Ilu ja kasutajakogemus
Ilu ja kasutajakogemus - Donald Norman on oma raamatus Emotional Design kirjutanud, et ilusaid asju on lihtsam kasutada või vähemalt peetakse lihtsamalt kasutatavaks.
Mulle isiklikult tundub, et ilusaid asju ollakse altimad kasutama, uurima, proovima & ilule mitte ainult andestatakse rohkem, vaid talutakse ka suuremal määral vigu enne, kui tüdimus või ärritus pinnale tungivad.
Kui ilu kutsub mängule, siis üldiselt ka mängitakse :) Lisaks praktilistele tegevustele ollakse altid panustama rohkem aega ja energiat kõigeks selleks, mida sul tegelikult vaja pole – mis on „niisama“, ajaviite, toreduse ja lõbu pärast. Antud juhul räägime ka subjektiivsest tajutavast kasutatavusest – inimestele TUNDUB, et ilus asi on lihtsamini kasutatav.
Ilu on alati olnud subjektiivne, kuid olenemata subjektiivsusest, on esteetiline kogemus inimkonda edasiviiv jõud. Noh, nii luuleliselt ja üldistades öeldes ;) Kui mulle isiklikult midagi meeldib, siis olen valmis tegema ekstra samme ja liigutusi, et seda meeldivat kogemust pikendada.
Samas, ilusas vormis asja on sageli kohe päriselt kah kergem kasutada. Vorm mõjutab meie arusaamist ja taju ning lihtsustab (kasvõi näiliselt) ja tihti ka lühendab õpiprotsessi. Kui eelneva väitega käib kaasas päris suur hulk aga-sid ning vastuargumente, siis väitega, et ilu muudab kasutamiskogemuse meeldivamaks, ollakse üldiselt üksmeelselt nõus.
UI disainist rääkides ei tohiks ilus vorm esikohal olla, aga see ei tähenda veel, et ilu ja vorm oleks ebaolulised. Selleteemalisi uuringuid on teostatud palju, kokkuvõte on aga lühike: kasutajaliidese esteetilisus võib mängida suuremat rolli inimeste suhtumises lahendustesse kui seda tunnistada tahaksime. Muideks, Jakob Nielseni leht ei ole kasutatava veebilehe musternäidis - kasutatav lahendus ei tähenda automaatselt "paljast" või koledat. Klassikuid tsiteerides, if I had a quarter for every time someone asked me that...
Aga, kas ja kui oluline on see „tajutav“ kasutatavus vs „päris“ kasutatavus?
Donald Norman usub, et igapäevaste rakenduste (näiteks tooted, veebilehed ja veebirakendused) puhul on tajutav kasutatavus reaalsest isegi märksa olulisem. Sama võib kehtida ka tootmiskeskkonnas (näiteks tootmisliinid), kus miski, mis on küll ajamahukam, ent mida tajutakse lihtsana, loetakse sageli paremaks ja tõhusamaks lahenduseks kui miski, mis nõuab vähem aega, ent on tajutud kui „keerulisem“ lahendus. Kas see ka jätkusuutlik lahendus on, on juba hoopis teine teema :D
Norman väidab, et inimesed tegelikult ei erista disaini puhul kasutatavust, esteetikat jms. Nende jaoks on see kõik üks tervik. Mis inimestele korda läheb, on nende isiklik kasutuskogemus - kas nad saavutasid soovitud tulemuse, kas see kogemus oli valutu, kas see oli nauditav, kas nad teeksid seda vabatahtlikult (!) uuesti.
Norman astub veel ühe sammu edasi ning väidab, et enamust inimestest ei huvita kasutatavus seni, kuni lahendus töötab piisavalt hästi (good enough) ning tekkinud kasutusprobleemide jaoks on olemas kiire ümbernurgalahendus. Otseteega pole mõtet vaeva näha seni, kuni ringiga minek tuleb kergelt ja vaevatult.
Üldiselt, kasutatavus on inimeste jaoks teisejärguline ning mõjutab reaalset ostuotsust väga harva.
Kuigi minu tööks on kasutatavuse tagamine, meeldivad mullegi ilusad asjad. Isegi, kui nad ei funktsioneeri päris hästi. Seniks kuni kasutatavus on ’good enough’ ja ümbernurgalahendused kiired ning käepärased :D
Antud mõtteid ajendas kirja panema UX Magazine's ilmunud artikkel Eye Candy vs. Bare-Bones in UI Design.
