Liigu edasi põhisisu juurde
Ekraaniluger loeb ette

Uuring: Kuidas nägemispuudega inimesed veebilehti kasutavad?

Tiina Nuum ja Mari-Ell Mets

Nägemispuudega inimesed kasutavad internetti ja tehnikavidinaid nagu kõik teised. Tänu ligipääsetavuse nõuete järgimisele veebi või rakenduse loomisel ja erinevatele uuenduslikele lisaseadmetele on neil võimalus nii informatsiooni saada ja edastada, kui ka erinevaid tegevusi teha. Asjad, mida nad veebis või rakendustes teevad, ongi üldjuhul samad.

 

Nad suhtlevad oma sõprade ja võrgustikuga läbi sotsiaalmeedia, tarbivad meelelahutuslikku sisu ja uudiseid, teevad tööd, ajavad riigiga asju ja harivad ennast mingil teemal. Lihtsalt see, kuidas nad neid tegevusi teevad, on erinev.

 

Millised seadmed ja tehnoloogiad võimaldavad erivajadustega inimestel neid tegevusi teha?

 

Ekraaniluger võtab erinevatest programmidest ja veebilehtedelt informatsiooni ja muudab selle kas kõneks (arvuti loeb ette) või punktkirjaks (sõrmedega loetavaks kirjaks, mis omakorda vajab lisaseadet, mis seda lugeda oskab).

 

Kõnesüntesaator teisendab teksti audiofailiks.

 

Et ekraanilugeri ja klaviatuuriga navigeerimine käib tavaliselt mööda pealkirju või linke, peab veebilehe struktuur olema korrektselt HTML elementidega märgistatud. Kasu toovad ka nn ülehüppamislingid, mis on nähtavad ainult ekraanilugerile.

 

Piltide sõnalised kirjeldused

Veebis on palju ka pilte ja ikoone. Et nägemispuudega isikud ka nendest aimu saaksid, on veebilehtedel võimalik piltide juurde lisada alternatiivtekst. See on tekst, mis ei ole kõigile nähtav – seda loetakse ette ainult pimedatele. Sinna saab kirjeldada, mis pildil toimub.

 

Masinõppe algoritmid

Arvuti hakkab ka visuaalmaailmast üha paremini aru saama. Loodud programme on erinevaid ja ka Facebookil on juba töös algoritm, mis analüüsib ja kirjeldab pilte, mida keskkonda üles laetakse. Need tehnoloogiad on siiski veel lapsekingades ja kirjeldused suhtelised lakoonilised. Kuna masina poolt loodud kirjelduse puhul läheb kontekst sageli kaotsi, on praegu eelistatud siiski veebi sisuloojate poolne panus visuaalide sisu edasi andmisel.

 

Et erinevaid lugereid ja abistavaid tehnoloogiaid on palju, viisime läbi küsitluse, et selgitada välja peamised seadmed ja tehnoloogiad, mida kasutavad Eesti nägemispuudega inimesed.

 

Eestis kasutatavate ekraanilugerite kasutajauuring veebilehekülgede ligipääsetavuse parendamiseks

 

Uuringu viisime läbi nägemispuudega inimeste seas. Küsitlusele vastajad, keda oli 29, leidsime Eesti Pimedate Liidu kaudu. Neist 75% olid pimedad, 30% vaegnägijad, alla 10% vastanutest nimetas veel motoorikahäireid, kognitiivseid häireid ja muid erivajadusi.

Üle 60% vastanutest on ekraanilugereid kasutanud 5 aastat või rohkem. Viiendik pole ekraanilugerit kunagi kasutanud ja ca 15% vastanute kasutamiskogemus jääb ühe ja nelja aasta vahele. Ligi 80% hindab oma ekraanilugeri kasutamise oskust vastavaks edasijõudnu tasemele, 10% eksperdi tasemele ja 10% algaja tasemele.

 

Milliseid ekraanilugereid nägemispuudega inimesed Eestis peamiselt kasutavad?

 

Peamiselt jaws, siis voiceover

68% JAWS, 65% VoiceOver, 13% NVDAd, 7% Windows Narrator. Muu all nimetati: ei kasutagi (2 vastanut), mobile speak, mobiiltelefoni spetsiaalne programm symbianile, Sanna-nimeline kõnesüntesaator Nokia telefonile.​​​​​​)

 

Küsisime ka, milliseid seadmeid nad koos ekraanilugeritega kasutavad.

 

95% kasutab laua- või sülearvutit

45% tahvelarvutit või nutitelefoni 

10% nutikella

 

Milliseid veebilehitsejaid nägemispuudega inimesed kasutavad?

 

70% Internet explorerit

Pea 70% vastanutest kasutab Internet Explorerit, üle 60% Google Chrome’i, üle 30% Safarit, 20% Mozilla Firefoxi, alla 10% Microsoft Edge’i või muud brauserit.

 

Millised on peamised probleemid, mis ekraanilugeritega veebilehitsemisel tekivad?

 

Piltidel ei ole alternatiivset teksti ning ekraaniluger loeb ette faili nime (81% )

Vormi täitmisel ei ole selge, mida sisestusväljadesse peab kirjutama (70%)

Sisu loetakse ette ebaloogilises seosetus järjekorras, mis teeb navigeerimise keeruliseks (55%)

Lehel puuduvad pealkirjad, mida mööda liikuda (55%)

Robotilõksu ehk CAPTCHA kasutamine on võimatu (52%)

Lehel puudub link põhisisu juurde liikumiseks (41%)

Autofill ehk automaatne vormide täitmise funktsioon ei tööta või täidab väljad valesti (37%)

Ekraaniluger loeb sisu ette vale keele hääldusega ja ei ole seetõttu arusaadav (30%)

 

Kui tihti kasutavad nägemispuudega inimesed veebilehti erinevate toimingute tegemiseks?

 

65% vastanutest kasutab veebilehti iga päev mitu tundi, 35% mõni kord nädalas.

 

Millised on kõige olulisemad toimingud, mida nad veebilehtedel teevad?

 

Sõpradega suhtlemine (näiteks e-kiri, kõne) (80%)

Tööga seotud tegevused (72%)

Meelelahutus (muusika, mängud, uudised) (72%)

Sotsiaalmeedia tarbimine (Facebook, Twitter) (66%)

Seadusest tulenevad kohustuslikud toimingud ja taotlused (ntks tuludeklaratsiooni esitamine, sotsiaaltoetuste taotlemine) (62%)

Õppimisega seotud tegevused (52%)

 

Kui palju vajavad nad veebilehtede kasutamisel kõrvalist abi?

 

mõnikord tuleb ette

55% vastas, et mõnikord ikka tuleb ette, 31%, et väga harva, 10%, et pidevalt ja 3% saab alati ise hakkama.

 

Millal ja miks vajavad nägemispuudega isikud kõrvalist abi?

 

Kui arvuti jookseb kokku.

Seadistuse muutmisel või olukordades, kus loeb kiirus.

Youtube’i veebilehel on raske jõuda kohani, kust leida hiljem vaatamiseks lisatud videod.

Leidmaks sisestamiseks vajalikke kaste-nuppe, lehtedel navigeerimiseks.

Kui on tarvis vajutada millelegi, mida luger ette ei loe, näiteks mõnd ankeeti täites on edasi liikumiseks tarvis vajutada näiteks mingit värvi noolele või kujundile, aga kus see asub, ei tea.

Mõne nupu vajutamine (play või kinnitamine), mõnes vormis mõne rippmenüüst asja valimine või raadionuppu-märkeruudu valimine, mõne pildi kirjeldamine.

Kui on vaja täita keerulisemaid asju, näiteks registreerimisi.

Riik.ee toimetuste ja ametiasjadega.

Kohtades, kus ekraaniluger ei tuvasta vajalikke linke või ikoone.

Pangakonto väljavõtete saamisel.

Teksti kopeerimisel.

Kui veebilehel on mingi pilt, millest ekraaniluger ei suuda midagi välja lugeda. Samuti siis, kui mingil põhjusel ei ole võimalik mõnele nupule või lingile vajutada ja on vaja nägijat, kes vajutaks seda hiirega.

Kui robotilõks on ainult visuaalses vormis/ Robotilõksud, kus puudub audio või audio on arusaamatu.

Ei saa lahendada koolis tabelite ja joonistega seotud ülesandeid ega slaide teha. jaws ei loe ette tabeleid.

 

Vajalikud seadmed on olemas, aga ikka jääd ukse taha?

 

Ligipääsetavuse probleem virtuaalmaailmas on väga lai.  Kui veebiarendajad ei ole selle peale mõelnud, siis on tulemus see, et mingeid asju pimedaid kasutada ei saa või see on problemaatiline.

 

Kohe algusest peale veebilehte või rakendust ligipääsetavaks luua on palju lihtsam, kui seda pärast ümber teha. Millised on uuemad ligipääsetavuse kriteeriumid, saab uurida siit.

 

Paljud suurettevõtted on hakanud sellesse panustama. Microsoftil ja Googlel, Facebookil, Twitteril on juba suured ligipääsetavuse osakonnad, mis töötavad välja nii algoritme, mis aitavad nägemispuudega inimesi, kui ka loovad oma seadmeid (näiteks Google ekraaniluger). Paljud teised paraku ei ole sageli rakendusi luues ligipääsetavusele mõelnud, jättes puudega inimesed oma vahvatest uuenduslikest teenustest kõrvale. 

 

On levinud eksiarvamus, et ligipääsetavus on oluline vaid väga väikesele protsendile inimestest. Tegelikult võidame ligipääsetavusest me kõik. Miks see nii on?

 

Soovitame kuulata ka Vikerraadio Huvitaja saadet, kus nägemispuudega inimeste veebilehtede külastamisest räägib Eesti Pimedate Liidu juhatuse liige Jakob Rosin.

 

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
  • Web page addresses and email addresses turn into links automatically.
Kommentaar