Millega tuleks arvestada, kaasates testimisse erivajadustega inimesi

Viimasel ajal on veebilehtede ligipääsetavus muutunud üha olulisemaks ja ühtlasi ka trendikamaks teemaks ning seoses uue Euroopa Liidu direktiiviga ja valitsuse moodustatud rakkerühmaga käib töö ligipääsetavate keskkondade kallal tugevamalt kui kunagi varem. See on rõõmustav uudis nii erivajadustega inimestele kui ka meie üldiselt vananevale ühiskonnale.

E-keskkonna ligipääsetavuse hindamisel on lisaks automaatkontrolli tööriistadele vaja kindlasti ka eksperdi hinnangut ja kogemust, et välja selgitada, kas leht vastab WCAG standardis määratletud nõuetele. Samas on veebilehtedel tihti aspekte, mida need nõuded ei kata. Soovides mõõta nii ligipääsetavust kui kasutusmugavust, tulevad kasuks testimised päris kasutajatega.

Kui testitakse laiale sihtrühmale suunatud keskkonda, oleks mõistlik testimisse kaasata ka erivajadustega inimesi. Erivajadusi ja nende vorme on tohutult palju, kuid olenevalt testitavast keskkonnast ning testimise eesmärgist, on oluline moodustada võimalikult kompaktne valim. Näiteks kui testimises osaleb kümme inimest, võiks üks neist olla vaegnägija, üks liikumispuudega ning üks intellektipuudega.

Lüües kaasa valitsuse ligipääsetavuse rakkerühma töös ning luues praktilist tööriista  accessibility.twn.ee, olen viinud läbi kasutatavuse testimisi paljude erinevate erivajadustega inimestega. Järgnevas artiklis jagan teiega mõningaid tähelepanekuid ja nippe, mida selliste testimiste puhul silmas pidada.

Kuidas leida erivajadustega testitavaid?

Kui tavakasutajaid on lihtne leida näiteks sotsiaalmeedia kaudu, siis spetsiifilise erivajadusega inimese leidmiseks võib abi paluda ka Eesti Puuetega Inimeste Kojalt või spetsiifilisemalt näiteks Eesti Pimedate Liidult.

Oluline on märkida, et testimisse kaasatavad erivajadustega inimesed peaksid olema siiski nii-öelda tavakasutaja tasemel. See tähendab, et värvata ei tasuks inimesi, kes on tuntud kui ligipääsetavuse eksperdid ning tugitehnoloogia superkasutajad.

Kindlasti tuleb välja uurida, milliseid tugitehnoloogiaid testitav kasutab ning seda testimise planeerimisel arvesse võtta.

Testimise koht

Enne testimist tuleb kindlaks teha, kus oleks testitavale kõige parem testimist läbi viia. Näiteks liikumispuudega kasutajal võib olla mugavam kohtuda oma kodus või mõnes avalikus ruumis, kuhu ta ka tavaliselt tihti satub, näiteks kool või kohvik.

Kui testitav tuleb Sinu kontorisse, tuleb vajadusel kindlaks teha, et kontor oleks ligipääsetav, see tähendab, et puuduksid astmed, lifti uks oleks piisavalt lai, oleks olemas inva-wc, laud oleks vähemalt 70cm kõrgusel, et ratastool sinna alla mahuks jmt. Samuti tuleks testitavale kindlasti vastu minna.

Kui testitav on pime, on viisakas pakkuda talle võimalust Sinu õlast või küünarnukist kinni võtta ning nii ta testimistuppa juhtida. Tuppa jõudes kirjelda pimedale, kus asub tool ja laud ning aseta näiteks tema käsi tooli seljatoele. Ära ehmu kui motoorikahäiretega kasutaja palub Sinu abi näiteks jope seljast võtmisega. Samuti ära unusta pakkuda testitavale kohvi, teed või vett.

Kui testimine on läbi, juhata testitav majast välja ning uuri, kas saad talle abiks olla näiteks takso tellimisega.

Ole valmis, et testitav kasutab enda seadet.

Kui tavakasutaja jaoks võib olla suhteliselt lihtne lülituda ümber ühe arvuti kasutamiselt teisele või isegi ühelt operatsioonisüsteemilt teisele, siis erivajadustega inimese jaoks võib see olla raske või isegi võimatu. Seepärast on parem, kui testitav kasutab testi tegemiseks oma arvutit või nutiseadet. Pealegi saab testi läbiviija siis täpselt näha, kuidas testitav on seadme enda jaoks mugavaks seadistanud ning milliseid tugitehnoloogiaid ta kasutab.

Näiteks pimedad kasutavad arvutis toimetamiseks ekraanilugejat – spetsiaalset tarkvara, mis loeb ette kogu ekraanil oleva ja toimuva – ning see on testitava enda seadmes oma täpsete seadistustega juba kasutusvalmis. Vaegnägija seadmes võivad olla muudetud näiteks teksti suurus ja värvid. Motoorikahäiretega kasutaja võib soovida kasutada oma spetsiaalset hiirt, klaviatuuri, häälkäsklusi või koguni silmajälgimisseadet.

Testimise hilisemaks ülevaatamiseks ning märkmete tegemiseks on alati soovitatav testimine nii heli- kui ka videoklippidena salvestada. Kui testitav kasutab oma seadet, on vajadusel võimalik salvestada ekraanil toimuvat statiivile asetatud kaameraga. Ära unusta küsida testitavalt salvestamiseks nõusolekut ning selgitada, et salvestisi kasutatakse vaid analüüsiks ega jagata kolmandatele osapooltele.

Tee kindlaks, et testitav keskkond on natukenegi ligipääsetav.

Enne testitavate kohalekutsumist tasub läbi proovida, kas testitav keskkond on üldse piisavalt ligipääsetav, et seda saaks testida.

Esiteks proovi lehel liikuda klaviatuuriga vajutades Tab-klahvi. Kui ükski element lehel fookusesse ei lähe, pole seal võimalik ka ilma hiireta liikuda, näiteks motoorikahäiretega kasutajate puhul. Kui kasutad Safarit, tee kindlaks, et oled lubanud seadete all Tab’iga liikumise: Preferences > Advanced > Press Tab to highlight each item on a web page.

Lehte võib eelnevalt ise testida ka mõne ekraanilugejaga – sisseehitatud VoiceOver Maci jaoks või tasuta NVDA Windows`i jaoks, et selgeks teha, kas lehelt üldse loetakse midagi ette. Kui oled ekraanilugeja kasutamisega alles tutvust tegemas, tasub üle vaadata põhilised käsud VoiceOveri või NVDA jaoks, et lehe kasutamine ei jääks oskuste taha kinni.

Testimisele kuluv aeg

Erivajadustega inimestel võib minna testülesannete läbimiseks veidi kauem aega, eriti kui kasutatakse oma seadet, mille ülesseadmine võib võtta lisaaega. Seetõttu on hea jätta testimise jaoks tavalisest umbes poole kauem aega. Kui oled planeerinud mitu testimist ühele päevale, jäta ka testimiste vahele lisaaega, sest seadmete kokkupakkimine ning testitava väljasaatmine võtab samuti oma aja.

Ülesannete esitus

Nagu iga testimise puhul, on hea praktika esitada testülesanne nii suulisel kui ka kirjalikul ehk trükitud kujul. Vaegnägijale võib ülesande testimise alguses saata näiteks e-postiga tema arvutisse.

Kui teed testimist intellektipuudega kasutajatega, ole valmis ülesannet natuke rohkem seletama. Küsi kindlasti, kas testitav saab ülesandest aru, enne kui palud tal pihta hakata. Kui tavaliselt ei tohiks testitavat ülesande juures aidata, siis mõnikord tuleb erivajadusega testitava puhul erand teha. Üldiselt on aga testimise eesmärk siiski teada saada, kuidas erivajadusega inimene ülesandega iseseisvalt hakkama saab, nii et tema aitamist tuleks tegelikult vältida.

Ära unusta selgitada ka testimise üldist eesmärki ning tuleta kasutajale meelde, et ei testita mitte tema teadmisi ja oskusi, vaid ikka veebilehte/prototüüpi. Soov on teada saada, kas veebileht on mugav ja ligipääsetav, mitte „kas kasutaja saab ülesandega hakkama“. Ka kirjalikus suhtluses võiks vältida sõna „kasutajatestimine“ ning öelda pigem „kasutatavuse testimine“. See aitab vähendada hirme, mis testima kutsumisel eriti eakatel ja tehnoloogiavõõrastel inimestel tekkida võivad.

Loodan, et sellest artiklist on abi kasutatavuse testimiste planeerimisel ning läbiviimisel erivajadustega inimestega. Päris kasutajatega testimine mitte ainult ei aita avastada kasutajakogemuse probleeme, vaid ka „näha inimest“ ligipääsetavuse nõuete taga.

Kui vajad abi ligipääsetavuse teemadel, siis Trinidad Wiseman pakub nii ligipäästavuse auditeid kui ka koolitusi.