IKT valdkond aastal 2020 ja trendid 2021 - Trinidad Wisemani pilgu läbi - 1. osa
Millised tuuled puhuvad IKT-sektori erinevates valdkondades alanud aastal ning kas on midagi head kaasa võtta ka möödunud aastast?
Käesolevas artiklis võtavad Trinidad Wisemani juhid ja valdkonnajuhid kokku olulisemad muutused ja saavutused aastal 2020 ning räägivad uutest teenustest ja arengusuundadest.
IKT sektor tervikuna
Rääkides aastast 2020, ei saa üle ega ümber koroonakriisi mõjudest. IKT-sektori ettevõtetel on toimunud terav rebimine tunnihindades ning riigihangetel esitatud pakkumustest võib järeldada, et osad ettevõtted olid valmis töösse võtma ka äriliselt kahjumlikke projekte.
Suured, mõne varasema kriisi üle elanud ettevõtted olid tõenäoliselt valmistunud järgmiseks võimalikuks kriisiks. Nii püüdsime meiegi Trinidad Wisemanis hoida positiivset nooti ning kasutasime kriisi ettevõtte tugevdamiseks.
2020 aasta majandustulemustega võime rahule jääda - esimene kvartal oli meil ettevõtte ajaloo parim, järgmised paar keerulised ning uus tõus tuli viimases kvartalis. Tõime majja mitmeid enam kui miljoni euro väärtusega arendusprojekte, sh mitmeid huvitavaid uusi projekte nii era- kui avalikust sektorist Eestist ja välismaalt.
Arendus ja ärikriitilised infosüsteemid
Protsesside digitaliseerimine kui selline algas juba palju aastakümneid tagasi, kuid viimastel aastatel on see hoogu veel juurde saanud ning ühiskonna sõltuvus tehnoloogilistest lahendustest aina kasvab. Et erinevad süsteemid peavad omavahel suhtlema, muutuvad ka lahendused järjest keerulisemaks.
Teisest küljest on lisandunud tarnekiirust ehk uuenduste tsüklid on aasta-aastalt lühenenud – uuendused tehakse ära kiiremini väikeste tükkide kaupa, mitte ei koguta neid kokku korraga ning harvem muutmise põhimõttel.
Mida sõltuvamad oleme infotehnoloogiast, seda suurem on sõltuvus süsteemide pidevast kättesaadavusest ehk teisisõnu – ka infosüsteemide ajutine seisak (näiteks uuenduste tegemiseks) on muutumas järjest keerulisemaks.
Globaalne trend näitab, et järjest aktiivsemalt minnakse suurte ärikriitiliste süsteemide puhul üle monoliidilt mikroteenustele, kuna mh väheneb vajadus süsteemi täielikuks ringikirjutamiseks pelgalt selle arhitektuurilise vananemise tõttu. Mida see tähendab?
Monoliidi puhul tuleb iga uuenduse korral kogu rakendus maha võtta, millest tingitud võimalikud katkestused mõjutavad kõiki kasutajaid.
Mikroteenustest rääkides koosneb aga rakendus iseseisvatest komponentidest, mille sõltuvused muust süsteemist on hästi piiratud, mistõttu on ilma katkestusteta võimalik sama süsteemi jooksvalt uuendada ka väikeste osade kaupa ning edasi arendada mitmel arendajate tiimil samaaegselt.
Et leevendada mikroteenustega kaasnevat keerukust, tuleb protsessi loogika kirjeldada igast aspektist üheselt mõistetava ning jälgitava koodina, mille igat muudatust on võimalik lähtekoodist kergesti tuvastada. Nii toimides ollakse vähem sõltuv ka arenduspartnerist, kuna loogika kirjeldamisega kasvab endalgi süsteemist arusaadavus.
Eelneva põhjal võime ennustada, et tulevikusuund on protsessimootoril töötavad mikroteenused ehk igavesti noored (jupphaaval uuendatavad) infosüsteemid, mille abil on võimalik koostada erinevaid sündmusteenuseid vastavalt inimeste elusündmustele.
Näeme selle suuna jätkumist ka kasutajaliidese testimise automatiseerimisel, kuhu oleme Trinidad Wisemanis palju panustanud ning jätkuvalt panustame.
Trinidad Wisemani ootavad ees uued suured arendused SKAIS2 sündmusteenuste, Tööelu ja Haridusportaali edu.ee ning STAR sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri projektides.
Neuro UX
See, mida inimene ütleb, ei pruugi olla see, mida ta tegelikult mõtleb, mistõttu on tänuväärne, et tänapäeval on võimalik muude uuringute ja testimiste kõrvale mõõta inimese tegelikke emotsioone ajulainetega.
Neuro UXi näol on tegemist tõhusa abivahendiga, mis aitab aru saada, kuidas teha disaini- ja kasutusteekondade otsuseid, saada veelgi põhjalikum teadmine oma toote või teenuse kasutajast ning kuidas suunata ressursid õigele sihtgrupile. Maailmapildis ei ole see uus teenus – igas suuremas riigis on võimalik ajulainetega testida pakendeid, veebi jms.
Neuro UXi nimetatakse sageli ka neuroturunduseks ja vastupidi – selget piiri siia tõmmata ei saagi, sest need kaks on väga tihedalt põimunud. Ühel juhul liidame kvalitatiivselt kokku kasutaja käitumise kasutaja kogemusega, teisel juhul läheneme pigem kvantitatiivselt.
Globaalsel tasandil toimub täna neuro UXi igapäevastumine ehk järjest rohkematesse teenustesse sissepõimimine. Samuti on neuro UX Eestis vaikselt juurdumas ning ajulainete mõõtmine ei ole siingi enam ennekuulmatu.
Möödunud aasta oli Trinidad Wisemani jaoks murranguline - jõudsime neuro UX teenusega küpsusfaasi ehk lahenduseni, mis on mõistliku efektiivsusega rakendatav ka kliendiprojektides.
Kui seni olid meil töös ainult üksikud projektid just seetõttu, et need nõudsid suurel hulgal manuaalset arvutamist, siis 2020 aasta lõpuks arvutasime märkimisväärse osa juba automaatselt. See on väga suur võit ka kliendi poolt ostetava aja mõttes.
Kui möödunud aastatel oleme pannud kõvasti auru koolitamistele ja katsetamistele, siis 2021 on aktiivne turuletuleku aasta, kus tutvustame teenust läbi case studyde, stsenaariumite, blogipostituste ja erinevate turundustegevuste.
Täna oskab ajulainete mõõtmist läbi viia üks osa meie ettevõtte disaineritest, kuid käesoleva aasta sihiks on välja koolitada kõik meie disainerid, kellel on selleks soovi.
Ees on põnev aasta – ootame suure huviga, kuidas meie kliendid uue teenuse vastu võtavad. Kuulame meeleldi ettepanekuid ja tagasisidet, et teenust edasi arendada ning veelgi paremaks lihvida nii tehniliselt kui testi läbiviimise osas.
Kuhu edasi? Olles kätte saanud inimeste emotsioonid ja nende tugevused ning teades, kuidas saab emotsioone ja seeläbi ka ajulaineid mõjutada erinevate valguste, helide jt tegurite mõjul, on mujal maailmas jõutud järgmise tasemeni, mis tähendab, et ajulainetega hakatakse juhtima ka erinevaid seadmeid.
Neuro UXi teemadel saad lugeda ka meie varasematest artiklitest:
Kuidas testida tootepakendi disaini ajulainetega?
Neuro-UX ehk mida ma tegelikult su tootest arvan
Meil kõigil on tujud ja tunded - kuidas me seda kasutajatestides mõõdame?
Mis on neuro-ux ja kuidas seda kasutada?
Hea meel on tõdeda meie kliendiprojektide põhjal ka veebistatistika kasutamise märgatavat kasvu kasutatavuse analüüsimiseks ning usume, et trend jätkub selgi aastal. Inimeste teadlikkus neist tööriistadest on kasvanud, kuid teema tundub paljude jaoks endiselt keeruline.
Sellepärast oleme ka meie läbi oma blogiartiklite püüdnud veebistatistika teemat rohkem avada ja praktilisi soovitusi pakkuda ning teeme seda kindlasti ka edaspidi. Meie sulest on hiljuti ilmunud artiklid Veebistatistikast turundusinimese ja UX spetsialisti pilgu läbi ning 5 peamist mõõdikut veebivormide kasutatavuse hindamiseks.
Ideaalses UX maailmas peaks iga projekt algama veebistatistika analüüsiga, tuvastamaks esmalt valusad kohad ning seejärel alles järgnema inimeste intervjueerimine ja teised sammud.
Digimuutus ja digitaliseerimine
Aasta 2020 oli digitaliseerimise vallas ühtlasi nii põnev kui ka väljakutsuv - inimesed jäid viiruse tõttu rohkem koju ja veebisaitide külastatavused tõusid drastiliselt. Ka meie projektides oli märgata hüppelist kasvu veebitöödes.
Näiteks pikaajalised kliendid, kes varasemalt ei pidanud veebilehtede ja e-poodide uuendamist prioriteediks, võtsid kriisi ajal ühendust ja soovisid selle esimesel võimalusel töösse panna. Samuti ärid, mille toimimiseks oli siiani piisanud infoveebist, avaldasid nüüd soovi e-poe loomiseks (nt ehitusmaterjalide ja vaipade müüjad, toidukaubandus).
Uues olukorras sündisid ettevõtjatel uued mõtted ning vajaduspõhised teenused, mida Eestis kunagi varem pakutud ei ole: erinevates valdkondades tekkisid kontaktivabad teenused; toidukullerite asemel hakkasid restoranid ise kojuveo teenust pakkuma; üksikute toidupoekettide asemel pakuvad täna kojuveo teenust juba enamik jaekette.
Ühest küljest tuleb IKT-sektori ettevõtetel väga kiiresti reageerida klientide nõudlusele, teisest küljest kimbutab sektorit jätkuvalt tööjõupuudus kogenud spetsialistidest.
Möödunud aastal tõime Trinidad Wisemanis majja mitmeid suuri arendusprojekte, säilitades seejuures teravates konkurentsitingimustes oma hinnataseme.
Palkasime 20 tugevat spetsialisti, sh mitu võtmespetsialisti ja tiimijuhti ning jätkame aktiivselt selgi aastal pädevate arendajate, teenusedisainerite, arhitektide, UX/UI disainerite, äri- ja süsteemianalüütikute ning kindlasti ka testijate palkamisega. Huvi korral tasub meiega ühendust võtta.
Rõõm on tõdeda, et Eesti riik on digitaliseerimise ja digimuutuse eestvedajaks, hoolitsedes riigi kodanikele pakutavate võimaluste eest kõik asjaajamised olenemata asukohast digitaalselt korda ajada. Näiteks on karantiinis olles võimalik digitaalselt korraldada aegunud juhiloa või pangakaardi vahetus.
Möödunud aasta tõi muudatusi ka kasutatavuses. Kui varasemalt tuli alati arvestada suure osa kasutajatega (nt vanurid, lapsed), kes ei tule teenuse kasutamisega digitaalsel tasandil toime, siis tulenevalt kriisist, on suur hulk neist veebis toimetamise ära õppinud.
Olime valmistunud elu muutumiseks järjest digitaalsemaks, kuid saabunud kriis võimendas ja kiirendas protsessi ning selles hoos läheb kindlasti ka käesolev aasta.
Enam ei ole küsimust, kas digitaliseerida, nüüd on küsimus millal ja mis järjekorras seda teha ning millised on finantseerimisvõimalused. Viimasel ajal on ettevõtetele kasutamiseks lisandunud erinevaid toetusi (vaata näiteks EASi pakutavaid võimalusi).
Loodame, et meie artikli esimene osa pakkus sulle huvitavat lugemist arenduse, neuro UXi ja digitaliseerimise trendidest. Juba järgmisel nädalal saad lugeda 2. osast, mida uut on WCAG ja UX disaini, ärianalüüsi ja teenusedisaini, e-riigi ning Atlassiani valdkondades.
