Kui seinad jutustavad
Jutuseina (storyboarding) esialgne idee pärineb Walt Disney animatsioonistuudidost 1930-ndatest ja selle sisuks on, et erinevad tegevused on esitatud narratiivselt piltidena. Nii tekib õiges ajalises järjestuses esitatud sündmuste jada, mille saab aluseks võtta nii stsenaariumi üksipulgi läbitöötamiseks, kui ka reaalseteks filmivõteteks.
Trinidad Wiseman on selle meetodi ettevõtte siseselt integreerinud ja kohandanud sobivaks ning vajalikuks kasutajakeskse metoodika osaks. Kuna tarkvara lahenduste loomine on süsteemselt teistsugune ja komplekssem, siis ei kirjeldata tegevust mitte piltide teel, vaid tulemuseks on erinevad skeemid.
Milleks jutusein?
- hea alguspunkt projekti alguseks
- ühised ideed
- parem kommunikatsioon erinevate projekti osapoolte vahel
- efektiivne viis ideede koondamiseks ja protsessi visualiseerimiseks
- aitab luua navigatsiooniskeemi
- aitab välja töötada kasutusprotsessi
- kirjeldab kasutajate vajadusi
- aitab probleeme ja eesmärke kaardistada
Jutusein asub kasutajakeskse UX metoodika protsessis persoonade loomise ja prototüüpimise vahel. Algseks sisendiks on intervjuud sihtgruppidega ja nende põhjal baseeruvad persoonad. Sihtgruppide intervjuude käigus selgitatakse välja olemasoleva või loodava rakenduse kasutajate vajadused, harjumused ja kitsaskohad ehk kuidas nad teenust tarbivad või tarbiksid ning mida nad seda tehes mõtlevad ja tunnevad. Seejärel luuakse intervjuude põhjal persoonad, kes on üldistavad kokkuvõtted üht kindlat tüüpi eesmärgi põhiselt käituvatest kasutajatest. Loodud ja läbimõeldud persoonad aga aitavad fookuspunkti õigesti seada ning nende käitumist ning vajadusi paremini haarata. Samuti on need aluseks jutuseina ja navigatsiooniskeemi loomiseks ning hilisema prototüübi ülesehitusel.
Joonis 1 – Jutuseina paiknemine Trinidad Wisemani UX-kasutajakeskses protsessis ning sellega otseselt seotud protsessi osad
Kuidas jutuseina läbi viia?
Jutuseina puhul on oluline, et see viidaks läbi tihedas koostöös kliendiga. Selle saavutamiseks on parim töötoa vorm, kus põhisisend tuleb kliendilt ja jutuseina läbiviijad on pigem vaid jutuiva andjad. Jutuseina läbiviimiseks piisab lihtsatest ja käepärastest vahenditest nagu: erinevat värvi märkmepaberid, markerid ja loomulikult pinda (kirjutatavat seina, spetsiaalseid kilesid, suurt paberit vms), kuhu peale juttu kanda. Erinevat värvi märkmepabereid saab kasutada erinevate persoonade või tegevuste märkimiseks aga märkmepaberite asemel võib kasutada ka erinevaid markereid, kus iga värv tähistab erinevat kasutajat ja tema teekonda. Erinevate värvide kasutamine aitab omakorda paremini teekondi ja persoonasid eristada ning hiljem tulemust analüüsida.
Töötuba alustataksegi loodud tüüp persoonadest ja nende jutuseinale kandmisest. On oluline, et kõik persoonad kooskõlastatakse jutuseina läbiviimise alguses kliendiga, et kõigil oleks neist ühine arusaam ja et nende taga ka reaalseid loodava rakenduse kasutajad oleksid. Kuna jutuseina tegemine võtab aega vähemalt 4H ja nõuab osalejatelt küllaltki suurt pingutust, siis võib õhkkonna lahedamaks muutmiseks illustreerida erinevaid persoonasid - näiteks joonistades jutuseinale erinevatele persoonadele näod või kasutades LEGO klotse (Joonis 2). Lisaks aitab selline lähenemine ka persoonasid paremini üksteisest eristada ja kergemini identifitseerida.
Joonis 2- LEGO klotsidest loodud persoonad töötoas kasutamiseks. Allikas: medium.com, Gokul Rangarajan
Järgmiseks sammuks on jutuseinale kantud persoona probleemi, vajaduse või sündmuse kirjeldamine, mis on ajendiks konkreetse rakenduse kasutamiseks. Seejuures ei keskenduta mitte konkreetsetele lehekülgedele või funktsionaalsustele, vaid ainult kasutaja vajadustele. Näiteks, kui loomisel on uus lastevankrite müügiga tegelev veebipood, siis kasutaja-persoona (nimetame teda Marjuks) üks vajadus olla soov soetada uus tema lapsele sobiv lapsevanker. Persoona Marju kanname jutuseina vasakusse äärde (kasutades vaid teda markeerivat markerivärvi või märkmepaberit) ja kirjeldades tema vajadusi ja järgmisi samme, liigume skeemina aina enam paremale poole, kuni tema probleem-vajadus on rahuldatud.
Reeglina algab jutusein meetodist, kuidas persoona Marju jõuab konkreetse vajadusega seotud rakendusse või kodulehele. Selleks omakorda võib olla mitu varianti, nagu ettevõtte Facebooki koduleht, reklaam, googeldamine või näiteks sõbranna soovitus. Lisaks saab jutuseinale kanda ka seadme, mida kasutaja eesmärgipäraselt kasutab – nt nutitelefon või lauaarvuti (edaspidisel lahenduse loomisel saab ka sellega arvestada).
Erinevate seadmete teekondi, saame markeerida samuti nt erivärvi märkmepaberitega. Seejärel kantakse jutuseinale tema järgmine loogiline samm, vajadus – näiteks leida lisainfot erinevate vankrite suuruse, hinna ja garantii kohta. Lisaks võib Marju huviorbiidis olla, millised on tagastamistingimused ja postiga saatmise võimalused ja teiste kasutajate tagasiside. Ka võib talle otsustamiseks vajalik olla ühenduse võtmine müüjaga lisainfo saamiseks ning erinevate makseviiside võimalus – mis samuti tegevuste jadana tuleb jutuseinale skeemi lisada.
Marju vajaduse järgmine samm on vankri ostmine veebipoest või esindusest ning tasumine. Õnneliku lõpuna võib käsitleda vankri kokkupanemist kodus ja selle kasutama hakkamist. Seejärel võib jutuseinale kanda ka võimalikud järeltegevused, nagu vankri parandusse toomine või ümbervahetamine.
NB! Marjul võib olla mitu erinevat probleemi või vajadust, mis tuleks kõik tegevuste jadadena jutuseinale kanda. Oluline on, et kaalutaks erinevaid alternatiive ja töötoa käigus jõuab jutuseinale lõpuks kliendile mugavaim ja parim lahendus ning ka alternatiivid, millest välja valitakse koos kliendiga omakorda vaid kõige paremini toimivad.
Kui Marju teekond on algusest lõpuni jutuseinale joonistatud, siis võtame järgmise persoona ning järgmise värvi markeri või märkmepaberi ja hakkame omakorda tema vajaduse rahuldamise teekonda jutuseinale kandma. Seejärel järgmise, kuni kõikide persoonade kasutajateekonnad on jutuseinal olemas. Erinevate persoonade teekonnad võivad suuremas või väiksemas osas kattuda ning seda saab vastavalt jutuseinal ka märkida, tuues erivärvi nooled samasse jadapunkti (vt Joonis 3).
Nii tekib jutusein ja sellel olevad ideaalsed kasutajateekonnad, kus iga samm on eraldi välja toodud ning tingib omakorda järgmise, kuni kasutajad-persoonad jõuavad soovitud eesmärgini. Ideaalsed kasutajateekonnad on omakorda aluseks navigatsioonisüsteemi loomisele, mida saab kasutada prototüüpimisel ehk prototüüpimist ei tule alustada nullist, vaid selleks on juba kindel kasutajakeskne sisend olemas. Samuti aitab jutuseina töötuba ka kliendil endal oma kasutajaid paremini tundma õppida, lahti mõtestada ja mõista mis teekonna läbi nad nende teenuse, rakenduse või koduleheni jõuavad.
Joonis 3 – jutuseina näidis
P.S. Trinidad Wisemanis oleme avastanud, et parim viis seinad jutustama panna, on kasutada kirjutatavaid seinu.
