Millal valida oma projekti UX, millal UI disainer?
UX ja UI disaini ümber keerleb mitmeid müüte ning disainitöid tellides võib olla keeruline mõista, millist spetsialisti on konkreetse projekti jaoks vaja.
Et sellesse selgust tuua, rääkisime Trinidad Wisemani kaasasutaja ja innovatsioonijuhi Hegle Sarapuu-Johansoniga, kellel on üle 20 aasta kogemust UX-i, teenusedisaini ja IT valdkonnas. Hegle on üks Eesti esimesi UX spetsialiste, kes mõistab põhjalikult kogu digiprojekti elutsüklit – alates kasutajauuringutest kuni arenduse toetamiseni.
Trinidad Wisemanis pakume nii UX (kasutajakogemuse disaini) kui ka UI (kasutajaliidese disaini) teenuseid, mis hõlmavad kõiki selles artiklis käsitletud etappe – alates kasutajauuringutest ja prototüüpimisest kuni visuaalse disaini ja disainisüsteemide loomiseni. Meie eesmärk on luua lahendusi, mis põhinevad tegelikel kasutajate vajadustel. Vaata näiteid meie tehtud projektidest ja võta meiega ühendust.
UX, UI ja nendega seonduvad müüdid
UX disaineri (user experience designer) puhul räägime kasutajakogemuse disainerist ja UI disaineri (user interface designer) puhul räägime kasutajaliidese disainerist. UX ja UI on omavahel tihedalt seotud, kuid kummalgi disaineril on omad eesmärgid, täiesti erinevad tööülesanded ja ka erinevad vormistatud töötulemid.
Oleme täheldanud kahte enamlevinud uskumust ehk müüti, mis meie arvates sellise kaks ühes tellimise kaasa toovad:
- UX ja UI disainer ei ole muud kui tipptasemel UI disainer ning parima (kõikehõlmava) teenuse saamiseks on igaks juhuks mõistlik teenust tellides rääkida UX ja UI disainerist;
- kui UI ehk kasutajaliides on juba loodud, käib UX disainer sellest piltlikult öeldes võlukepiga üle ja kõik muutub kasutajasõbralikuks.
Mõlemad müüdid tulevad tegelikult kehvasti juhitud projektidest, kus tööde järjestus on halvasti planeeritud. Nimelt UI disaineri töötulem on väga nähtav isegi siis, kui UX disaineri töötulemid jäävad peitu, sest ilma UI-ta toota ei saa.
Küll aga halvasti tehtud UX tuleb välja hullemal juhul alles peale toodangusse minekut ja tihti eraldi UX töötulemeid küsida ega oodata ei osata. Ei ole oodatavat töötulemit - ei ole ka tegevusi selle jaoks. Tegevuste puudumisel ei oska me omakorda kirjeldada UX disaineri ülesandeid ning selles olukorras tundub oluliselt lihtsam tellida UX ja UI kaks-ühes.
Vaatleme näiteks protsessi suure tarkvaraprojekti puhul. Enne tarkvara või kasutajaliidese tootmisega alustamist tehakse teenuste, kasutaja tööprotsessi ja funktsionaalsuste kaardistamine. See on vajalik selleks, et leida kõige efektiivsem ja motiveerivam viis kasutajate igapäevaste eesmärkide saavutamiseks.
See on UX disaineri töövaldkond, mida sageli tehakse koostöös ärianalüütikutega. UX disaineri ülesanne on kontseptuaalne: analüüsida tööprotsesse ja kasutuskeskkonda, mõista kasutajate vajadusi detailideni, arvestada piirangutega ning dokumenteerida kogu info viisil, mis võimaldab teistel selle põhjal edaspidi tegutseda. Sellele tuginedes kujundatakse uue lahenduse kontseptsioon.
Kus lõppeb UX disain ja algab UI disain?
UX disaineri ja UI disaineri tööülesannete jaotus. Prototüüpimine on nende ühine ülesanne.
Infokogumiseks, äriliste ja teiste eesmärkide mõistmiseks viib UX disainer läbi asutusesiseseid intervjuusid, küsitlusi ja vestleb tulevikus igapäevaselt tarkvaraga töötavate lõppkasutajatega. Teisisõnu, kaardistatakse hetkeolukord ja kirjeldatakse tulevikuks uus lähenemine.
UX disaineri töö tulemusena luuakse strateegia uue tarkvara sulandamiseks olemasolevasse keskkonda nii et päriseluline ja digitaalne muudatus saaksid saavutatud kõige valutumal viisil.
Töö käigus selgitatakse välja muudatuste ulatused ettevõtte ja kasutajate jaoks ning kaardistatakse üleminekuteekond. Veel hinnatakse, kas muudatuste järel on töötamine, tegevuste järjekord, nupud jt detailid kasutaja jaoks loogilised.
UX protsess kulmineerub prototüübiga, mis annab selge ettekujutuse, kuidas kasutaja hakkab tulevikus töötama. Prototüüp on parim vahend detailse visiooni loomiseks ning just selle loomise käigus pannakse paika suur osa olulisi detaile. Prototüüpi tuleb muuta seni, kuni tööprotsess on viimistletud optimaalseks.
"Prototüübiga katsetatakse kasutajate peal selle loogilisust ning otsitakse kasutajate kaasabil üles kõik suuremad kahtluskohad. Prototüübi muutmine on alati kordades soodsam täisvisuaalis kasutajaliidese piltide peal muudatuste tegemisest."
Prototüüpimine võiks olla veel UX disaineri töö, kuna see on kommunikatsiooni seisukohalt soodsam. Kuigi prototüüp sisaldab kasutajaliidese elemente, ei ole siia veel vaja UI disainerit - v.a turundusliku, väga visuaalse või interaktiivse lahenduse puhul.
Kui UX disain on paigas ja liigutakse edasi arenduse faasi, astub mängu UI disainer.
Sõltuvalt UX disaineri kogemusest ja fookusvaldkonnast saab valida, kui detailne prototüüp luuakse ning millal töö UI disainerile edasi antakse. Kui UX disaineril on tugevad oskused digilahenduste vallas, võib prototüüp olla väga detailne, sisaldades ka interaktsioone.
Kui UX disaineril on vähem kogemust digikeskkondadega ning tema fookus on pigem äril ja kasutajakäitumisel, võib töö UI disainerile üle anda ka madala detailsusastmega prototüübi faasis.
Suuremahulistes projektides toimub arendus agiilselt, kus iga tsükli lõpus valmib osa uuest tarkvarast. UI disaineri roll on kujundada kasutajaliidest järk-järgult vastavalt kontseptsioonile, et lõpptulemusena sünniks visuaalselt terviklik lahendus. Ta loob arendustiimile jooksvalt komponente ning vastutab nende äratuntavuse, harjumuspärasuse, ligipääsetavuse ja muude kasutajakogemust mõjutavate aspektide eest.
Disainisprint agiilses arenduses
Hea UI disainer mõistab, kuidas inimesed komponente märkavad – UX-ist on ta omakorda saanud sisendi, mis järjekorras inimene peab neid märkama. Hea UI disainer peab töötama efektiivselt, jagama disainipsühholoogiat, tal peab olema silma ja kompositsiooniloomise oskust.
Millal ei soovita hoida ühes projektis UX ja UI disainerit ühes isikus?
Kujutleme olukorda, kus projektis osaleb tugev UI-disainer, kellel on suurepärased oskused komponentide loomisel. Ta süveneb kasutajaliidese visuaalsesse disaini – hakkab kujundama nuppe ja muid detaile –, kuid sellisel detailsusastmel töötades võib tervikpilt silmist kaduda ning selle juurde tagasi jõudmine nõuab juba märkimisväärset pingutust.
Kui fookus on liiga detailitasandil, kaob ülevaade tervikust – see võib kasutajatele põhjustada ebamugavusi näiteks navigeerimises, töövoogudes või kasutusloogikas.
UX disainer peab hoidma fookust suurel pildil ning igal hetkel mõistma, millist ülesannet kasutaja püüab täita, milline on minimaalne vajaminevate komponentide hulk iga tegevuse jaoks, millised on tõenäolised kasutusstsenaariumid ning kuidas kasutajad oma tegevust tajuvad.
Siin ei ole kohta visuaalsete elementide masstootmisele. UX disainer saab oma tööd hästi teha, kui ta keskendub kasutaja mõistmisele, tema sooritatavatele ülesannetele, käitumisele ning käitumist mõjutavatele teguritele.
Suurtes projektides järgneb UX disainile UI disain – esmalt tuleb mõista, miks mingit nuppu või funktsiooni üldse vaja on, ja alles seejärel saab asuda selle visuaalse kujundamise juurde. Tarkvara sisaldab sageli väga palju funktsionaalsust, mis jaotatakse alamfunktsionaalsuste gruppidesse, et keerukust paremini hallata.
Kasutajauuringuid ei pea tegema korraga kogu tarkvara funktsionaalsusele, vaid läheneda saab temaatiliselt (ehk funktsionaalsuse valitud kogumile). Iga funktsionaalsuse jaoks tehakse eraldi nii UX disain kui UI disain: UX hindab, kuidas iga osa tervikusse ehk suurde pilti sobitub ning UI toodab iga sprindi jaoks ette hulga komponente.
Kujutleme, et mõlemad rollid on koondatud ühe disaineri kätte – ühelt poolt peab ta tegelema kasutajaintervjuudega ja hoidma fookust tervikpildil, teiselt poolt aga samaaegselt looma arendajatele komponente: kujundama nuppe, valima värve ja koostama visuaalseid lahendusi.
Inimese aju ei suuda keskenduda korraga mitmele fookusvaldkonnale – üks neist jääb paratamatult tahaplaanile ning disainerist võib kiiresti saada projekti kitsaskoht. Tavaliselt pööratakse esmalt tähelepanu ajakriitilistele ülesannetele, nagu komponentide loomine arendajatele, mistõttu kasutaja ja tema vajadused kipuvad tahaplaanile jääma.
Teisisõnu minnakse päästma UI-d, mille tulemusena UX saab ühel hetkel kannatada. Tegeledes aga ainult UX-iga, ei jõua asjad kunagi UI-sse.
On üsna tõenäoline ja inimlik, et suuremas projektis sellises olukorras tekivad vead – näiteks vales formaadis kuupäevaväljad või stiililt erinevad nupud. UI-komponentide tootmine aeglustub, kasutaja vajadused ununevad, olulised otsused lükkuvad edasi ning kogu projekt venib, sest disainer lihtsalt ei jõua kõige eest korraga vastutada.
Millal tasub UX ja UI disaineri rollid ühendada?
Väiksema ja lineaarsema projekti puhul (näiteks äpi arenduses) on võimalik ühendada UX ja UI disaineri rollid ühes isikus. Sellisel juhul saab disainer keskenduda erinevatel hetkedel erinevatele ülesannetele, mis muudab töö efektiivsemaks – sama inimene mäletab UX intervjuude ja teiste uuringute tulemusi ning kannab need sujuvalt UI disaini edasi.
Nii jääb ära üks kommunikatsioonikiht ning tööle kulub kokkuvõttes vähem aega, kuid protsess peab ajaliselt kulgema lineaarselt. Seetõttu tasub UX ja UI disaineri rollide ühendamist kaaluda lühikestes, 3–6 kuu pikkustes projektides, kus funktsionaalsust ei ole liiga palju ning tiimi kuulub kuni paar arendajat ja üks disainer.
Sellisel juhul tuleb aga arvestada, et disaineri projektist väljavahetamine on oluliselt keerulisem. Tema töötulemid on küll näha, kuid detailne info on dokumenteerimata, sest väikese tiimi ja lühikese projekti puhul ei ole seda sageli tarvis.
Riskide vältimiseks tasub meeles pidada, et suurem ja ajaliselt pikem projekt, kus disaineri töötulemid peavad pikemalt “elama”, nõuab kindlasti põhjalikku dokumenteerimist.
UX ja UI disaineri rollide ühendamist ei tasu teha pelgalt igaks juhuks – otsus peaks põhinema teadlikul hinnangul projekti iseloomule ja töömahule. Kui töömaht on sedavõrd suur, et näiteks ainuüksi UI komponentide tootmine eeldab kahte disainerit, on mõistlik UX ja UI rollid eraldi hoida.
Tavaliselt ei ole vaja kahte UX ega kahte UI disainerit – mõistlikum on kaasata üks UX ja üks UI disainer ning suunata nad koostöös tegutsema. Selline tiimitöö toob oluliselt parema tulemuse kui kahe samatüüpi disaineri paralleelne kasutamine.
Kokkuvõttes soovitame hoida UX ja UI disaineri rollid lahus suuremahulistes projektides, kus korraga arendatakse palju funktsionaalsust. Väiksemates projektides, kus lahenduse eluiga on lühem ja eraldi rollide vaheline kommunikatsioon tekitaks liigset kulu, võib UX ja UI rollid ühendada ühes isikus.
