Intervjuud WUD Estonia 2020 esinejatega: Jane Ruffino soovitusi UX kirjutamiseks 2.osa
Möödunud nädalal jõudis meie blogisse intervjuu esimene osa sisudisaineri ja UX kirjutaja Jane Ruffinoga, kes esines World Usability Day 2020 konverentsil. Intervjuu teises osas räägib Jane lähemalt UX valdkonna tänasest seisust, murekohtadest, millega valdkond silmitsi seisab ning sellest, mida ta tulevikus loodab UX-is näha.
Mainisid viimati, et UX kirjutajad on valdkonnas üsna uued tulijad. Kui uus UX kirjutamine täpsemalt on ja millal see tekkis?
See on keeruline küsimus, kuna sõnad on toodetes ja teenustes alati olulist rolli mänginud. Pigem on küsimus selles, millal see ülesanne iseseisvalt oluliseks muutus ning millal kujunes UX kirjutamine välja eraldi rollina.
Lähtudes Google Trendsist, kogus UX kirjutamine (UX writing) terminina populaarsust 2014-2015 aastate paiku. Ent termin „sisustrateegia“ (content strategy) ei ole sugugi uus. Vaadates keele kasutamist tarkvaras, võib mingis mõttes öelda, et tehniline kirjutamine oli olemas enne kasutajaliidese disaini.
Heites pilgu teistesse valdkondadesse – näiteks reklaamindusse – oleks jabur mõelda, et kunstiline juht ja copywriter töötaksid täiesti eraldi, kuna nende töö iseloom on selline, et nad peavad seda koos tegema.
Kui nimetame UX kirjutamist uueks terminiks, siis see pakub meile korraga võimalusi ning samas tekitab probleeme. Kui ütleme, et see on „uus“, siis võib see luua n-ö „pole meie vallas leiutatud“ mõtteviisi. See tähendab, et mõned inimesed võivad hakata viitama sellele, et nad ei saa kasutada midagi, mis pärineb reklaamindusest, kuna nad on disainerid.
Seda hoolimata sellest, et kirjutajate kaasamine kontseptuaalsesse töösse ei ole sugugi uus idee. Teisalt on see võimalus, kuna kirjutamine on nüüdseks otseselt seotud kasutajakogemusega, mis on omakorda aidanud parendada toodete keelekasutust.
“Üks põhjus, miks UX kirjutamine omaette terminina välja kujunes – käsikäes teiste terminitega nagu sisudisain ja toote sisustrateegia – on see, et tänapäeval on olemas hulgaliselt tooteid, milles sisaldub kasutajate poolt loodud sisu, mistõttu ei saanud me enam lihtsalt kasutada sõna „sisu“.”
Näiteks on Spotify ja YouTube’i sisuks vastavalt muusika ja videod ning meil oli tarvis leida viis, kuidas rääkida nendes toodetes kasutatavatest sõnadest.
Mina arvan ka seda, et digitooted ei ole enam niisama toredad asjad, mida kasutada, vaid neist on saanud vajadused. Me kasutame neid arstivisiitide broneerimiseks, maksude maksmiseks, lennupiletite ostmiseks, mis tähendab, et puutume sõnadega kokku rohkem kui kunagi varem.
UX kirjutajad vastutavad selle eest, milliste sõnadega me kokku puutume. Tegemist ei pruugi olla mitu lõiku pika tekstiga, mis näeb välja nagu „päris kirjutamine“, pigem on tegu tegevusele orienteeritud kirjutisega.
“Me puutume kokku keelekasutusega, mida kuvatakse inimesi asendavatel ekraanidel – sealne sõnakasutus ning see, kui palju usaldust see kasutajates aitab luua, on olulisem kui eales varem.”
Mis on suurimad väljakutsed, millega UX kirjutajad oma töös kokku puutuvad?
See oleneb erinevatest teguritest – näiteks võib väljakutse olla see, et kõigil on Sind koguaeg vaja. See tähendab oskust prioritiseerida, keda ja kui palju Sa saad aidata.
Ma arvan, et suurim väljakutse UX kirjutaja projekti integreerimisel on nende töö tegeliku vormi väljaselgitamine ehk millal ja kuidas neid kaasata ning kuidas nende tööprotsess välja näeb. Juhul kui tiimidele ei ole eriti võimu antud, tunnevad nad end ebakindlalt ning võivad teinekord kirjutajaid eemale tõrjuda.
“Kirjutajate jaoks on aga väga oluline olla disainiprotsessi kaasatud ilma, et keegi ütleks neile, et see pole nende töö. Ma ise olen seda päris palju kogenud ning tihtipeale tuleneb see sellest, et valdkonnas ei saada täpselt aru, mida me teeme.”
Samuti sellest, et meie töö väljund aetakse segamini tööga, mis selle projekti alla tegelikult läheb. UX kirjutamine on tehtav töö, mitte sellest tulenevad sõnad.
Kirjutajatena kujutame tihti ette, et peame disainereid oma väärtuses veenma – tegelikult see nii ei ole. Kui terve tootemeeskond mõistab UX kirjutaja väärtust ning seda nõuab, aga eelarve eest vastutavad osapooled ei mõista ei kirjutamise sisu ega seda disainiva inimese väärtust, siis ei tule sellest midagi välja. Või on tulemus kõigi jaoks üks suur hädine segadus.
Sisu peab olema juhtival positsioonil igas projektis, kus sõnad mängivad olulist rolli. Kuna UX kirjutaja on projektimeeskondades üsna värske roll, siis tihtipeale kuuleme kommentaare stiilis „Ma ei palunud juhti, ma palusin kedagi, kes lihtsalt kirjutaks nuppudele teksti“. Selle tulemusena tekib (eriti range hierarhiaga) ettevõtetes veider võimudünaamika.
Suurim probleem on läbipõlemine, mis tekib seetõttu, et enamik ajast on meie roll ebaselgelt defineeritud ning inimesed ei kuula meid. Meie töö õnnestumiseks peab kogu tiim kohandama oma töötamist. Teisisõnu, kogu protsess peab muutuma ja sellega on raske leppida.
Väga rangete reeglite puhul – mis puudutavad kõike tööprotsessist eelarvete haldamiseni – on muudatusi väga keeruline sisse viia. Ainult sel juhul, kui kõik osapooled on kaasatud, on ka muudatus võimalik.
Mis seisus on täna UX kirjutamine töövaldkonnana?
Sageli keerlevad vestlused valdkonna nime ümber – kas tegu on sisustrateegia, sisudisaini või UX kirjutamisega? Mille poolest need üksteisest erinevad? Mis on toote sisustrateegia?
Need vestlused on vahel kasulikud, võimaldades välja selgitada meie enda arvamused ja oletused oma tegevuse kohta. Aga tegelikult ei ole see nimetus üldse nii oluline. Muidugi juhul kui Su eesmärk on teha karjääri UX kirjutajana, tuleb mõelda, kuidas end professionaalina esitleda.
Samuti tuleb teada oma eesmärki – on selleks töökoha leidmine vastavas valdkonnas, konsultandi positsioon mõnes agentuuris, töötamine vabakutselisena või lihtsalt oma UX oskuste pagasi täiendamine.
Meil on mitmeid kirjutajaid, kes aitavad inimesi erinevatel teekondadel. Scott Kubie, kes on varasemalt töötanud koos Kristina Halvorsoniga Brain Trafficus, loob täna kursusi ja programme, mille eesmärk on aidata disainimeeskondadel saada võimekamaks ning ise kirjutamisega tegeleda. See kõik tugineb tema raamatul „Writing for Designers“.
UX Writers Collective viib läbi kursusi, mis on suunatud neile, kes püüavad alles valdkonda siseneda või selles edasi liikuda. Nii nagu varasemalt mainisin, korraldan ma ka ise üht online intensiivkursust Berghs School of Communicationi vahendusel.
Kursusel õpetan ma inimestele, kuidas kirjutada ning kuidas teha järgmine samm, olgu nende eesmärgiks oma oskuste täiendamine sisudisaineri või -professionaalina või siis UX sisuga seotud töökoha leidmine.
“Ühe probleemina valdkonnas näen ma seda, et paljud ettevõtted ei tea, kuidas UX kirjutajaid palgata.”
Värbajad ei tea täpselt, mida me teeme, mistõttu võivad nad tahta palgata ainult kedagi, kelle varasem töökoht on olnud tiitliga „UX kirjutaja“.”
See omakorda tähendab, et nad võivad kulutada aasta või kaks, proovides palgata kedagi Räniorust selle asemel, et teha endale selgeks, kuidas leida õigete oskustega inimene olemasolevate kandidaatide seast.
Samuti on meil olemas ka vastupidine probleem ehk mingid ettevõtted on copywritingu töö lihtsalt ümber nimetanud „UX kirjutamiseks“, ehkki nad ei ole oma tööprotsessi sealjuures üldse muutnud.
Mõned ettevõtted soovivad palgata ainult vanempositsioonil töötanud inimesi, kuna tahavad kedagi, kes oskaks UX kirjutamist nende ettevõttes juurutada. Teisalt ei pruugi nad anda sellele inimesele piisavalt mõjuvõimu.
Samuti on olemas ettevõtteid, kes tahavad UX kirjutamist proovida, kuid ei ole kindlad, kas nad tahavad sellesse pikaajaliselt pühenduda. Seepärast palkavad nad juuniori, kellel tuleb aru anda kellelegi, kes UX kirjutamist tegelikult ei mõista.
Väga raske on osata UX kirjutajaid palgata – osaliselt on see tingitud vähesest arusaamast meie töö sisu ja panuse kohta.
Kus Sina sooviksid seda valdkonda viie aasta pärast näha?
See küll põrkub mu isiklike seisukohtadega, sest täna olemas väga palju ägedaid tootefirmasid, kuid ma siiski tunnen, et viie aasta pärast võiks valdkond olla vähem juhitud mõne üksiku tehnoloogiahiiu poolt ning olla rohkem hoolitsev ja vastutav enda eest.
“UX kirjutaja ülesanne on kasutajatele öelda, mis tegelikult toimub ja mis päriselt juhtub Sinu andmetega, kui Sa seda nuppu vajutad. Seega on meil suur roll vastutustundliku valdkonna kujundamisel ning avalikkuse ees vastutuse võtmisel.”
Sealjuures mitte ainult meie toote kasutajate suunal, vaid kõikide inimeste suunal, keda meie tooted mõjutavad.
Võib öelda, et mulle meeldiks näha, et nii UX kirjutajatel kui ka sisuga töötavatel inimestel oleks juhtivam ja mõjukam roll maailmas, mis pole niivõrd enam suurte tehnoloogiahiidude poolt domineeritud.
Mulle meeldiks näha, et me oleme osa valdkonnaülesest liikumisest, mille sihiks on vastutustundlikkus ja inimesed, kellel on tõeliselt mõjuvõimu. Oma olemuselt tähendab see ka maailma, kus ollakse hoolivamad, eetilisemad ja kaasavamad.
Kas Sul on veel mõtteid, mida soovid lõpetuseks meiega jagada?
“Ma arvan, et üks möödalastud võimalus on UX kirjutamise juurutamine agentuurides.”
Mitmetel agentuuridel ei ole täiskohaga kirjutajat, kuna kliendid tahavad enamasti omaenda teksti kasutada. UX kirjutamine agentuuri kontekstis tähendab, et agentuurid peaksid oma müügitiimile õpetama, kuidas kirjutamist müüa ning mõistma, mida kirjutajad teevad.
See annaks neile eelise teiste agentuuride ees. Seda eelist soovides, tuleks agentuuridel välja mõelda, kuidas kirjutajaid kaasata ning kuidas veenda kliente ka kirjutaja töö eest tasuma.
UX kirjutajatel on sama mure nagu igal teisel disainivaldkonnal ehk küsimused kuhu ikka edasi liikuda, kui mitte juhtimisse ja missugune on minu karjääriteekond?
Minu jaoks on see väga paeluv teema, kuna mind huvitab see, kuidas me saaksime oma valdkonnas luua inimestele veel rohkem rolle ning endale jätkusuutlikku karjääriteekonda.
Loodame, et intervjuu Jane Ruffinoga pakkus Sulle huvitavat lugemist ning sügavamaid teadmisi UX kirjutamise valdkonnast. Õige pea saad meie blogist lugeda intervjuud järgmise WUD 2020 esinejaga.