10 viga, mida vältida veebilehe kasutatavuse testi läbiviimisel
Kui oled juba teadlik vigadest, mida vältida veebilehe kasutatavuse testi ettevalmistusel, siis oleks paras aeg teada ka seda, kuidas viia testimine kõigi eelduste kohaselt ka edukalt läbi ning tuvastada piisaval hulgal kasutatavuse probleeme ning nende põhjuseid olemasoleval veebilehel.
Pööran ka tähelepanu sellele, et tegemist on pigem potentsiaalsete vigadega, millega tasub arvestada, mitte fundamentaalsete reeglitega, kuidas peaks testi läbi viima.
1. Testis osalejalt ei ole võetud hirmu maha
Kui inimene osaleb esimest korda testimisel, siis võivad tal esineda sellega seoses teatud hirmud. Hea soovitus oleks enne testimisega alustamist teha testis osalejal olemine võimalikult mugavaks, pakkuda juua, tutvustada ennast, projekti ja testi eesmärki.
Tasub kinnitada talle, et testi eesmärk ei ole tema testimine, vaid veebilehe testimine. Kui inimesel testimise eel võimalikke hirme maha ei võeta, võib ta veebis hakata käituma ebaloomulikult.
2. Testis osalejal ei palutud valjusti mõelda
Valjusti mõtlemise tehnika on hea viis, kuidas jõuda kiiremini kasutaja „pähe“ ning mõista segadust tekitavate olukordade põhjuseid ning kasutaja ootusi, kui ta veebilehte kasutab.
Palu testi alguses testis osalejal valjusti mõelda, kui ta testülesandeid lahendab, ehk kirjeldada, mida ta parasjagu mõtleb ning mis tema ootused on.
3. Testülesanded antakse korraga ette
Iga testimise eelduseks on eelnevalt koostatud testülesanded, mida testis osalejale antakse ette ükshaaval. See on oluline, et vältida info üleküllust ning inimene saaks keskenduda ühele ülesandele korraga. Testülesanded võib printida erinevatele kaartidele, mida saab testis osalejale ükshaaval ette anda.
4. Testülesanded loetakse ainult suuliselt ette
Testülesanne, mis loetakse ainult suuliselt ette, võib tekitada olukorra, kus püsitatud ülesanne võib testis osalejal meelest minna ning testi tulemus ei pruugi olla ootuspärane. Selle vältimiseks tasub testülesanne välja printida, see ette lugeda ning seejärel jätta testis osaleja ette.
See võimaldab testis osalejal ülesande püstitust uuest vaadata ja ühtlasi väldib liigset suhtlust testi läbiviijaga.
5. Igale testis osalejale antakse erinevad ülesanded
Kui igale testis osalejale antakse erinevad ülesanded, siis ei pruugi ilmneda piisaval hulgal kasutatavuse probleeme. Iga testis osaleja võib lahendada ülesannet isemoodi ning seetõttu võivad ilmneda ka erinevaid probleemkohti. Kolm testis osalejat on hinnanguliselt vähim hulk, kellega läbi viia sarnaseid ülesandeid.
6. Testi läbiviija ei tea, mida testimisel tähele panna
Testimisel tuleks tähelepanelikult jälgida kasutaja käitumist ning kohti veebis, mis tekitavad inimesele kõhklusi, arusaamatusi ja täiendavaid küsimusi. Oluline on näha ka neid kohti, kus inimene jätaks tõenäoliselt teekonna pooleli.
See viitab kõige kriitilisematele probleemkohtadele. Seejuures on oluline meeles pidada, et teod räägivad rohkem kui tuhat sõna. Teisisõnu, ei tohiks võtta liiga tõsiselt seda, mida testis osalejad ütlevad, vaid seda, mida nad reaalselt teevad ning kuidas veebilehe kasutamisega hakkama saavad.
7. Testile segatakse pidevalt vahele
Kui testi läbiviija segab pidevalt testile vahele, vastab kõikidele testis osaleja küsimustele, kõige hullemal juhul suunab teda õigesse kohta, siis ei ole võimalik vaadelda, kuidas inimene käituks reaalses olukorras ja üksi olles. See on aga testimise peamine eesmärk.
Hea soovitus oleks selgitada juba testi alguses, et testis osaleja võib küsida küsimusi, kuid tõenäoliselt ei saa testi läbiviija nendele testi jooksul vastata, kuid kui testi lõppedes on testis osalejal veel küsimusi, siis vastatakse neile hea meelega. Samuti on testi lõpus võimalik testi läbiviijal küsida täpsustavaid küsimusi probleeme tekitanud olukordade kohta.
8. Peale testi ei küsita täpsustavaid küsimusi
Testimise eesmärk on lisaks probleemsete kohtade tuvastamisele ka mõista, miks need kohad tekitasid kasutajale probleeme, mida ta püüdis teha ning kuidas mõistis kasutajaliidese elemente. Vastasel juhul on keeruline võtta vastu otsust, kuidas neid parendada.
Seetõttu on oluline, et testi läbiviija jälgiks testi tegemise ajal, kus tekivad kasutajal probleemid, ning küsida peale testi läbimist täpsustavaid küsimusi, miks ta vastavas olukorras nõnda käitus. Kui põhjuseid välja ei uurita, siis saadakse teada vaid tõenäoline käitumismuster ilma tagamaade tundma õppimiseta.
9. Ekraani ei salvestatud
Hea praktika on salvestada ekraanivaadet ja kasutaja käitumist veebilehel, et tagantjärgi põhjalikumalt testülesannete lahendamist analüüsida. Kui seda ei teha, võib juhtuda, et ainult mälust ja tehtud märkmetest jääb analüüsi jaoks väheks.
Testis osaleja enda filmimine võimaldab hiljem emotsioone tekitavaid olukordi paremini tuvastada. Testi alguses tuleb muidugimõista testis osalejalt sellekohast luba küsida ning kinnitada, et videosalvestusi kasutatakse ainult analüüsimiseks ning seda ei jagata kolmandatele osapooltele.
10 Arvatakse, et test on ebaõnnestunud, kui ülesandeid ei läbitud edukalt
Iga testülesanne, mida ei läbita nn edukalt, annab testi läbiviijale väga olulist informatsiooni, kuhu inimesed tõenäoliselt takerduvad ja kus võib jääda kasutajateekond pooleli. Üldjuhul on igal veebilehel väiksemaid või suuremaid probleemkohti ning targem on need üles leida.
Seega ei tasu ka arvata, et testimine õnnestus, kui ei leita ühtegi probleemi. Edukas testimine on see, kui leitakse piisaval hulgal kasutatavuse probleeme ning mõistetakse nende põhjuseid.
***
Peale testimise läbiviimist on viisakas tänada testis osalejat tema aja eest ning kinnitada, et tema poolt panustatud aeg ei olnud asjata, sest saadi palju vajalikku informatsiooni. Hea praktika on testis osalejale tänutäheks tema panuse eest ka midagi sümboolset kinkida.
Kui kõiki ülalpool nimetatud potentsiaalseid vigu on suudetud veebilehe testimisel vältida, siis ootab testi läbiviijat ees suures mahu videosalvestusi, mida saab hakata põnevusega analüüsima.
