Kuidas kasutatavust mõõta? Mõõdikutest spetsiifilisemalt (II osa)

"Kuidas kasutatavust mõõta?" esimeses osas rääkisime mõõdikute eesmärgist ja kasulikkusest. Tutvustasime ka mõõdikute süsteemi kategooriaid ning mida need sümboliseerivad.

Teises osas anname nõu, mida mõõdikute koostamisel arvesse võtta ja kuidas süsteemi loomisega alustada.

Etteruttavalt: Kolmandas osas saad ülevaate mõõdikute süsteemi rakendamisest ning tulemuste analüüsimisest.

Kuidas alustada?

Enne mõõdikute kasutuselevõttu tuleks mõned asjad läbi mõelda, et mõõdikud võimalikult palju kasu tooksid ning lõpp-tulemus ootustele vastaks.

Mida süsteemi luues arvesse võtta?

1. Mõtle läbi, mida soovid mõõta ja miks

Kõigepealt tuleb kaardistada eesmärgid, mille poole mõõdikute abil liikuda soovid.. Üks võimalustest on paika panna esmased ja teisejärgulised eesmärgid ning tegeleda nendega etappides.

Mõned näiteid võimalikest eesmärkidest:

-  süsteemi jõudluse uurimine

-  probleemsete kasutajaliidese osade avastamine

-  kasutajate rahulolu uurimine ja parendamine

-  süsteemi kasutatavuse võrdlemine läbi erinevate versioonide ja uuenduste

Seades endale kindlad eesmärgid, on ka lihtsam valida vastavad kategooriad ning nende mõõdikud.

2. Kaalu, millised kategooriad oleksid kasulikud ja vajalikud

Arvestades eelmises sammus seatud eesmärke, saad edasi mõelda, millised kategooriad on olulisemad, et koguda vajalikku informatsiooni. Võib juhtuda, et mõni klassikaline kategooria ei vasta absoluutselt vajadustele ning kasulik oleks rakendada mõnd alternatiivset varianti.

Soovitame luua vähemalt 4-5 kategooriat, nii on kindlam, et kasutatavuse protsent annab ülevaatlikuma tulemuse.

3. Kaasa mõõdikute loomisesse töötajad, kes tunnevad sinu infosüsteemi tehnilist poolt

Inimesed, kes juba tunnevad süsteemi ning on igapäevaselt seotud selle parendamise või haldamisega, oskavad kaasa rääkida, millised kategooriad või mõõdikud just sellele süsteemile sobiksid. Näiteks võivad abiks olla arendaja, disainer, süsteemianalüütik või veebistatistikaga kursis olev turundaja. Korralda ajurünnak või kaasa nad kogu projekti!

4. Arvesta enda kasutajagrupi ning nende käitumisega

Ära keskendu ainult infosüsteemi jõudlusele (nt mõõtes, kui kiiresti süsteem uut lehekülge laeb), vaid arvesta ka kasutajate käitumise mõõtmisega. Kasutaja käitumine võib olla nii negatiivne (jättis protsessi pooleli, vajutab valedele elementidele, eksis süsteemis ära) kui positiivne (lõpetas protsessi, vajutab õigele nupule, kasutab süsteemi järjest kiiremini) ning mõlemaga tuleks mõõdikute loomisel arvestada. Kasutaja negatiivne käitumine võib viidata probleemile kasutajaliideses või navigatsioonis ning probleemkoha tuvastamise järgselt on juba palju lihtsam selle parandamiseks midagi ette võtta.

5. Rakenda juba olemasolevaid standardeid.

Kuigi mõõdikute moodustamisel tasub olla loominguline ning töötada välja just enda firma- või tootespetsifiilised mõõdikud, tasub arvestada kasutatavuse põhitõdedega. Näiteks ISO standardiga, mis loetleb kolm olulist kasutatavuse osa – efektiivsus, tõhusus, rahulolu. Samamoodi on heaks aluspunktiks eelmises postituses tutvustatud klassikalised 5E kategooriad. Kindlasti ei pea piirduma ainult standardsete ja olemasolevate mõõdikutega, vaid kasutada neid hüppelauana personaalse süsteemi loomiseks.

Mida mõõta?

Oleme nüüd rääkinud mitmetest kriteeriumitest, millega mõõdikute loomisel arvestada, kuid millised need mõõdikud siis täpsemalt on? Järgnevalt on inspiratsiooniks toodud iga 5E kategooria kohta näited, mida kasutusele võtta. Lisatud on ka lühike kirjeldus mõõdiku eesmärgist.

Efektiivsuse mõõdikud

-  Lõpetatud tegevuste hulk – saad teada, kui palju ülesandeid või protsesse kasutaja lõpuni viib

-  Otsinguvormide ebaefektiivsus – tuvastad otsinguvormid, mille puhul kasutaja otsib midagi tulutult

-  Vormi vale vaikeväärtus – tuvastad vormi, mille vaikeväärtus muudetakse pidevalt ära

-  Navigeerimisvigade arv – annab märku, et kasutaja või olla süsteemis eksinud, sest liigub süsteemis tulutult edasi-tagasi

-  Üleliigne interaktsioonide arv – tuvastad kohad, kus tulemuse saavutamiseks on vaja teha tulutult palju klikke

Tõhususe mõõdikud

-  Ülesande läbimise kiirus – näitab, kui kiiresti kasutaja ülesande või protsessi läbib. Mida vähem kasutaja ressurssi panustama peab, seda parem

-  Ülesande läbimise kiirus võrreldes eksperdiga – näitab, kui suur vahe on tavapärase või uue kasutaja kiirusel, võrreldes nö ideaalse kasutajaga, kes tunneb süsteemi veatult

Kaasahaaravuse mõõdikud

-  Veebisaidi külastatavus – näitab, kui palju kasutajaid veebilehel on. Samuti aitab tuvastada, kui palju on uusi külastajaid ning pidevaid külastajad

-  Viimane külastamise kord – näitab, millal kasutaja viimati lehekülge külastas ning aitab tuvastada, mis hetkel lehekülge uuesti külastatakse (nt reklaamikampaania tõttu)

-  Rahulolu mõõdikud – mida rahulolevam on kasutaja, seda suurema tõenäosusega kasutab ta sinu süsteemi või külastab sinu veebilehekülge. Rahulolu mõõtmiseks kasutatakse tihti küsitlusi. Soovitame kasutusele võtta näiteks System Usability Scale ehk SUS küsitluse

Vigade talumise mõõdikud

-  IT-abi poole pöördumiste arv – saad teada, kui tihti kasutajad IT-toe poole pöörduvad. Mõõdik annab märku, et viga oli nii tõsine, et kasutaja ei saanud enam ilma toeta edasi liikuda

-  Veateadete arv (sh valideerimisvead) – näitab, kui paljude vigadega kasutaja kokku puutub ning milliste elementidega seoses

-  Mittetöötavad nupud ja lingid – aitab tuvastada elemendid, mis ei tööta nii, nagu kasutaja ootab. Annab märku, et tegemist on mitte piisavalt seletava elemendiga (nt nupp ei näe välja nagu vajutatav element ja kasutaja vaatab sellest mööda)

Õpitavuse mõõdikud

-  Kui kiiresti jõutakse optimaalsele kiirusele – saad teada, kas sinu süsteem on kiiresti selgeks õpitav või läheb kasutajatel harjumiseks kaua aega

-  Eelnevate kasutuskordade mäletamine – aitab tuvastada, kas kasutaja, kes on korduvalt sama süsteemi kasutanud, teeb seda igal järgneval korral kiiremini või jääb protsessi läbimise kiirus samaks. Mida kiiremini kasutaja harjub, seda parema õpitavusega süsteem on

-  Abimaterjalide kasutamise hulk – näitab, et kasutajal on vaja lisaabi, et protsessis edasi liikuda. Annab märku, et kasutajaliidese osa pole piisavalt seletav, eriti kui tegemist on abimaterjalide pideva korduvkasutusega

Kolmandas osas…

Postituste seeria viimases osas keskendume mõõdikute kui süsteemi rakendamisele. Räägime täpsemalt, kuidas arvutada nii iga mõõdiku kui kogu süsteemi kasutatavuse protsenti, millega sealjuures arvestada ning kuidas saadud tulemusi tõlgendada.