Millal (ja millal kindlasti mitte) luua stiilselt halba kasutajamugavust
Tänapäeval ümbritsevad meid autod peaaegu kõikjal ning enamik inimesi teab, mis asi auto on, kuidas seda kasutada ja sellega sõita. Sama on veebikeskkondadega - teatakse, mis on internet, mida see võimaldab ja mida umbestäpselt sealt leida võib. Ei auto ega ka veebikeskkond pole eluks vajalikud ning vajavad inimesepoolset interaktsiooni, et midagi juhtuks. Lisaks on auto ostmine ja veebilehe arendamine üsnagi sarnases hinnaklassis, mis teeb nende kahe üsnagi erineva asja võrdluse võrdsemaks. Antud kirjatükis toon ma välja mõned temperamentsed ja kirglikult valmistatud luksus-sportautod, nende kasutusmugavuse kiiksud ning kannan need üle tänapäevasetele veebilehtedele.
Esimene auto leiutati umbes sada aastat varem kui internet, täpsemalt loetakse selleks aastat 1886, kui Saksa insener Karl Benz konstrueeris esimese motoriseeritud “hobuse”. Jah, see näegi välja nagu kaarik, millel oli kolm ratast, kaks istet ja 2/3 hobujõudu. Massidesse läks esimese autona Ford Model T 1908 aastal – ja siis juba uhkema neljarattalise konfiguratsiooniga, nelja istme ja 20 hobujõulise mootoriga. Pannes kõrvale nüüd 2017. aasta väljalaskega Prantsusmaal valmistatud maailma võimsam seeriatootmises auto Bugatti Chiron – neli vedavat ratast, kaks istekohta ja 1500 hobujõudu – on areng silmnähtav ja muljetavaldav. Ford valmistati sadade ja tuhandete tööliste poolt suurtes tehases, aga Chiron väikese tiimi poolt Molsheim mõisa taga olevas ovaalses stuudios käsitsi konstrueerides. Võiks ju arvata, et nii pikka aega eksisteerinud leiutis nagu auto, on kasutusmugavuse poolest pikka maad ees paljudest teistest interaktsiooni vajavatest lahendustest.
Odavamad masstootmises valmistatud autod peavad olema suurepärase kasutusmugavusega ja töökindlad, kuna nende eesmärk on olla vahend millegi kolmanda tegemiseks. Kolmanda all pean ma silmas liikumist punktist A punkti B, tassides viite inimest koos jalgrataste, merisea, mootorsae ja kiluvõileibadega. Kallid luksus-sportautod on aga valmistatud teisel eesmärgil, pakkudes innovatsiooni, enneolematut mugavust, juhitavust, kiirust ja brändi kuvandit. Võtmesõnaks on sõidumugavus - vaid juht, masin, asfalt, teel mitte kuhugi, sõltuv mitte kellestki, peale naudingu.
Sama paralleeli võib tõmmata ka veebilehtede vahele - masside jaoks mõeldud lehed peaksid olema üheselt arusaadavad ja alluma üldisetele juurdepääsetavuse reeglitele (näiteks WCAG nõuded), kuna nende eesmärk on pakkuda kasutajale midagi kolmandat: ettevõtte loomine, raamatu ostmine, koolitusele registreerimine, piltide haldamine jne. Toimingud peaksid käima kiirelt, arusaadavalt ja usaldusväärselt. Kedagi ei huvita ju kui äge viiesekundiline animatsioon sul pangaülekande tegemisel peale “Maksa” nupu vajutust tekib - see lihtsalt häirib ja raiskab aega.
Siis on meil muidugi need teistsugused lehed, mille eesmärk pole kõigile meeldida, mis pole mugavad kasutada, võivad ajada segadusse, aga kui ilusad, ootamatud ja emotsioonidest pakatavad need olla võivad! ( www.bravenew.world ). Enamasti osutuvad fotograafid, loovagentuurid, 3D animaatorid ja disainerid selliste portfooliolehtede omanikeks. Ideepoolest võiks ilu ja praktilisus ka käsi-käes käia, aga tihti on need kaks siiski spektri erinevates otstes. Lähme mõne ilmestava näite juurde kuidas luksus-sportautod oma omanikele “meeldida” püüavad ja vaatame, kuidas analoogne lähenemine veebis mõjuks.
Porsche - Saksa toodang, teada-tuntud kvaliteedi, sõidumugavuse ja ägeduse poolest. Küll aga on 1994. aasta Porsche 928 GTS-l mitmeid huvitavaid disainilahendusi. Näiteks uksi lukustades või seest poolt avades, peab keerama kummalist rullikut. Iseenesest võiks ka panka sisenedes kasutada veidi pikemat tüüpi tõmmik-nuppu – iga panka sisenemine oleks justkui graatsiline sündmus.
928 GTS-il on ka hodomeetri nullimise nupp, nagu ka enamus autodel, aga vahega, et see on armatuuril üks suuremaid nuppe - ilmselt maailma kõige suurem hodomeetri nullimise nupp. Veebis võiks see olla kui üks suuremaid “Loobun” nuppe, mida eales nähtud.
Kahe istme vahel on autodel tavaliselt laegas mingite tarvikute jaoks, et neid varjata. Ilmselt on 928 GTS-i 1 cm kõrguse laekaga eesmärgiks pakkuda võimalust hoida seal krediitkaarti või pastakat tšeki kirjutamseks. Veebis kujutan seda ette kui nime sisestamise välja – piiratud.
Kõige arulagedama disainiga maastur Lamborghini LM002 (1986) keskkonsoolil on hämmastavalt mitu sarnast kandilist nuppu. Nuppudel olevatest ikoonidest arusaamine on üsna kaheldava väärtusega - näiteks auto uksed saab lukustada vasakpoolse nupurea kõige alumise keskmisega, millel on võtme ikoon, aga uksed saab lahti teha kõrval olevast, millel ilutseb auto ukse ikoon. Miskipärast juhi kohal istudes pole kõige vasakpoolsemaid alumisi nuppe üldse näha ning üllatuslikult kõige nähtavamal oleval nupul ei olegi mingit funktsiooni. Sarnaselt võiks mõnda veebis avatavat PDF-faili lugedes samuti kasutada ju erinevaid “põnevaid” nuppe.
Huvitaval kombel on Lamborghini otsustanud paigutada auto stereo lakke, mis iseenesest näeb väga äge välja, sest kellele ei meeldiks nagu Michael Knight laes olevaid lüliteid vajutada, aga kahjuks juhi kohal istudes pole peale maki helitugevust reguleeritava nupu mitte midagi näha. Veebis olevat muusikat saaks kindlasti kuulata sarnase kiiksuga.
Smoking hot kaheksakümnendatele kohaselt on Lamborghini oma keskkonsooli paigutanud lähestikku lausa kaks tuhatoosi ja sigareti läitjat. Mugav oleks ju ka veebi päisest leida mõlemast äärest menüü nupp ja otsingu kast. Oleks oluliselt vähem hiirega vehkimist.
Ka auto peeglite reguleerimine on omaette katsumus, sest pisike reguleeritav kang on Lamborghinil täpselt uksepolstri ja armatuuri vahel. Vaid elegantselt peenikesed sõrmed saavad sellise seadistamisega hakkama, sama ka kõrvalistujapoolses praos. Juhin tähelepanu, et reguleerimisel uksi lahti teha ju ei saa, kuna siis peeglid muudavad nurka. Veebis oleks üllatav sarnaste täppisliigutustega näiteks helitugevust muuta.
Ühendkuningriigi TVR Tuscan (1999) on üks kummalise kujuga auto, millel on küll uksed, aga puuduvad ukselingid. Uste avamiseks on disainitud uksenupp, mida on kasutatud ka mitmetel teistel sportautodel, aga vahega, et uksenupp pole otseselt ukse küljes, vaid peegli all. Auto omanikul on ilmselt kõrini oma sõpradele selgitamisest, kuidas uks lahti käib. Huvitav oleks lugeda tänapäevast veebilehitseja kasutusõpetust, kus muuseas tuuakse välja veebilehe aadressi sisestusvälja avamistehnikat.
Itaallaste luksus-sportauto Maserati Ghibli (2015) on oma hinna (aga vaid hinna) poolest igati konkureerimas väga heade ja kvaliteetsete Saksa luksus-sportautodega. Huvitaval kombel peab aga omanik nii lihtsat asja nagu istmesoojendust sisse lülitama kesknavigatsiooni paneelist ning alati tegema vähemalt neli vajutust erinevast menüüst. Lisaks vajavad eraldi vajutusi veel soojusastme reguleerimine, samuti välja lülitamine. Üsna meditatiivne tegevus oleks uudiskirjaga liitumise vormis kasutada nime sisestamiseks iga tähe jaoks rippmenüüd. Samuti kustutamise ja tühiku jaoks.
Nagu eelnevatest näidetest selgus, ei pea luksus olema alati mugav kasutuse poolest. Pigem täidab luksus mingeid teisi tarbija jaoks olulisi nõudeid – tähelepanu, esteetika, ilu, stiil, minimalism, maksimalism - nende erinevate funktsionaalsuste taga peitub kasutaja jaoks elamus, sündmus. Kui aga su sihtgrupiks ei ole eelkõige luksust, vaid elu sujuvamaks muutvaid lahendusi vajavad inimesed, siis tasuks rõhku panna kasutajakogemuse disainile ning ekstravagantseid, kuid kogemust kahjustavaid ja aeglustavaid lahendusi vältida. Kui aga ei, siis loodetavasti andsid näited vähemalt inspiratsiooni!
Pildid: Youtube kanalilt Doug DeMuro
Toimetaja: Maria Vous
