Millised on disainisüsteemide 6 peamist väärtust tarkvaralahenduse loomisel? 

Digitaalsete toodete ja teenuste arendamine on aeganõudev ja detailiderohke töö. Kasutajaliidese loomine ka näiliselt lihtsale tarkvaralahendusele peidab endas hulgaliselt keeruliste otsuste tegemist.

 

Selleks, et üks digitoode jõuaks lõppkasutaja ekraanile, on vaja kaasata spetsialiste mitmetest valdkondadest: analüüs, UX ja UI disain, front-end arendus, testijad. Kõik need spetsialistid teevad suuremaid ja väiksemaid otsuseid, mida oleks kasulik dokumenteerida ning teha kõigile kättesaadavaks ja taaskasutatavaks.

 

Disainisüsteemid aitavad kiirendada tarkvaraarenduse protsessi ning tõsta selle kvaliteeti. Olen Hardi Niilo - disainerite tiimijuht TWNis (Trinidad Wisemanis) ning käesolevas blogiartiklis räägin lähemalt disainisüsteemist ja selle peamistest kasudest.

 

 

Mis on disainisüsteem?

Disainisüsteemi all pean silmas kogumikku taaskasutatavatest kasutajaliidese komponentidest disaineritele ja arendajatele. See on dokumentatsioon koos üldiste töökorralduslike suunistega kasutajaliideste disainimiseks ja loomiseks.

Järgnevalt toon, tuginedes TWNi pikaajalisele disainipraktikale, välja peamised väärtused, mida disainisüsteemid pakuvad.

 

1. Aitab säästa aega ja raha

Disainisüsteemid aitavad ära hoida topelt tegevused ja topelt kulud, sest erinevad tootmistiimid saavad taaskasutada olemasolevaid komponente. Vaatleme näiteks tüüpilist nupu komponenti.

Esmapilgul tunduvad nupud väga lihtsad ja ühemõõtmelised. Kui aga süveneda detailidesse, näeme, et lihtsa nupu disainimiseks on vaja teha terve hulk disainiotsuseid.

Nende otsuste tegemine ja kooskõlastamine võtab arvestatava aja ja sellega saab kirjeldatud ainult nupu vaikimisoleku disain. Selleks, et nupud reageeriksid kasutaja sisendile, on vaja disainida interaktsiooni stiilid.

Tavapäraselt on mõned tegevused tähtsamad, kui teised, mis tähendab, et nende eristamiseks on vaja luua alternatiivsed disainid.

Ja kõige tipuks on nuppusid sageli vaja kasutada erinevates tekstide ja ikoonide kombinatsioonides ning erinevates suurustes. See tähendab aga seda, et ka võrdlemisi lihtsa kasutajaliidese nuppude maatriks näeb välja sarnane nagu alloleval joonisel.

Kõik need disainiotsused tuleb teha disainerite jaoks korduvkasutatavaks, arendajal valmis arendada ja testijal testida.

Kujutame ette, et ainult nuppude disainis ja koodis loomisele ja testimisele kulub 32 tundi ja nende spetsialistide töötunni hind on 60€. Selle arvestuse järgi maksavad ainult nupud 32 × 60 = 1920€.

 

Kui neid nuppe on vaja kasutada kolmes tootes ja puudub süsteem nende jagamiseks, tähendab see 3 × 1 760 = 5 760€ kulu puhtalt nuppude peale. Lisaks peab arvestama, et kuna need nupud on iga kord tehtud erinevate inimeste poolt, siis on rohkem kui tõenäoline, et need suuremal või vähemal määral erinevad oma väljanägemiselt.

 

 

Nupud on muidugi ainult üks väike osa digitoote või -teenuse loomiseks vajalikest kasutajaliidese komponentidest. Tüüpiliselt jääb koguarv suurusjärku 25-30 komponenti, millest paljud on keerukamad kui nupud. Ülaltoodud lihtsa arvutuse põhjal näeme, kuidas disainisüsteemi rakendamata võivad tekkida suured lisakulutused.

 

 

Viisin läbi põgusa uuringu meie endi disainerite hulgas, mille tulemus näitab, et TWNi projektides aitavad disainisüsteemid kasutajaliidese protsessi kiirendada kuni 45%. See on kõik aeg ja raha, mille saab suunata olemasolevate toodete edasiarendusse või uute algatamisesse.

 

 

Toome veel näiteid ka laiast maailmast:

Lloyds Bank säästab  ~ 190,000 £ iga projekti pealt

Liliy Dart, Lloyd Banking Group disainisüsteemide juht, tõi oma UX Crunch esitluses välja, et disainisüsteemi abil säästavad nad iga projekti kohta suurusjärgus 190 000 naela ning juunist detsembrini 2018 säästsid nad kokku ca 3.5 miljonit naela.

 

 

34% kiiremini teostatud disainiülesanded

Figma andmeteadlased korraldasid eksperimendi, et näha, kuidas mõjutab disainisüsteem ülesannete kiirust. Uuringus osales 7 disainerit, kellest igaüks sai kaks disainiülesannet. Neist ühe lahendamiseks oli võimalik kasutada disanisüsteemi ning teise ülesande jaoks varasemaid disainifaile referentside leidmiseks.

 

Tulemuseks oli see, et disainisüsteemi abil lahendasid disainerid samu ülesandeid 34% kiiremini. Lisaks mainisid mitmed osalised, et nad olid disainisüsteemi kasutades lõpptulemuse kvaliteedis palju kindlamad ning teadsid, et nende töö vastab ootustele.

 

 

30% kulude vähenemist, 10-30% kasvu konversioonimääras ja 10-30% kasvu lojaalsuses

Anja Klüver, Prospect konsultatsiooni ettevõttest, analüüsis oma kliendi varasemaid andmeid ja leidis, et disainisüsteemi kasutamine aitab neil vähendada rahalisi kulusid 30%, tõsta konversioonimäära 10-30% ning kasvatada lojaalsust 10-30%.

 

Lisaks hindasid nad, et nende kliendi jaoks tähendaks 10 veebilehe ja 15 mobiilirakenduse ümberdisainimine (kliendi kogu veebilehtede ja digitoodete arv oli ca 1600) 2 620 277€ rahalist võitu.

 

3.2 miljonit $ dollarit rahalist võitu

Haley Huges, IBMist tõi näite, et kui kõik nende disainitiimid läksid üle ühtsele disainisüsteemile, tähendas see 3.2 miljoni dollari säästmist aastas. 

 

 

2. On ühtseks tõeallikaks

Osa disainisüsteemist on dokumentatsioon, mis on kõigile – äri-, disaini- ja arendusüksustele – kättesaadav ja annab üheselt mõista, millised peaksid kasutajaliidesed olema. Jääb ära kujundusfailides või toodangu keskkonnas sobramine, et näha, kuidas asjad päriselt on.

 

Dokumenteeritu on kehtiv ja ajakohane, kuna hästi tehtud disainisüsteemis on rakenduse koodis olevad komponendid ja dokumentatsioon alati sünkroonis. Lisaks aitab dokumentatsioon leida ühise keele, kuna see sisaldab komponentide nimetusi.

 

 

3. Lihtsustab tiimi laiendamist ja tootega turulejõudmist

Kui eksisteerib korralik baassüsteem, on palju lihtsam laiendada nii disaini- kui ka arendustiimi. Uue liikme lisandumisel on talle põhimõtete ja olemasoleva materjali tutvustamine palju kiirem ja selgem.

 

Lisaks on ka uue toote või teenuse loomine palju kiirem. Kohe alguses saab liikuda sisuliste küsimuste juurde ning fokusseerida vajaliku funktsionaalsuse ja hea kasutajakogemuse loomisele. Vajalikud algdetailid toodete ja teenuste ehitamiseks on juba olemas.

 

Turule jõudmise aeg on samuti oluliselt kiirem. Keskse süsteemi kasutamine tähendab ka seda, et uuenduste tegemine ja vigade parandamine on kiire ja optimeeritud ning muudatuste levitamine toodete ja teenuste vahel on automatiseeritud.

 

 

4. Loob rohkem võimalusi innovatsiooniks

Tüüpiline vastuargument disainisüsteemide kasutamisele on: „Siis me ei saa midagi loomingulist teha. See paneb meile liiga suured raamid“.

 

Sellistel hetkedel on paslik vastu küsida: “Kas nupud, vormielemendid ja muud standardsed komponendid on need, milles peaks seisnema toote või teenuse innovatsioon või on selleks miski muu? Ja kas veidi erineva nurgaraadiuse või nupu taustavärvi valimine on tõesti see, kuhu peaks energia suunama?“

 

Reaalsus on see, et just disainisüsteemi kasutamine võimaldab suunata vaimsed ja rahalised ressursid innovatsiooni loomiseks neisse kohtadesse, kus seda päriselt vaja on – näiteks pakutav funktsionaalsus ja kasutajakogemus.

 

 

5. Tagab parema kasutajakogemuse

Lõppkasutajate jaoks tähendab disainisüsteemi kasutamine seda, et tooted, mis peaksid sarnaselt käituma, käituvad ka päriselt sarnaselt.

 

Kui tootmistiimid lähtuvad toodete disainimisel samadest põhimõtetest ja kasutavad samu kasutajaliidese mustreid, siis lõppkasutaja jaoks on need tooted palju intuitiivsemad ja kiiremini õpitavad. Lisaks on üldine tootekvaliteet parem, sest selle ehitamisel on kasutatud läbiproovitud lahendusi ja komponente.

 

 

Kokkuvõte

Digitaalne maailm on pidevas arengus ning sellega kaasneb vajadus hoida digitaalsed tooted ja teenused ajakohastena. Disainisüsteemide loomine ei ole kindlasti ühekordne tegevus, millega on kõik küsimused igaveseks ajaks vastatud.

 

See on pidev protsess ja investeering, mis aitab sinu organisatsioonil ajaga kaasas käia, kulusid kokku hoida ning tulevikus efektiivsemalt projekte teha.