Intervjuud WUD Estonia 2020 esinejatega: Jane Ruffino soovitusi UX kirjutamiseks 1.osa

Jane Ruffino on sisudisainer, UX kirjutaja, strateeg ja uurija, kelle kireks on sõnad ning nende mõju inimestele. World Usability Day Estonia 2020 konverentsil rääkis ta sellest, kuidas rakendada oma töös UX kirjutamist ning viis läbi ka töötoa seotud teemal. Käesolevas intervjuus uurime lähemalt seda huvitavat, kuid vähetuntud valdkonda, et saada põhjalikumalt tuttavaks UX kirjutamise maailmaga. 

 

Kas võiksid lühidalt sõnastada, mis see UX kirjutamine on? Seda nende jaoks, kes ei jõudnud konverentsile Sinu kõnet kuulama. 

 

UX kirjutamine on keeleline disainimise protsess, mida tavaliselt tehakse mingisuguse liidese jaoks. See on disaini, toote või teenuse keelekomponendi disainimine. Selle alla kuuluvad igasugu väljundid – näiteks nupud, päised, veateated – ent töö on sisult samasugune nagu iga teine disainitöö. 

 

Erinevates kasutajaliidestes kasutatakse näiteks palju standardiseeritud nuppe, kuid isegi nende disainide piire lükatakse aina kaugemale, sealjuures ka sõnu nende nuppude peal. Millal on päriselt vaja UX kirjutajaid sedasorti ülesannete täitmiseks? 

 

Samahästi võiks küsida, millal on vaja kedagi nuppu üldiselt disainima. Olenemata sellest, kas nupp on ümmarguste või kandiliste nurkadega, on kõige olulisem nende otsuste langetamine, mis määravad, et asjad oleksid läbivalt ühtlased ning lähtuksid kasutaja ja brändi vajadustest.

 

"Enamikes olukordades on olemas kindel valik otsuseid, mida keele osas üldse teha saab, kuid vaja on inimest, kes aitab neist ühe välja valida ning suudab tugineda oma valikus kindlale põhjendusele. Just seepärast on UX kirjutamine pigem disainitöö, mitte lihtsalt sõnade reastamine erinevate elementide peale." 

 

Toome üsna sageli kasutatava näite. Nupud on üks väike osake sellest, kuid lisaks nuppudele puudutab UX kirjutamise teema ka asjade kirjeldamist ja nimetamist, päisetekstide kirjutamist, kasutuselevõttu või otsuse langetamist selle osas, missugune peaks olema päis ja missugune sisutekst. 

 

Nupud on tegelikult üldse petlik näide. Ei saa ju projekti lõpus lihtsalt helistada kellelegi ja küsida alles siis, mida oma nupu peale peaks kirjutama. Isegi näiliselt nii lihtsad otsused nagu „logi sisse“ versus „sisene“ või „registreeru“ versus „liitu“ toovad endaga kaasa hulgaliselt küsimusi: mida need nupud päriselt teevad, mis teenust Sa pakud, kuidas seda ette kujutatakse, milline on kasutaja mõttemudel, kus ta parasjagu voos paikneb, kui palju tal üldse infot on?

 

Lisaks eelnevale ei tohi unustada, mis nupu ümber toimub: kas kasutaja teab, mida ta on vajutamas ja kuhu selle nupu vajutamine teda viib; kas ta mõistab selle tegevuse tagajärgi; kas tegu on modaali või eraldi vaatega; kas ta peab igal juhul nuppu vajutama või on võimalik valida seda mitte teha? 

 

Kiri nupu peal on asja üks külg, kuid see on seotud kasutaja poolt sooritatava tegevusega. Ehkki tegu on „kirjutamisega“, sest tegevuse tulemiks on sõnad, on UX kirjutamine disaini seisukohalt samaväärne ülejäänud projekti UXi ja UIga. 

 

 

Kui oluline on, et tiimis või projektis oleks eraldi UX kirjutaja? Kas teised tiimiliikmed ei võiks ise kirjutamisega tegeleda? 

 

Ideaalses maailmas oleks suurepärane, kui igas tiimis oleks alati oma kirjutaja, kuid see sõltub suuresti sellest, mis on eesmärgid ning millised on tiimi oskused. Sama küsimuse võiks esitada ka UX uurija vajaduse kohta ning vastus oleks samuti, et ideaalses maailmas võiks alati olla eraldi inimene, kes tegeleb ainult uurimisega. Ent päriselus ei ole see alati võimalik, mistõttu tuleb tegevusi prioritiseerida. 

 

Tuleb esitada endale küsimus, kui palju UX kirjutaja Sinu projektile juurde annaks. Sellele küsimusele on raske vastata, kuna inimesed on tihtipeale kirjutajate suhtes tõrksad ning ei soovi neid oma meeskonda. Või tekib vastupidine olukord, kus hinnatakse oma vajadust kirjutaja järele tugevalt üle, kuna ei taheta ise üldse sõnade paikapanemisega tegeleda.

 

"Iga projekti puhul tuleb ausalt hinnata vajadust UX kirjutaja järele. Kaldudes selles suunas, et ise seda tööd teha, tuleb välja selgitada, kas meeskonnas on olemas keeleotsuste langetamiseks vajalik kompetents." 

 

Pea meeles - kui otsustad, et UX kirjutajat ei ole tarvis, tuleb Sul omal veel enam keele peale mõelda. Toome lihtsa näite: luues toodet keeles, mida keegi Sinu tiimis soravalt ei valda, on ilmselgelt tarvis pardale tuua keegi, kes seda keelt päriselt räägib. 

 

Kui projektis on olemas nii UX kui UI disainer, siis kumb neist peaks UX kirjutamise eest vastutama? Miks? 

 

Ka seda olukorda saame võrrelda uurimisega. See peab olema jagatud ülesanne, isegi kui jaotus on näiteks 80-20. Mõlemad rollid peavad teemaga seotud olema. Kui tiimil on olemas eraldi UX kirjutaja, siis ka tema peaks endiselt suhtlema nii UX kui UI disaineriga. Päeva lõpuks oleneb kõik sellest, millise teenuse või tootega on tegu.

 

Kindlat viisi selle töö jaotamiseks olemas ei ole. Disainerid peavad koos maha istuma ning omavahel otsustama, kuidas tööd jaotatakse. Võib-olla üks neist mõtlebki juba rohkem vajalike sõnade peale, kuna see on seotud mingi ülesandega, mille kallal ta parasjagu töötab. Võib ka nii minna, et keel ja sellega seonduv ongi ühe disaineri jaoks huvitavam kui teise jaoks. 

 

Kui keegi tahab saada paremaks UX kirjutajaks või tahab teada, kuidas selles valdkonnas üldse jalg ukse vahele saada, siis kuidas sa soovitaksid neil alustada? 

 

"Oleneb sellest, mis taustaga inimene on. UX kirjutamiseks sobivad väga mitmed erinevad taustad ning oskused. Enamik meist on leidnud selle karjääri juhuslikult tänu olemasolevatele oskustele ning omalt poolt tuli täita kompetentsi lüngad vastavalt sellele, mida kuskil projektis tarvis oli."

 

Paljud UX kirjutajad on ajakirjandusliku taustaga, mis on suurepärane, kuna järelikult on tegemist hea uurijaga, kes mõistab piiranguid ja struktuuri ning oskab kasutada teiste inimeste kõla ja tooni oma tekstis. Suur osa kasutajakogemuse protsessist on tegelikult väga sarnane toimetamisele. 

 

Siis on meil kirjutajaid turundusest - nende plussiks on kasutaja mõistmine, arusaamine positsioneerimisest ning inimese ja sõnumi vahelistest suhetest. Täpsemalt see, et sõnum töötab inimeste jaoks ainult siis, kui inimesed sellest ka aru saavad.

 

Veel on meil haridustaustaga inimesi – need, kes on õppinud disaini või tegelenud õpetamisega – mis sisuliselt juba ongi UX disain ning seega võrratu koht alustamiseks. Lisaks on osad inimesed loovkirjutamise taustaga. Minu arvates on näiteks luuletajad suurepärased UX kirjutajad, sest neil on väga hea arusaam keele tõhususest ning sellest, mida sõnad teevad, mitte ainult sellest, mida nad tähendavad. 

 

 

Sel ajal kui mina UX kirjutamisega alustasin, ei olnud vastavaid erialaseid kursusi veel olemaski. UX kirjutamisega alustades tuleks kõigepealt endalt küsida, millised Sinu olemasolevad oskused sobivad sellesse valdkonda ning seejärel saab hakata lünki täitma.

 

Tänapäeval on hulgaliselt valida ka kursuseid, mille tempo, hinnaklass ning keerukusaste varieeruvad vastavalt vajadusele. Mina ise viin läbi üht üsna intensiivset 12-nädalast UX kirjutamise kursust. Muidugi leidub ka valdkondlikku kirjandust, mida lugeda. 

 

UX kirjutamisega alustamine on seotud üleminekutega. Mina usun, et selleks, et seda hästi teha, pead seda omalt poolt millegagi täiendama. Mõne teise valdkonna taust kindlasti aitab, mistõttu on UX kirjutaja karjäär sobilik neile, kes soovivad olenemata ajahetkest töövaldkonda vahetada. 

 

Mõtle ka oma meelestatusele. Mulle näiteks väga meeldib asju uurida, mis tähendab, et ma jumaldan seda, kui saan olla meeskonnas, kus keegi teine ei taha uurimist läbi viia - siis saan just mina seda teha. Mõtle välja, milliste oskustega saaksid oma meeskonda toetada.

 

Mõtle ka oma eesmärgile – oled Sa disainer või tootejuht, kes üritab oma tänases tiimis kirjutamisega tegeleda või üritad Sa ronida uuele karjääriredelile ning kandideerida töökohale, mille ametirolli nimetus on UX kirjutaja? Need kaks olukorda hõlmavad täiesti erinevaid teekondi. 

 

Proovi lihtsalt kirjutada. Vali välja projekt - näiteks mõne kasutajaliidese ümberdisainimine. Kui Sul otseselt disainioskused puuduvad, hangi mõni valmis UI komplekt Figmas ning hakka sellega töövoo loomist harjutama. Üks teine väga hea tööriist on Ryan Farrelli igapäevane UX kirjutamise väljakutse, kus saad temalt kaks nädalat järjest iga päev ühe väljakutse, mida pisikestes UX kirjutamise projektides kasutada. 

 

"Kui sul ei ole üldse disainiga seotud tausta, siis kasuta misiganes tööriistu, mis on sinu jaoks mugavad. Paber ja pliiats sobib väga hästi! Ma arvan, et hirm võõraste disainitööriistade ees on takistuseks väga paljudele, kes tahavad kuidagi alustada.

 

Nad arvavad, et nad peavad juba teadma, kuidas kasutada Figmat või mõnda muud disainitööriista. Jah, mingi hetk läheb teiste inimestega koos töötades neid tööriistu vaja küll ning nendega tutvumine ei tee kuidagi liiga, kuid ära lase end nendest heidutada enne, kui sa ei ole valdkonda veel sulandunud." 

 

Sa mainisid enne valdkondlikku kirjandust. Kas on midagi konkreetset, mida soovitaksid neile, kes on UX kirjutamisest huvitatud? 

 

Kui alles alustad, tuleb esmalt aru saada sisustrateegiast. Selle jaoks soovitan klassikat ehk Kristina Halvorsoni ja Melissa Rachi raamatut „Content Strategy for the Web“.  Uuema aja teostest soovitan Michael Mettsi ja Andy Welfle’i väga toredat raamatut „Writing Is Designing: Words and the User Experience“, mis räägib kirjutamise mõttelaadist, ning Torrey Podmajersky raamatut „Strategic Writing for UX: Drive Engagement, Conversion, and Retention with Every Word“, mis on justkui käsiraamat kirjeldamaks, kuidas seda tööd praktikas teha. 

 

Eeltooduga on võimalik luua omale alustalad, mille põhjal välja nuputada, mida tuleb Sul veel õppida, et seda tööd teha. Soovitan veel ka Leah Buley raamatut „The User Experience Team of One: A Research and Design Survival Guide“, kuna väga suur osa sellest, mida me UX kirjutajatena teeme, on olla kirjutamise vaatevinklist justkui ühe-inimese UX tiim. 

 

Mida arvad ülipopulaarsest Lorem Ipsumist? 

 

See ei tee mitte midagi. Suudaks ma vaid nõustuda nendega, kes arvavad, et sellel on oma koht olemas, aga ei suuda. Kui lood mõnda kasutajaliidest, siis ei ole oluline mitte ainult niipea kui võimalik kasutada päris tekste, vaid sageli peab seda tegema mitmes keeles. Kõiki keeli tuleb testida koheselt, kuna esialgne UI disain peab peegeldama selle tulemusi. Pea meeles, et mõned keeled on lihtsalt pikemad ning lõhuvad seega pea iga kasutajaliidese ära. 

 

Kasuta päris sõnu, isegi kui tegu on ainult ajutise sisutäite tekstiga, kuna inimestel peab tekkima mingi tunnetus sellest, kuidas toote kasutamine päriselt töötaks. Samuti on tarvis välja selgitada, kui palju õhku teksti ümber või mitu vaadet mõne teksti jaoks on vaja. Kasuta kasvõi halba sisutäidet, näiteks: „Sellel lehel selgitame kasutajatele, et oma kasutaja kustutamiseks peavad nad meile e-kirja saatma.“ 

 

 

Kuidas leida tasakaal projektides, kus klient soovib tekstiloomes kaasa lüüa näiteks palvega lisada sinna keerulist terminoloogiat, mille puhul on juba ette näha, et see võib kasutajakogemusele kehvasti mõjuda? 

 

Tihtipeale peab välja uurima, miks klient seda soovib. Kui võimalik, proovi kohe testida, kas kasutajad saavad päriselt sellest tekstist aru või mitte. Kui Sul on juba olemas disainisüsteem, mis kirjeldab, kuidas seda elementi tuleb stiliseerida, saad viidata ka sellele. 

 

Samas tuleb jälgida, et kirjutamisstiil ei läheks kliendi brändingust mööda. Nii nagu UX disainerite puhul, on ka Sinu töö tasakaalustada omavahel äri- ja kasutaja vajadused. Sealjuures ei ole kliendi täiesti eemaletõukamine hea mõte. 

 

"Proovi olla oma kliendi liitlane. Kui juhtubki, et pead töösse panema mõne idee, mis selgelt ei ole kõige parem, siis kõigepealt selgita neile, mis tagajärjed selle otsusega võivad kaasneda. Proovi mõelda ka sellele, mis valdkonna kompetents on kliendipoolsel isikul.

 

See võib olla midagi sellist, mis aitab Sind ka siis, kui Sa nende ideed üks-ühele ei rakenda. Enamik kliendipoolseid inimesi teavad midagi, mis on Sulle kasulik. Kõige olulisem on mitte segi ajada, mida kasutajad kliendi arvates tahavad ning seda, mida kasutajad päriselt vajavad." 

 

Palun nimeta oma kolm põhinippi, kuidas olla parem UX kirjutaja. 

 

Anna aega. UX kirjutamises ei ole otseteid ning mida rohkem eeltööd algul teed, seda kiiremini saad protsessi jooksul töö tehtud. Mõtle välja, kuidas kavatsed kasutajaid kõnetada ning veendu, et kõik saavad aru, kes nad on ja millised on nende mõttemallid. Niimoodi tegutsedes saad individuaalsete sõnade osas langetada kiiremaid otsuseid ning neid on ka lihtsam testida, kuna juba on olemas kindel põhjendus nende otsuste kasuks. 

 

Kui sul on tiimis kirjutaja, anna neile mõjuvõimu. See on suur probleem mitmetes tiimides, kus inimesed tahavad, et kirjutaja avaldaks projektile suurt mõju, kuid mõjuvõimu talle ei anta. Pea meeles, et mõju omamine on otseselt seotud mõjuvõimuga. Paku seda ka kirjutajale ning kuula teda.

 

Kui Sa ise ei ole kirjutaja, kuid vastutad kirjutamise eest, proovi pigem teha asju lihtsamalt, aga testi neid niipea kui võimalik. Ära kirjuta oma arvamuse põhjal, vaid selle põhjal, mis kindlalt töötab. Tee omale selgeks, kuidas saada tagasisidet, mis aitab sisu paremaks teha.

 

Proovi kirjutada nii hästi kui oskad, testi ning siis mine tagasi oma teksti juurde ja kirjuta veel paremini, tuginedes inimeste tagasisidele. Sa pead keelt tundma, kuid ei pea keelega töötamiseks olema professionaalne kirjanik. Piisab sellest, et Sa oskad kuulata. 

 

Loodame, et intervjuu Jane Ruffinoga oli Sinu jaoks huvitav lugemine ning leidsid siit kasulikke nõuandeid veelgi paremaks UX kirjutamiseks. Intervjuu Janega jätkub meie järgmise nädala blogipostituses - ole valmis ammutama veelgi inspiratsiooni siit! :)