STAR-i projektilugu: kuidas loodi abivajaduse hindamise lahendus, mis ühendab inimesed, protsessid ja tehnoloogia
Sotsiaalteenuste ja -toetuste registris (STAR) kasutatav täiskasvanu abivajaduse hindamise (TAH) digitaalne lahendus aitab kohalikul omavalitsusel lihtsamini abivajadust hinnata ja pakkuda kiiresti asjakohast abi. Tööriista arendust saatis edu, sest projekti jooksul tähtsustati kasutusmugavust ja osapoolte vahelist koostööd.
Kujutage ette 85-aastast Aleksandrit, kes elab üksinda. Ta on muidu eluga rahul ja on alati iseseisvalt hakkama saanud, aga viimase aasta jooksul on tal aina keerulisem toidupoes käia, sest ta korter on 3. korrusel ja jalad ei kanna teda trepist üles enam nii hästi kui vanasti.
Lapsi ei taha ta oma murega tülitada, kuna nad elavad kaugel. Aleksander kuulis oma naabrilt, et too sai sarnase murega abi kohalikust omavalitsusest ja nüüd käib tal korra nädalas kodus abiline, kes toob talle poest toitu. Aleksander otsustab ka lõpuks omavalitsusse helistada, et sealt abi küsida.
Omavalitsuses räägib Aleksander sotsiaaltöötaja Annaga, kes kuulab tema mure ära ja lepib kokku aja, millal ta tuleb Aleksandrile külla, et temaga pikemalt vestelda. Kodukülastuse ajal kaardistab Anna Aleksandri abivajaduse ja teeb kindlaks, et lisaks poest toidu toomisele oleks Aleksandril vaja abi ka kodu korrastamisega, sest haige selja tõttu ei saa Aleksander hästi kummardada ega pikka aega seista.
Koos leiavad nad, et Aleksandrit aitaks kõige rohkem see, kui tal saaks abiks käia koduabiline, kes toob talle poest süüa ja abistab ka kodu korrashoiuga.
Selleks, et kohalik omavalitsus saaks oma elanikele pakkuda asjakohast abi, et nad saaksid elada täisväärtuslikku ja võimalikult iseseisvat elu, tuleb kaardistada potentsiaalse abivajaja täpsemad vajadused. Eestis on 79 KOV-i ja kõik neist teostavad igapäevaselt täiskasvanu abivajaduse hindamist.
Kui siiamaani kasutasid KOV-id erinevaid hindamisvorme ja -tööriistu, siis nüüd saavad nad STAR-is kasutada standardiseeritud hindamistööriista, mis kiirendab abi jõudmist abivajajani ja tagab selle, et piirkonniti oleks esmane abivajaduse hindamine ühetaoline.
Olulisimad muudatused
Üks olulisemaid muudatusi, mis uue hindamistööriista arendamisel rakendus, oli rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikaatori (RFK) kasutuselevõtt uues hindamisvormis. Selle väljatöötamisel lähtuti muuhulgas varasemast Praxise teostatud analüüsist.
RFK kasutuselevõtt abivajaduse hindamisel oli ka seetõttu oluline samm, et sama klassifikatsioon on Eestis kasutusel ka näiteks puude raskusastme ja töövõime tuvastamisel ning tööalases ja sotsiaalses rehabilitatsioonis.
Teine oluline muudatus oli see, et tööriist on nüüd liidestatud mitmete riiklike andmebaasidega. Tänu sellele saab sotsiaaltöötaja abivajadust iseloomustava asjakohase info edaspidi kätte kiiremini ja mugavamalt ning abivajaja ei pea enam erinevatele osapooltele nii palju infot ise jagama.
Näiteks on võimalik andmebaasidest saada infot abivajaja töövõime ja töötamise, määratud puude raskusastme ning saadavate hüvitiste kohta. Lisaks on lihtsamalt võimalik andmeid vahetada teiste osapooltega, kes on osalised inimese abistamises, näiteks töötukassaga.
Kasutusmugavus kui tarkvaraarenduse keskne põhimõte
Üks oluline aspekt, mida peeti silmas arenduse igal sammul, oli kasutusmugavus. Sotsiaaltöötaja viib potentsiaalse abivajajaga tema vajaduste kaardistamiseks läbi vestluse ja täidab samal ajal küsimustikku.
Kasutajad olid varem välja toonud, et taoline hindamisvestlus kulgeb tavaliselt pigem loomulikult ja eri teemade vahel hüpeldes, mistõttu on oluline, et tööriist võimaldaks küsimustiku erinevate eluvaldkondade ja küsimuste vahel kiirelt liikuda.
Samuti ei tohi tööriistas liikudes varemsisestatud info kaduma minna. Seepärast pöörati disainis ja arenduses erilist tähelepanu mugavale liikumisele ning iga vastus salvestub kohe pärast küsimusele vastamist.
Kuvatõmmis STAR2 arenduskeskkonnast.
Üks tööriista kasutamist lihtsustav otsus puudutas küsimuste ülesehitust ja sõnastust. Kõik eluvaldkonna põhiküsimused koostati sama loogika järgi: küsitakse, kas hinnataval on vastavas valdkonnas kõik hästi.
Kui vastus on „Jah“, saab liikuda järgmise põhiküsimuse juurde, kuid „Ei“ vastuse korral tuleb vastata ka täpsustavatele küsimustele. Küsimused sõnastati võimalikult selgelt ja üheselt mõistetavalt.
Trinidad Wisemani poolt osalesid projektis analüütikud, kasutajamugavuse disainerid, front-end arendajad, testijad ja projektijuht, kes kõik aitasid luua hästitöötavat ja kasutusmugavat rakendust, mis kasutajaid nende töös toetaks.
Koostöö ja avatud suhtlus viisid projekti eduni
Projekti edukuse võti oli algusest peale koostöö. Arenduse jooksul panustati kommunikatsiooni nii arendustiimi sees kui ka kliendi ja arenduspartnerite vahel.
Lisaks kaasati kogu projekti vältel aktiivselt tööriista lõppkasutajaid – KOVide esindajaid ja Sotsiaalkindlustusameti (SKA) spetsialiste – kutsudes neid osalema nii koosolekutele kui kasutajatestidesse ja nendega jooksvaid teemasid arutades. Nii oli võimalik arenduse käigus saada väärtuslikku tagasisidet ja viia muudatused jooksvalt sisse.
Arendusprojektides on reeglina väga oluline, et omavaheline suhtlus toimiks ja info liiguks kiiresti, sest selle abil saab mitmeid probleeme ära hoida või neid vajadusel operatiivselt lahendada. Seetõttu tähtsustasime ka selles projektis kiiret ja efektiivset suhtlust, alates igahommikustest arendusmeeskonna lühiülevaadetest ja iganädalastest põhjalikest analüüsikoosolekutest koos kliendiga, kuni iga sprindi lõpus toimunud retro- ja planeerimiskoosolekuteni.
Lisaks toimus igapäevane suhtlus Teams rakenduses, kus sai vajadusel jooksvatele küsimustele kiireid vastuseid. Sel viisil said nii klient kui arenduspartner olla kindlad, et kõik osapooled on samal lehel ja oluline info ei lähe kaduma.
Sotsiaalkindlustusameti arendus- ja finantsosakonna tooteomanik Aika Kaukver tõstab koostöös esile Trinidad Wisemani ja TripleDevi põhjalikkuse ning sujuva suhtluse:
“Arenduspartner süvenes abivajaduse hindamise teemasse väga põhjalikult ja tegi endale selgeks RFK-maailma peenemadki nüansid. Tänu sellele oskas ta olla äritellijale suurepärane partner, kes küsis edasiviivaid küsimusi ja pakkus lahendusi, mis tõid lõppkasutajale kõige enam väärtust.
Nii analüüsi ja disaini faasis kui ka arendustööde käigus toimus infovahetus alati kiiresti ning tekkinud kitsaskohad arutati ühiselt läbi. Selle tulemusena saime iga sprindi lõpus rõõmu tunda, et tiimide koostöö kulges taas suurepäraselt.”
See projekt näitas, et tehnoloogia on vaid üks osa digimuutusest ning tegelikult sünnib edu siis, kui inimesed teevad koostööd ja muudatusi juhitakse läbimõeldult.
STAR projektitiim.
Edasised arendused
Uus täiskasvanu abivajaduse hindamise tööriist on STAR rakenduses kasutajatele kättesaadav alates oktoobrist 2024. Samas ei ole töö veel lõppenud - hindamisvahendi ja selle funktsionaalsuste arendus jätkub 2. etapis, et pakkuda kasutajatele veelgi rohkem vajalikke lisavõimalusi.
Samal ajal arendatakse paralleelselt ka lapse abivajaduse hindamise vahendit ja 2025. aasta septembrist alates on võimalik STAR-is kasutada juhtumikorralduse tööriista, mida samuti edasi arendatakse. Nendest tuleb meie blogis juttu järgmistes artiklites.
„Projekti "Täisealise abivajaduse hindamine" esimest etappi arendati Sotsiaalkindlustusameti (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) ning arenduspartneri TripleDev OÜ ja Trinidad Wiseman OÜ koostöös ning arendusprotsessi olid kaasatud ka KOV-ide esindajad. Projekti rahastati välisvahenditest, SOMi TAT eelarvest (Sotsiaalministeeriumi "Toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevusteks").“
Trinidad Wisemanis oleme abivajaduse hindamise tööriista kõrval loonud ka palju teisi lahendusi, kus kasutajakesksus ja koostöö on võtmetegurid. Vaata meie projekte, tutvu meie analüüsi, disaini ja tarkvaraarenduse teenustega ning kui soovid oma projekti arutada, siis võta meiega ühendust ja räägime lähemalt.
