Kaartide sorteerimine – ideaalne meetod menüüstruktuuri loomiseks ja korrastamiseks
Card sorting ehk kaartide sorteerimine on üks vahva meetod, mida palju kasutatakse infoarhitektuuri loomise projektides. Infoarhitektuuri loomine tähendab süsteemi kirjeldamist, kuidas informatsioon on grupeeritud, milline on süsteemi struktuur ja selles navigeerimise viisid ning milline on kasutatav terminoloogia.
Antud meetodit võib kasutada uue veebisaidi disainimisel, samuti olemasoleva saidi ümberstruktureerimisel: näiteks kui kasutajad on hakanud kurtma, et veebisaidil on meeletu hulk informatsiooni ning enam pole võimalik mõistliku aja jooksul midagi leida.
Vahel kasutatakse seda meetodit ka kataloogis toodete jagamiseks gruppideks, rakenduse abitekstide või isegi raamatute sisu struktureerimiseks, samuti menüü ning alammenüüpunktide paikapanemiseks tarkvara rakendustes. Menüüstruktuuri korrastamiseks on see üks lihtsamatest, samas aga palju kasu andvatest meetoditest, vähe aega ja muud ressurssi nõudev.
Kaartide sorteerimise abil on võimalik välja selgitada, milliseid menüüpunkte on raske leida ja klassifitseerida ning millised kasutatud terminid on raskesti arusaadavad. Meetod võimaldab kindlaks teha, kuidas inimesed grupeerivad mingeid asju, ning pärast luua selliseid struktuure, kus suurem osa inimesi suudab lihtsamini leida vajalikke asju.
Enne testimist tuleb selgeks teha selle eesmärk, hoolikalt välja valida info, mida hakatakse grupeerima, valmistada ette kaardid ning valida testkasutajad.
Sõltuvalt eesmärgist tuleb valida meetodi tüüp. Kui on vaja lisada infot olemasolevasse struktuuri või on teada, et gruppe muuta ei saa, siis parem on kasutada „kinnist“ kaartide sorteerimist (closed card sorting), kus grupid on ette antud. Kui on aga vaja saada ideid, kuidas võiks veebisaidi või rakenduse sisu jagada, siis tasub kasutada „avatud“ kaartide sorteerimist (open card sorting). Siis saavad testkasutajad moodustada ise oma gruppe ja nimetada neid oma äranägemise järgi.
Soovitav on valmistada 30-100 kaarti. See hulk on piisav selleks, et oleks võimalik moodustada gruppe, samas ei tüdine inimesed neid sorteerides nii kiiresti ära. Sõltuvalt situatsioonist on soovitav kaasata 5-15 testkasutajat, eriti neid, kes hakkavad hiljem antud süsteemi kasutama, ehk süsteemi lõppkasutajaid.
Testimine toimub nii, et kasutajale antakse kaardid, mille peale on kirjutatud menüüpunktid või näiteks tootenimetused. Ülesandeks on jagada kõik kaardid (etteantud) gruppideks vastavalt oma tunnetusele. Testkasutaja võib lisada omapoolseid menüüpunkte ning jagada olemasolevaid mitmeks punktiks.
Samuti võib ta anda paremaid nimetusi menüüpunktidele ja gruppidele. Testi tegemine võtab aega sõltuvalt kaartide hulgast umbes üks tund. Testkasutajate kommentaarid ja arvamused võivad olla väga väärtuslikud. Soovitan ka need kirja panna ning hiljem kasutada tulemuste analüüsimisel ning struktuuri koostamisel.
Kui testid on lõppenud, algab tulemuste kokkupanemine ja analüüs, seejärel uue struktuuri disainimine ja prototüübi valmistamine ning selle testimine. Andmete analüüsimiseks võib kasutada erinevaid meelepäraseid meetodeid, eesmärk on välja tuua ühised tunnused grupeerimisel. Kõige tihedamini välja toodud gruppe kasutatakse veebisaidi või rakenduse infoarhitektuuri loomisel.
Kaartide sorteerimist võib läbi viia ka tarkvaralisi vahendeid kasutades. Eeliseks on see, et andmed salvestatakse automaatselt programmi ning tulemusi saab samas ka analüüsida. Samuti on võimalik kaasata rohkem inimesi ning ka neid, kes asuvad kaugemal, ega saa testimiseks kohale tulla. Mõned näited kaartide sorteerimise rakendustest: WebSort (websort.net), OptimalSort (www.optimalsort.com), CardSword (cardsword.sourceforge.net).
Eelmisel aastal ilmus kaartide sorteerimisest ka esimene raamat: ”Card Sorting: Designing Usable Categories”, milles tuntud infoarhitektuuri loomise ekspert ja interaktsioonidisainer Donna Spencer kirjeldab meetodit väga põhjalikult ning toob välja arvukalt näiteid (rosenfeldmedia.com/books/cardsorting).
Meeldivat ja tulemuslikku sorteerimist!
