Suurte ühiskondlike muutuste soodustamine väiksemates Eesti linnades: Olgina Rahvamaja projekti näide

Sulge silmad ja kujutle üht nostalgilist paika, mis on tähenduslik vaid sinule. Ehk on see sinu esimene kool, kus tead iga nurka ja mäletad siiani, kuidas hommikune valgus langes diagonaalis klassiruumi seinale. Võib-olla on see rada linnapargis sirelipõõsaste vahel, mis viib ülikoolini kevadsemestri lõpus.

 

Või hoopis nädal suvelaagris – puumaja, narivoodid ja elu täis seiklusi, uusi sõpru ja paljajalu vabadust. Kus iganes see koht ka ei asuks, see on talletatud sinu südamesse igaveseks ja tõenäoliselt on see positiivselt mõjutanud sinu elu.

 

Ühised ruumid, nagu kultuurikeskused, pargid ja avalikud väljakud, on meie lapsepõlve kogukondade süda. Need on paigad, kus tugevnevad sidemed teistega. Sellised ruumid kujundasid meie noorust ja andsid panuse meie kasvamisse, loovusesse ja sotsiaalsetesse sidemetesse. Linnade arenedes peavad edasi liikuma ka need ühisruumid, et jätkuvalt vastata elanike muutuvatele vajadustele. 

 

Olgina Rahvamaja kultuurikeskus Ida-Virumaa väikelinnas Olginas on just üks selline paik. Rahvamaja ehitati 1976. aastal ja 48 aasta jooksul on see maja olnud armsaks kohaks mitte ainult Olgina, vaid ka Narva ja Narva-Jõesuu elanikele.

 

Legendaarne Ivan Burov juhendas ja treenis Olgina Rahvamajas kohaliku poksiklubi Vaivara Võit noori aastatel 1999–2014, andes olulise panuse poksi arengusse ja noorte sportlikku haridusse Narva-Jõesuus. Olgina oli ka Eesti taliolümpialase, suusataja Vello Kaaristo elukoht ja treeningpaik. Igal aastal korraldatakse Olgina Rahvamajas ka Paul Kerese mälestuseks kiirmaleturniiri, et toetada malekultuuri Ida-Virumaal. 

 

Tänapäeval on Olgina Rahvamaja igapäevane hariduskeskus, mis pakub mitmesuguseid keelekursusi, käsitöö- ja kokandustegevusi ning tantsu- ja laulutunde. Noorte- ja pensionärideklubi kogunevad igal nädalal, et suhelda, planeerida tegevusi ja jagada kohalikke uudiseid. Rahvamajas on ka pidulik ja uhke peeglituba lavaga, kus toimuvad pidustused, kohalikud laadad ja kogukonna kokkutulekud.

 

Teisel korrusel on aktiivselt kasutatav raamatukogu ja arvutinurk. Olgina Rahvamajal on ka muljetavaldav spordisaal, mis on olnud treeningbaas korvpalli, võrkpalli, aeroobika ja rühmatreeningute jaoks. Kuid nüüd, peaaegu 50 aastat hiljem, vajab hoone rekonstrueerimist, et jääda asjakohaseks ja ligipääsetavaks kohalikele.

 

 

Trinidas Wisemanis arvestame teenusedisainis haavatavate klientide vajadustega 

Viimastel aastatel on palju keskendutud ligipääsetavusele – WCAG juhiseid on pidevalt ajakohastatud ja mitmeid ligipääsetavuse seadusi (ADA, Euroopa ligipääsetavuse seadus 2025) on ka rakendatud. Loe meie kodulehelt, kuidas ligipääsetavus loob võrdsed võimalused. Meie spetsialistid saavad aidata sind digiligipääsetavuse auditi, aga ka konsultatsioonide või koolitustega.

 

On veel üks klientide kiht, kes võib kasu saada täiendavast tähelepanust ja hoolest teenusedisaini protsessides – haavatavad kliendid. Euroopa Parlament andis 2021. aastal välja ülevaate haavatavate klientide kohta, milles kirjeldatakse: „Võrreldes keskmise tarbijaga, kes on „mõistlikult hästi informeeritud, tähelepanelik ja ettevaatlik, vajavad mõned tarbijad täiendavat kaitset, kuna nad on vaimselt või füüsiliselt nõrgad, vanuse tõttu haavatavad (lapsed ja eakad) või liiga usaldavad.“

 

Samuti tasub mainida, et kliendi haavatavus võib aja jooksul nii jäädavalt (nt vanusega seotud) kui ka ajutiselt (rasedus ja emapuhkus mõjutavad naiste füüsilist võimekust ning rahalist stabiilsust) muutuda. Algul finants- ja linnaplaneerimise valdkondadest tulnud mõiste juurdub järk-järgult üha enam teenusedisaini valdkonda. 

 

Olgina Rahvamaja projekt oli üks neist, kus Trinidad Wiseman rakendas haavatavate klientidega töötamise teooriat praktikas. Narva-Jõesuu KOV soovib renoveerida keskust, et muuta see jätkusuutlikumaks ja kaasaegsemaks. Kuigi Olgina Rahvamaja moderniseerimine ja digitaliseerimine lubab suuremat tõhusust ning mugavust, kaasneb sellega ka haavatavate rühmade (eelkõige pensionäride, laste ja noorte) tõrjumise risk.

 

Näiteks kohanevad pensionärid uue tehnoloogiaga aeglasemalt ja võivad vajada abi ruumide broneerimissüsteemide, kood- või kaugjuhtimislukkude ja digikioski ekraanidega. Noored võivad renoveerimise ajal eemale kalduda ja tunda, et nende klubi on „ära võetud“ ning anda järele marginaalsele käitumisele või halvale mõjule.

 

Seetõttu oli selle uuringu puhul kriitiline uurida Olgina Rahvamaja külastajate vajadusi, et renoveerimistööd ja teenuste kujundus saaksid lähtuda nende soovidest, füüsilistest vajadustest ja erinevatest ajapiirangutest.

 

 

 

Võtsime vastu väljakutse võita tihedalt seotud kogukonna usaldus

Väikestes kogukondades võetakse võõras vastu ettevaatlikult, eriti kui nende eesmärk on uurida kohalike elustiili, igapäevaseid väljakutseid ja püüdlusi käsitlevaid tundlikke teemasid – need tegevused võivad tunduda luuramisena. Seetõttu oli kohalike usalduse võitmine ning nende tagasiside kannatlik ja lugupidav käsitlemine üks Trinidad Wisemani spetsialistide peamisi prioriteete.

 

Uuringus oli tähtis nii osalejate kogus kui ka uuringu sügavus ja kvaliteet. Samavõrd oluline oli kuulda võtta võimalikult palju kohalikke ettepanekuid ja arvamusi, aga ka läbi viia põhjalik uuring selle kohta, mis motiveerib inimesi tulevikus Olgina Rahvamaja külastama või mis takistab neid teha seda praegu.

 

Kuna uuringus osalemisega nõustus rohkem kui 60 kandidaati, otsustati korraldada 5 töötuba (igaüks kestusega umbes 2–3 tundi) ja 6 individuaalset intervjuud (igaüks 1 tund). Töötubades kaardistati osalejate vajadusi hariduse ja vaba aja veetmise osas, eesmärgiga suurendada nende osalemist Olgina Rahvamaja tegevustes.

 

Intervjuudes püüdsime sügavamalt uurida, mis motiveerib tegevuste valikuid, Olgina elanike üldist elustiili ja alternatiivseid viise maja territooriumi kasutamiseks. Samuti oli oluline õppida tundma mittetarbijaid, ehk inimesi, kes ei ole huvitatud Olgina Rahvamaja külastamisest, ning nende põhjusi, et saaksime täpselt kindlaks teha takistused ja leida viise nende lahendamiseks.

 

Töötubade töögruppidesse kuulusid: eakad ja pensionärid (60+ vanusegrupp), koolilapsed kohalikust noorteklubist, töötavad täiskasvanud Olginast, Narva-Jõesuu KOV töötajad ning Olgina kogukonnakeskuse töötajad ja teenusepakkujad.

 

Töötubades kasutasime mitmeid kaasdisaini tehnikaid ja lähenemisviise: 

 

1. Affinity diagrammi loomist, kus töötubade osalejad kirjutasid oma ideed individuaalselt üles (1 idee ühele märkmepaberile), seejärel kogusid ja koondasid moderaatorid need ideed rühmadesse või teemadesse seinale. See meetod võimaldas ideede genereerimist ilma grupimõtlemise või teiste arvamuste mõjuta. See oli oluline nii noorte kui ka pensionäride puhul, kuna neil on suur kalduvus alluda eakaaslaste survele.
2. Nende jaoks, kellel oli raskusi ideede genereerimisega, kasutasime lähenemist „See, aga mitte see" inspiratsioonikaartitega kombineerituna. Nii pensionäridel kui ka noortel on sageli mittekonformistlik suhtumine ning nad teavad tavaliselt hästi, mida nad praeguse olukorra juures ei taha (või isegi vihkavad). See tehnika pakkus head võimalust liikuda negatiivsest perspektiivist positiivse tulevikuvisiooni poole.
3. Suuremate üksikute probleemide puhul kasutasime ka Edward de Bono kuulsat tehnikat „6 mõttemütsi", mis võimaldab vaadata sama probleemi erinevatest vaatenurkadest, kandes metafoorilisi mütse: analüütilist, positiivset, loovat, pessimistlikku jne. See aitas näha probleemi erinevaid külgi ja mõista nii piiranguid kui ka võimalusi.

 

 

Koostöös Narva-Jõesuu KOV-iga astus Trinidad Wiseman kohalike usalduse võitmiseks mitmeid samme:

 

• Töötubade ja intervjuude osalejad värvati KOV-i esindajate kaudu, kes olid Olgina elanikele tuttavad ja mõjusid usaldusväärsete saadikutena. Omistame sellele strateegiale kõrge osalusmäära, mis ei pruugi olla tööstuses tavapärane lähenemine, kuid see töötas. 
• Seletasime lahti uuringu eesmärgid, kuid olime ka ausad projekti piirangute osas (kõik esitatud ideed ei jõua lõplikku projekti dokumentatsiooni sisse). 
• Intervjuud viidi läbi vene keeles, mis on kohalik vähemuskeel ja mida enamik Olgina elanikke räägib. 
• Trinidad Wisemani meeskond säilitas maksimaalse läbipaistvuse projekti uurimismetoodikate, võimalike tulemuste ning andmete salvestamise, anonüümimise, töötlemise (salvestiste ja transkriptsioonide säilitamise) ja lõpparuandes kasutamise osas. 
• Iga töötoa ja intervjuu jaoks tõime kaasa teed ning kooki.

 

Meie pingutuste tulemusena inimesed avanesid. Kõigile küsimustele vastati ja ettepanekud kinnitati, pakuti variante tuleviku arenduste jaoks ning jagati emotsioone ja kahtlusi. Kuulasime ära kõik arvamused ja kogemused suure ning siira huviga.

 

Samuti oli meie jaoks tähtis õppida teiste teenusepakkujate kogemustest Ida-Virumaa piirkonnas. Selleks käisime Narvas ja vestlesime Narva raamatukogu, Narva kolledži ja Olgina lennuvälja töötajate ning esindajatega. Uurisime nende kogemusi renoveerimise ja kohalike seas teenuste reklaamimise kohta.

 

Lisaks küsisime logistika ja tööprotsessidega seotud toimingute kohta, arvestades piirkonna eripärasid (kohalike seas on vene keel peamine suhtluskeel, vananev elanikkond, riskiperedest noored jne).

 

 

Trinidad Wisemani abil said kohalikest oma toote parimad teenusedisainerid

Kui kõik intervjuud olid tehtud ja töötoad läbi viidud, kutsus Trinidad Wiseman kokku Narva-Jõesuu KOV esindajad, et pidada viimane töötuba ja vaadata läbi esialgsed järeldused. Avastasime omapärase probleemi – häid ja teostatavaid ideid oli lihtsalt liiga palju.

 

Loomulikult sai seda lahendada sorteerimise ja prioriseerimise abil, kuid oli siiski kahju kõrvale jätta need, mis ei mahtunud projekti ulatusse. Lõppude lõpuks olid need hästi sõnastatud, rakendatavad teiste projektide raames või isegi vabatahtlikul alusel teostatavad ning kohalikele selgelt olulised. Trinidad Wiseman ja klient leppisid kokku, et kõik ideed jäävad raportisse.

 

 

Uuringu tulemused näitavad, et kõikide vanuserühmade jaoks on oluline, et kogukonna maja oleks avatud kogu nädala vältel. Hubane õhkkond ja mitmekesised vaba aja veetmise võimalused, eriti külma ilmaga, on hädavajalikud. Üks sagedasemaid soove oli treeningsaali rajamine.

 

Huvitaval kombel tundsid nii noored kui ka pensionärid huvi käsitöö vastu, mis võib pakkuda võimalusi põlvkondade koostööks. Loomulikult soovivad noored ligipääsu kaasaegsetele arvutitele ja seadmetele, nagu 3D-printerid ja droonid.

 

Drooniklubi idee sai kohalike ekspertide toetuse. Olgina lennuväljal on potentsiaali rahvusvaheliste lendude vastuvõtmiseks, mis võiks olla oluline Ida-Virumaa tööstuspiirkondade arengu seisukohast. Tulevikus, kui Olgina lennuväli ja tehnopark kasvavad ning arenevad, võib droonite juhtimise oskus ja lennuloa omamine saada täieõiguslikuks ametiks.

 

Kohalikud elanikud rõhutasid vajadust korraldada tegevusi 3–7-aastastele lastele, eriti nädalavahetustel. Need võiksid hõlmata pere spordiüritusi või käsitöö- ja kokandusringe.

 

Pärast elanikega intervjuude ja töögruppide kaudu tutvumist, avanes Ida-Virumaa inimestest uus külg. Siin elavad ja töötavad huvitavad ning andekad inimesed, kes on valmis aktiivselt osalema piirkonna arengus.

 

Olgina kogukonna ja kohaliku omavalitsuse aktiivne osalus ja avatus on olnud inspireeriv, sest kõige efektiivsema teenusedisaini loomiseks on alati tähtis tihe koostöö kõikide osapoolte vahel.

 

 

Trinidad Wisemani ja Olgina inimeste koostöö tulemusena saab rahvamaja uue hingamise

Suvel 2024 said Narva-Jõesuu KOV ja Olgina elanikud kauaoodatud uudise, et Riigi Tugiteenuste Keskus otsustas 08.07.2024 rahuldada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse projektitaotluse rekonstrueerida ja arendada Olgina Rahvamaja kogukonnakeskuseks. Projekti toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest meetme Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused kaudu.

 

• Hoone rekonstrueeritakse energiatõhusaks, parandatakse ruumide tingimusi ja ligipääsetavust. 
• Investeeringutele arendatakse teenuseid ja luuakse uusi infosüsteeme. 
• Rajatakse noortekeskus ja jõusaal, ehitatakse lift ligipääsuks teisele korrusele, uuendatakse sisustust, luuakse veebileht koos broneerimissüsteemiga, asutatakse drooniklubi ja õmblusring.
• Soetatakse 3D-printer, koolitatakse personali, arendatakse välja uus juhtimismudel teenuste parendamiseks, rajatakse kaugtöökoht.
• Kogukonnamajale luuakse logo ja bränd. 

 

Eelmainitud tegevused on uuringu käigus tehtud avastuste tulemused, mistõttu võime kindlad olla, et need leiavad kasutust ja omavad reaalset väärtust armsale Olgina kogukonnale.

 

Kui ka sinu elus on üks oluline kogukonnakeskus, mis vajaks ümbermõtestamist teenusedisaini abil, siis võta julgelt ühendust meie teenusedisaini valdkonnajuhi Liinaga. Leiame koos just sinu kogukonnale õige lahenduse.