IKT valdkond aastal 2020 ja trendid 2021 - Trinidad Wisemani pilgu läbi - 2. osa
Seekordses artiklis räägivad Trinidad Wisemani juhid ja valdkonnajuhid, mida tõi aasta 2020 ning milliseid olulisemaid arengusuundi on märgata aastal 2021 WCAG ja UX disaini, ärianalüüsi ja teenusedisaini ning e-riigi ja digitaalsete riigiteenuste vallas. Samuti räägime Atlassiani toodete järjest olulisemast rollist digimuutuse alusplatvormina.
Loe ka artikli 1. osa, kus heitsime pilgu IKT sektorile tervikuna, rääkisime arenduse, neuro UXi ja digitaliseerimise 2020 aasta suurimatest muutustest ning tulevikusuundadest.
WCAG ja UX disain
UX disaini teemadest on viimasel ajal ühiskonnas ja meedias aina enam päevakorda tõusnud veebi ligipääsetavus ja WCAG standard. Mida see täpselt tähendab? Sageli arvatakse ekslikult, et ligipääsetavuse puhul peetakse silmas ainult puuetega inimesi.
Sihtgrupp on siiski palju laiem, hõlmates näiteks vanemaid inimesi, lapsi, prillikandjaid, aeglase internetiühenduse ning vanade seadmete kasutajaid, ajutise trauma all kannatajaid (nt kipsis käega ei ole võimalik hiirt kasutada) ja palju teisi.
Ligipääsetav veeb tähendab paindlikumat ja kasutajasõbralikumat veebi, mis sobib erinevate vajaduste, eelistuste ja olukordadega.
Ligipääsetavus on aastaid olnud Trinidad Wisemani südameasjaks. 2020. aasta algusest oleme kaasa rääkinud ka riiklikus ligipääsetavuse rakkerühmas, mille e-keskkondade teemagruppi juhtis meie ligipääsetavuse ekspert, ning riigi innovatsioonitiimis UX disaini ja WCAG teemade konsultandina.
Aastast 2019 kehtib avalikule sektorile Euroopa Liidu direktiiviga kehtestatud ligipääsetavuse tagamise kohustus, mis tähendab, et veebilehed peavad vastama WCAG 2.1 standardi AA tasemele.
Aastast 2025 hakkab antud kohustus kehtima ka erasektorile (toodete ja teenustega tegelevatele veebidele ja mobiilirakendustele). Tegemist on aeganõudva protsessiga, mis ei saa juhtuda päeva pealt ning üleminekuks on soovitav alustada ettevalmistustega juba praegu.
Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on keerulise ja isegi hirmutava teemaga, kuid soovitame lugeda meie varasemalt kirjutatud artikleid, kus selgitame lahti ja toome näiteid, kuidas disainida ligipääsetavat veebilehte, kuidas luua ligipääsetavat mobiiliäppi, räägime Euroopa ligipääsetavuse direktiivist ja WCAG 2.1 uutest edukriteeriumitest ning anname soovitusi, kuidas rakendada 80/20 reeglit veebi ligipääsetavuses, et jõuda kulu- ja ajaefektiivselt tähtajaks valmis.
Et tegemist on Eesti riigi arengus suure ja olulise teemaga, jätkub töö teadlikkuse tõstmise osas kindlasti ka lähiaastatel.
Trinidad Wisemanis alustasime samuti juba möödunud aastal laiaulatusliku teavitustööga - tegime koolitusi, tootsime infomaterjale, tutvustasime teemat raadios, Arvamusfestivalil ja Andmekaitse Inspektsiooni avaliku teabe päeval, kirjutasime mitmeid blogipostitusi ja artikleid.
Oleme teinud hulgaliselt auditeid nii era- kui avalikule sektorile nii veebilehtedele kui mobiilirakendustele ning panustame sellesse kindlasti ka edaspidi.
Üsna sageli võib kokku puutuda veebipoodidega, kus erivajadustega või eakatel inimestel ei ole võimalik omale tooteid tellida või see osutub nende jaoks väga keeruliseks.
Täna oleme olukorras, kus nt lapselapsed ei saa viiruse tõttu minna vanavanematele toitu viima, mistõttu on väga oluline, et ka vanemad inimesed saaksid ise e-poes toimetamise ning kauba koju tellimisega hakkama.
Pandeemia olukorras on hakatud järjest rohkem mõistma, kui olulised on veebiteenused ja nende ligipääsetavus ning kasutajasõbralik teenusedisain.
UX disaini tulevikutrendid on võtmas kurssi sinna suunda, kus ajastu, mil tehti n-ö ”vau” efektiga disaini - mis oli küll atraktiivne, kuid mitte väga hästi kasutatav - hakkab ühele poole saama.
Tänapäeval on lai valik tööriistu ja mõõdikuid kasutajakogemuse mõõtmiseks, mis aitavad juba reaalajas saada pildi ette veebilehel toimuvast ning disainid, mis on ägedad, kuid kehvasti kasutatavad, ei lähe enam nii kergesti läbi.
Ärianalüüs ja teenusedisain
Möödunud aasta suurim uuendus e-teenustes oli nii riigi tasandil kui Trinidad Wisemani projektides sündmusteenuste hoogustumine, mis on muutunud oluliseks eesmärgiks nii teenusedisainis kui ärianalüüsis. Sündmusteenuste projekte on meil sel aastal majas mitmeid ning nende hulk on aina kasvamas.
Aasta 2020 oli kindlasti ka teenusedisaini aasta, mis on suhteliselt äkki läbi erinevate avaliku sektori asutuste muutunud väga populaarseks, kuid kasvu on märgata ka erasektoris.
Võib öelda, et teenusedisaini tellimine on läinud oluliselt teadlikumaks: üsna palju tellitakse teenusedisaini projekte eraldiseisvalt, teenusedisaini komponendist on saanud infosüsteemide arendusprotsessi üks osa ning analüütiku rolli kõrvale on lisandunud teenusedisaineri roll.
Väga suur muudatus oli töötubade kolimine internetti. Kui varasemalt eeldasid kõik kõnealused projektid osalejate füüsilist kohalolu ning väga keeruline oleks olnud projektimeeskonda veenda töötubasid veebi vahendusel tegema, siis tervisekriisist tingitud sundolukord näitas, et kõike saab väga edukalt online-tööriistade abil ka e-keskkondades korraldada.
Mõnes mõttes on see isegi efektiivsem, kuna kõik teekonnad ja protsessid on võimalik koheselt digitaliseerida mahuka paberimajanduse asemel.
Lisaks on töö tellijal võimalus osaleda kõigis virtuaalsetes töötubades ja aruteludes ning vastavalt vajadusele saab kaasata rohkem ja erinevaid inimesi. Üle-eestiliste või rahvusvaheliste projektide puhul on sel viisil võimalik kokku hoida ka aega ja kulusid.
Eelnevalt rääkisime, et WCAG teema on ühiskonnas aina olulisemaks muutumas, mistõttu on hea meel näha kasvavat trendi ka teenusedisainis laiema kasutajaskonnaga arvestamisel.
Et seda veelgi paremini teha, tuleb tõenäoliselt välja mõelda uusi metoodikaid või kohandada varasemaid. Meie oma ettevõttes oleme teinud selles osas suure edasimineku, samas näeme, et paljuski on veel õppida ja areneda.
E-riik ja digitaalsed riigiteenused
Covid-19 kriisis on IKT-sektoril olnud oluline roll nii inimeste tervise ja turvalisuse edendamisel kui ka majanduse ja ühiskonna töös hoidmisel. Digitaalsete riigiteenuste võimaldamine ja teabe jagamine on aidanud haigusepuhangu vältel ühendada riiki ja tema kodanikke.
Digitaliseerimine on võimaldanud valitsusel operatiivsemalt tegutseda – nt teha reaalaja andmeil ja analüüsidel põhinevaid vältimatuid otsuseid, võimaldanud efektiivsemat koordineerimist kohalike omavalitsustega ning pakkuda teenuseid esmajärjekorras neile, kes seda kõige enam vajavad.
Eestit peetakse üheks kiiremaks digiülemineku riigiks maailmas. Meie riigi kodanikel on võimalik sooritada veebis peaaegu kõiki toiminguid juhilubade vahetusest lapsele nimepanekuni. Võimalik ei ole veel ainult abielu ega lahutuse registreerimine või kinnisvara ost-müük.
Juhtivad riigid digitaalsete riigiteenuste arengus 2020. aastal. Allikas: 2020 United Nations E-Government Survey (lk 50)
Trinidad Wisemanis oleme täheldanud alates möödunud aastast sissetulevate päringute kasvu e-riigi ekspordi osas ning usume, et see trend jätkub ka käesoleval aastal.
Näiteks on üks suurem projekt - Vertikal Digitali arenduspartnerina - luua tuleviku e-valitsemise platvormi Kariibimere saarele Hondurasele.
2020 oli aasta, kus hakati rohkem märkama koostoime puudujääke, mis omakorda andis tohutu tõuke edasiarendusteks. Näiteks X-tee eksport on läinud oluliselt paremini ning seda on hakatud ka rohkem kasutusele võtma.
X-tee on andmevahetuse platvorm, mis võimaldab turvaliselt asutuste vahel teavet pärida ja vahetada - nt digitaalne identifitseerimine e-hääletamiseks, e-maksudeks ja e-ettevõtluseks.
Eesti.ee keskkond on riigipoolse teabe ja e-teenuste keskpunktiks. Mitmeid sarnaseid lahendusi on täna küll juba olemas, mida Eesti kasutab, kuid siiski on see toonud tähelepanu Eestile kui töötavale ökosüsteemile ja eeskujule.
Suurim väljakutse e-riigi müümise juures on välisriikidel väljakujunenud arvamus, et tuleb soetada vaid digitaalne tarkvaralahendus ja sellega asi piirdub. Sageli võib tellijal olla keeruline aduda kogu tööd ja vaeva, mis on e-riigi ehitamise taga.
Tegelikult kaasneb sellega rida protsesse, seadusi ja õigusi, millega tuleb samuti arvestada ning mis tuleb riikidel endil lahendada.
Kaugelt teenuse osutamine ja pilveteenused on kindlasti ühed suuremad arengusuunad Eestis – riik soovib viia kõik oma teenused pilve. Pilvetehnoloogia on juba horisontaalselt skaleeritav ehk meil on võimalik panna natuke ressurssi juurde, et lisada sinna kasutajaid.
Meie Trinidad Wisemanis ennustame uut arengutrendi digitaalsete SaaS teenuste osas – tellija, kes soovib osta e-riigi lahenduse, korraldab omalt poolt seadusandluse ning meie rendime välja infrastruktuuri.
Seda just seetõttu, et väikesed riigid ca 50 000 hääleõigusliku elanikuga ei ole võimelised ise investeerima infrastruktuuri ehitusse. On riike, kes kindlasti soovivad infrastruktuure kohapeale ja on riike, kellel ei ole selleks ressursse ning tellivad selle teenusena sisse.
2021 aasta märksõnadeks on kindlasti sündmusteenused ning proaktiivsed riigiteenused, samuti mikroteenused ja automatiseerimised ning veebi osas aina populaarsemaks muutunud headless lahendused ja elav stiiliraamat.
Usume, et digitaalsete riigiteenuste tulevik läheb aina konkreetsemaks ning tekivad kindlad raamistikud, sest inimesed soovivad üha lihtsamaid lahendusi ning ka lihtsamini ja kiiremini oma oste sooritada. Protsesside lihtsustamine tingib ka analüüsitööde mahu kasvu, et mõista tagamaid ning talletada kõik oluline info.
Samuti ennustame tsentraalsete platvormide ja tsentraalse halduse kasvutrendi, kuna tellijatel endil ei ole aega tegeleda süsteemide haldustöödega. Näiteks, kuidas lahendada turvauuenduste teema kooliveebide puhul, kus kasutusel on üks platvorm, kuid külge tuleb hulgaliselt veebe (isegi kuni 700).
On rõõm märgata, et tarkvara tellides on hakatud konkreetse tüki valmimise asemel nägema ja arvestama kogu tarkvara elutsüklit - st hilisemaid hooldusi, lisatöid, turvahooldusi jms. Digitaalse lahenduse puhul ei ole tegemist valmis asjaga, vaid seda tuleb jooksvalt hooldada ja arendada.
Trinidad Wisemanis töötame välja ka järjest uusi hoolduspakette, pakkumaks inimestele turvatunnet veebide monitoorimisega, mis aitab alati olla ühe sammu võrra eespool probleemide tekkimise võimalusest.
Atlassiani tooted digimuutuse alusplatvormina
Kui klassikaliselt on Atlassiani tooted (Jira, Confluence, Bitbucket, Opsgenie, Statuspage jt) olnud suunatud tehnoloogiaettevõtetele tarkvaraarenduse organiseerimiseks, siis järjest rohkem muude valdkondade organisatsioone kasutab neid ka digimuutuse alusplatvormina erinevate menetlus-, toe- ja infovahetuse protsesside digitaliseerimiseks.
Seniste serveripõhiste litsentside asemel tuleb lähiajal teha valik, kas kolida uute funktsionaalsustega täienenud enterprise platvormile Data Center või pilveteenusele.
Atlassian Cloud platvormi laialdasema levikuga on oodata huvi kasvu ka tegevusvaldkondadest, kes seniajani pidasid tooteportfelli kasutuselevõttu tülikaks oma infrastruktuuri haldamise keerukuse tõttu.
Tuleb tõdeda, et Atlassiani toodete populaarsus kasvas eelmisel aastal tublisti; seda peegeldab ka meie Atlassiani valdkonna käibe kasv ca 30% võrra.
Loodame, et meie blogiartiklite 1. ja 2. osa osa pakkusid sulle huvitavat lugemist ja teadmist IKT sektori erinevate valdkondade käekäigu kohta nii möödunud aastal kui tulevikutrendide osas.
