Liigu edasi põhisisu juurde
illustratsioon mäkke ronimisest ehk prototüüpimise protsessist

Kuidas prototüübid täiendavad analüüsi? 2. osa

Sigrid Varemäe & Trinidad Wiseman’s service design team leads

Möödunud nädalal, artikli 1. osas, andsime Trinidad Wisemani teenusedisaini valdkonna tiimijuhtidega ülevaate, mis on kasutajaliidese prototüüp ja miks seda analüüsiprojektides kasutada.

 

Rääkisime valideerimisest lõppkasutajatega ning tõime välja prototüübid - mida meie oma erinevates projektides kasutame - koos eeliste ja puudustega. Käesolevas artiklis jätkame prototüüpimise teemadel.

 

 

Kuidas toimub prototüüpimine erinevate projektide puhul?

 

Tuletame eelnevast osast meelde, et prototüüp keskendub kasutajateekondadele ehk sellele, kuidas kasutaja saab mingeid tegevusi süsteemis teha.

 

Kasutaja jaoks parima ning mugavaima lahenduseni jõudmiseks võiks, olenemata projektist, olla alati esimeseks sammuks mustvalge wireframe pealt lehe osade (infoblokkide) ja komponentide kokkuleppimine. Alljärgnevalt vaatleme lähemalt prototüüpimist erinevate projektide puhul.

 

Infoveebi või kodulehe projekti puhul koosneb prototüüp pigem staatilistest piltidest ning wireframe tasandil lepitakse kokku struktuur. Kui projekt ei ole väga keeruline, jõutakse tavaliselt juba paari päevaga disaini staadiumisse.

 

E-poodide ja kuulutuste portaalide puhul läheb asi natuke keerulisemaks ning tekib rohkem vaateid. Mustvalgest prototüübist disaini etapini jõudmiseks lähevad enamasti mõned nädalad.

 

Näiteks e-poodide kui laialtkasutatavate keskkondade puhul, kus struktuur on laias laastus kasutajate jaoks harjumuspärane ning kasutatakse tüüpilisemaid lahendusi (ostukorv, otsing jmt), läheb ka prototüüpimine kiiremini ja lihtsamini. 

 

Selliste tüüpilisemate lahenduste puhul võib julgemini sisse tuua ka disainielemente (värve, kirjastiili) - saame luua prototüübi, mis on juba lähemal päris lahendusele, kuna siin ei pea nii palju uut leiutama.

 

Üksteise valesti mõistmiseks on oht väiksem ning suure tõenäosusega sarnaneb ostukorvi või otsingu lahendus sellele, mida disainer on varasemalt juba loonud või millest tellijal on ettekujutus olemas. 

 

Infosüsteemide puhul on tegemist üsna keeruliste lahendustega. Siin peame silmas enamasti tööriistu, mida kasutavad oma ala spetsialistid (nt erinevate toimingute menetlemise registrid arstidele, politseinikele või kohtunikele). Need on väga valdkonnaspetsiifilised ning lahendus tuleb alles välja nuputada.

 

Samuti lähevad siia alla süsteemid, mille kaudu inimesed erinevaid teenuseid tarbivad. Iga teenus on eriline ja täielikult e-kanali kaudu tarbitav teenus vajab täiesti omalaadset kasutajaliidest. Ei eksisteeri ühte lahendust, mis sobiks kõigile - küll aga on mustreid, mida saab taaskasutada.

 

Kindlasti tasub infosüsteemide puhul alustada väga lihtsa mustvalge prototüübiga. See võimaldab väga kiiresti juba algusfaasis itereerida ning jõuda stabiilse vundamendini enne disainitöödega jätkamist. 

 

Tavaliselt on tegemist mitmeaastaste projektidega, kus prototüüpimine toimub jätkutegevusena. See tähendab, et pidevalt valmistatakse arendusele ette järgmise etapi töid ning prototüüpimine toimub siin kahenädalaste kuni kuuajaliste tsüklitena. 

 

 

Analüütiku ja prototüüpija koostöö

 

Analüütiku roll on projekti sisse tuua ärireeglid ehk kõik see, mis kindlasti peab saama tehtud ning millega kindlasti peab saama arvestatud.

 

Vaatame seda lähemalt hüvitise taotlemise projekti näitel ning oletame, et eesmärgid on järgmised: pakkumus peab saama kliendile esitatud ning kliendi küsimused peavad saama kasutajaliidesel lahendatud, et kontaktivõtmisi oleks võimalikult vähe. 

 

Analüütiku roll on siinkohal välja selgitada võimalikud kliendi küsimused ning läbi analüüsida erinevad kasutusjuhud. Tema ülesanne on läbi mõelda, mis olukorrad võivad kasutajal süsteemis ette tulla. 

 

Näiteks kasutaja läbib kõik erinevad protsessi etapid hüvitise taotlemisel, kuid ühel hetkel tunneb, et sisestas midagi valesti ja soovib minna tagasi seda muutma. Analüütik peab suutma tuvastada kohad, kus muutmine peab olema võimalik, samuti kohad, kus seda ei saa lubada. 

 

Lisaks annab analüütik projektimeeskonnale infot selle kohta, milliste lahenduste loomine on tehniliselt võimalik ning mille loomine eeldab suurt tööd ning ületab seetõttu mõistlikke kulutusi. 

 

Prototüübi pealt saab analüütik aimu kavandatavale lahendusele seatavate tehniliste ootuste ning tööde mahu kohta. Prototüüp on abivahend, mis ühtlustab projektimeeskonna vahelist arusaama, mida ja mille jaoks täpselt tehakse ning kuidas miski lõpuks välja peab nägema. Valmis prototüüpe saab hiljem lisanduvate teenuste korral hõlpsasti täiendada.

 

 

Disainitud prototüüp vs UI disain ehk kujundus

 

Kujunduse puhul lasub fookus visuaalselt võimalikult atraktiivsel tulemusel. Prototüübi puhul seevastu on eesmärgiks saada paika üldine kasutaja teekond ja kasutajaliidese arhitektuur ning pikslite perfektsus on teisejärguline.

 

Pilt
Madala detailsusega prototüüp, kõrge detailsusega prototüüp ja UI disain ehk kujundus

Madala detailsusega prototüüp, kõrge detailsusega prototüüp ja UI disain ehk kujundus, autor Rene Rebane

 

Kõigepealt soovitame luua madala detailsusega mustvalge prototüübi, mille pealt tehakse kokkulepped infoarhitektuuri osas. Seejärel saab alles edasi liikuda disainielementide kokkuleppimise juurde. Vajadusel ja soovi korral võib kasutatavuse testimiseks edasi teha atraktiivse täisviimistletud prototüübi. 

 

Suurte korporatiivsete tellijate puhul - kelle visuaalne keel on juba paigas – saab kõik prototüübid teha juba ehtsa disainiga (õiged värvid, õiged kirjastiilid). 

 

Sel juhul on ka iteratsioon oluliselt lühem ja kiirem, vaid töögrupi sees võidakse uue funktsiooni loomisel selle täpsustamiseks kasutada mustvalget prototüüpi.

 

Klikates lingile, saad tutvuda meie 2019. aastal valminud kõrge detailsusastmega prototüübiga: Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse prototüüp

 

Kokkuvõte prototüübi kasuteguritest sinu analüüsiprotsessis:

 

Pilt
joonis prototüübi kasuteguritest analüüsiprotsessis

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
  • Veebilehtede aadressid ja e-posti aadressid muutuvad automaatselt linkideks.