ja juhendavad tekstid (nt vihjemullid), nuppude nimetused, juhendtekstid vormidel, kohatäite tekstid sisestusväljadel jne.

 
Läbimõeldud ja oskuslikult sõnastatud pisitekstid:
  • abistavad kasutajat toimingu sooritamisel;
  • julgustavad ja motiveerivad protsessis edasi liikuma;  
  • nügivad soovitud tegevuse poole (nt ostmine, kasutajaks registreerimine, uudiskirja tellimine jne);
  • annavad tootele hääle ja isikupära.

 

Seega pisitekstide abil saab veebilehe kasutajakogemust märgatavalt parandada. Vastupidiselt võivad aga segased, vastuolulised või halvasti sõnastatud sõnumid rikkuda ka muus osas väga hästi läbi mõeldud kasutajakogemuse ning viia selleni, et kasutaja jätab toimingu pooleli või lahkub lehelt.  

 

Niisiis, vaatame lähemalt, mis iseloomustab head pisiteksti ja kuidas seda kirjutada:

 

 

Selge ja lihtne 

Hea pisiteksti üks olulisemaid eeldusi on lihtsus ja üheselt mõistetavus. Inimese töömälu, mida kasutatakse keeruliste kognitiivsete ülesannete puhul, nagu õppimine, asjadest arusaamine ja otsuste tegemine, on üsna piiratud.

 

Iga kord, kui kasutaja peab mõtlema, kuidas üks või teine kasutajaliidese element käitub või mida tähendab, koormab see tema töömälu ning hajutab tähelepanu (Krug, 2002). Selle tulemusena kasutaja frustreerub ning suure tõenäosusega lahkub lehelt.

 

Seega tuleks vältida keerukaid mõisteid ja erialatermineid ning kasutada sõnastust, mis on kasutajale tuttavlik. Tavapäratud nuppude nimetused, võõrad terminid või väga omapärane kirjutamisstiil eeldab kasutajalt vaimset pingutust ning koormab töömälu.

 

See segab teda keskendumast sellele, milleks ta veebilehele tuli. Niisiis, vaata alati oma tekstid üle selle pilguga, et kas lauseid saaks lühemaks teha, keerulisi sõnu lihtsamatega asendada või muud moodi oma teksti lakoonilisemaks muuta. 

 

 

Napisõnaline

Selgus ja lihtsus tähendab enamasti ka napisõnalisust. Rikkalike metafooride ja epiteetidega rikastatud täislaused jäägu ilukirjandusele, mitte kasutajaliidese elementidele. Pisitekst peaks olema võimalikult lühike ja kergesti haaratav.

 

Samas ei tohiks aga sealjuures kindlasti ohverdada teksti arusaadavust ja sisukust. Niisiis rusikareegel oleks siin see, et pisitekst olgu nii lühike kuid võimalik, kuid nii pikk kui vajalik.

 

Lisaks on teada-tuntud fakt, et inimesed ei loe veebis, vaid libisevad pilguga üle teksti, otsides endale vajalikku infot. Lühike ja kiiresti haaratav tekst võimaldab ka seda paremini teha.

 

 

Abistav ja toetav

Iga veebilehe külastamisel või rakenduse kasutamisel on inimesel  kindel eesmärk - olgu selleks siis hambaarsti aja broneerimine, muruniiduki ostmine, meelelahutamine või konkreetse info leidmine. Inimene soovib seejuures oma eesmärgile jõuda võimalikult kiiresti ja sujuvalt.

 

Pisiteksti ülesanne on kasutajat eesmärgi poole liikumisel abistada, et see oleks nagu igahommikune kodust tööle minek, mitte ei sarnaneks võõras linnas orienteerumisega, kus igal ristmikul peab seisatama, mõtlema ja kaarti lugema.

 

Sealjuures on oluline olla oma kasutaja suhtes empaatiline ja tema võimalikke takistusi, kõhklusi ja küsimusi iga sammu juures ette aimata. See võimaldab pakkuda sobivatel hetkedel infot, selgitusi, julgustust ja toetust, et inimene saaks võimalikult sirgjooneliselt edasi liikuda ning oleks seejuures motiveeritud ja tunneks end kindlalt.

 

Pipedrive’i toote demo proovimise üleskutse on hea näide, kuidas kasutajat julgustatakse toodet proovima, ennetades hirmu, et sellega kaasneb tasu küsimine. Call-to-action nupu tekst ütleb selgelt, et teenus on tasuta ning all väiksemas kirjas kinnitatakse, et ei küsita ka krediitkaardi andmeid.

 

Nähakse ette, et toote proovimist võib takistada kartus, et see on tasuline ning seda hirmu leevendatakse pisitekstiga väga selgelt. Lisaks on kogu tekst lihtne ja arusaadav (lühilaused) ning positiivne ja motiveeriv („Teeme ära!”).  

 

 

 

Inimlik

Robotlikud, tehnilised ja arusaamatud kasutajaliidese sõnumid on õnneks valdavalt jäänud minevikku. Aina enam pööratakse tähelepanu sellele, et digitaalsed tooted oleksid inimlikud, soojad ja sõbralikud. Pisitekst on üks hea võimalus anda oma tootele isikupärane hääl mis muudab selle inimlikuks ja meeldejäävaks.

 

Emotsiooni ja isikupära lisamine pisitekstile on nö kirsiks tordil, mis tekitab kasutajas meeldiva tunde või üllatab. See eristab toodet teistest samalaadsetest ning kutsub seda taaskord kasutama.

 

Siin on hea näide inimlikust ja sõbralikust pisitekstist, mis on väga hästi läbi mõeldud. Kuigi tegemist on iseenesest negatiivse sisuga sõnumiga – inimene ei saa toitu soovitud kohta tellida, antakse sõnum edasi väga positiivselt.

 

Esimene lause viitab sellele, et toote taga on päris inimesed, kes näevad igapäevaselt vaeva, et teenust klientide jaoks paremaks teha. Järgmiseks vabandatakse ning antakse kasutajale mõista, et ta on kliendina väga hinnatud.

 

Samuti on positiivne see, et siinkohal ei ole kasutajat nö tupikusse jäetud, kus ainus võimalus on tagasi-nuppu kasutada. Probleemile püütakse siiski lahendust leida, kutsudes kasutajat vaatama, kuhu ta alternatiivselt saaks oma toidu tellida.

 

 

 

 

Sageli arvatakse, et hea pisitekst võiks olla ka vaimukas. Tekstide vürtsitamisel huumoriga tuleb olla aga väga ettevaatlik, sest nali on teatavasti väga individuaalne – mis on naljakas ühele, ei ole seda teisele.

 

Seega on oht vaimukusega üle pingutada, nii et see mõjub kohatult või halvemal juhul kasutajale solvavalt. Hea näide sellest on kasutaja „naeruvääristamine“ pakkumisest loobumisel, mida kohtab kahjuks üsna sageli.

 

Alloleva näite puhul näeb kliendi naeruvääristamist, kus sooduspakkumistest loobumiseks tuleks vajutada nuppu kirjaga „Nope, I’m rich“ (Eip, ma olen rikas).

 

 

 

Brändi kuvandit järgiv

Pisitekstid peaksid ühilduma ettevõtte üldise identiteedi ja väärtustega ning tooniga, kuidas oma klientidega ka väljaspool veebi suheldakse. Näiteks kui ettevõtet iseloomustab usaldusväärsus, tõsiseltvõetavus ja pikaaegsed traditsioonid, siis ei ole familiaarsed ja vaimukad tekstid kohased, sest lähevad selle kuvandiga vastuollu.

 

Seega, kui ettevõttel on olemas brändi-, kommunikatsiooni- vms strateegia, peaks kindlasti üle vaatama, kas ka pisitekstid käivad sellega üht jalga.

 

Toote iseloomu ja kasutajale kuvatava sõnumi kokkusobivust illustreerib kenasti allolev näide. Headspace’i meditatsiooniäpi eesmärk on meditatsiooni juhendamine ning laiemalt vaimse heaolu ja meelerahu edendamine.

 

Teade, mida kasutaja näeb, kui HeadSpace’i lehel otsitavat lehekülge ei leia, läheb kogu rakenduse olemuse ja eesmärgiga väga kenasti kokku. Tekstist õhkub rahu ning sisendatakse kindlustunnet, et kasutajale ollakse toeks ka rasketel aegadel.    

 

 

 

Kokkuvõtteks tahaks rõhutada, et kuivõrd iga kasutajaliidese sõnum on võimalus oma toote või veebi kasutuskogemust parandada, siis ei tohiks pisitekste jätta juhuse hooleks.

Uue digitoote loomise puhul tuleks pisitekstide peale mõelda juba alates protsessi algusfaasist, pöörates näiteks kasutajauuringutes tähelepanu sellele, millist keelt sihtgrupp ise kasutab ning koguda prototüübi kasutatavuse testimisel tagasisidet ka tekstide arusaadavuse ja selguse kohta.

 

 

Krug, S. 2002:  Don't Make Me Think, Revisited: A Common Sense Approach to Web Usability 

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
  • Veebilehtede aadressid ja e-posti aadressid muutuvad automaatselt linkideks.