Enne ja pärast: kasutatavuse investeeringutasuvus
Aitäh kasutatavuse eest! Äripoole ja IT kõrval on nüüd pildil ka kasutaja, kes on õnnelikum ning tehnoloogia kasutamisest vähem frustreeritud. Teene kogu inimkonnale ja maailm on parem paik!
Kuid mis on see kasu, mida saab projekti rahastanud ettevõte? Kasutatavuse investeeringutasuvus on teema, millest palju ei räägita.
Kasutatavuse investeeringutasuvus on küllaltki keerukas teema. Tema mõõdikuteks on: e-kaubanduses müüginumbrid, ajalehtedel vm sisusaitidel vaatamiste arv (mis tuleb pigem sagenenud külastuste kui saidil umbes ringiklõpsimiste arvelt). Turundussaitide puhul on mõõtmine keerulisem ja paranenud näitajad saab kätte läbi turuuuringute.
Sisevõrkudes ja firmasisesel tarkvaral tuleb kasutatavuse tasuvus välja soorituskiiruse paranemisega ja vähenenud koolituskuludega. Müügiks arendatud tark- ja riistvaral toob kvaliteetsem toode paranenud müüginumbrid ning väiksemad kulud tehnilisele toele.
Mõned numbrid Nielsen Norman Group’i kasutatavusprojektide ROI uuringust
Keskmine näitajate paranemine uuritud veebiprojektides:
- Müük 87%
- Liiklus (külastajate arv) 96%
- Kasutaja jõudlus v produktiivsus 119%
- Kui palju kasutatakse rohkem kasutajaliidese erinevaid funktsioone 223%
Kasutatavuse osast projekti eelarves
Nielsen Norman Group’i uuringu järgi on see pidevalt kasvamas ning tänapäeval keskmiselt 10%.
Suur osa kasutatavuse eelarvete kasvamisel on veebil. Tavatarkvaraga ümberpöördult eelneb kasutajakogemus veebis tehingule ning raskelt ja keeruliselt saidilt kasutaja lihtsalt lahkub.
Tavatarkvara puhul on müüjal juba raha käes, kui ostjale selgub, et kasutajaliides on kehva kasutatavusega. See vähendab ka müüja motivatsiooni tegeleda kasutatavusega. Pigem pannakse rõhku uute funktsioonide väljatöötamisele, mida kasutatakse müügiargumentidena.
Teine kasvu põhjus on, et kasutatavus lihtsalt on uus asi. Ettevõtete arv, kellel on olnud positiivne kogemus kasutatavusega ning kasvav motivatsioon sellesse enam panustada, üha tõuseb.
Ja lõpuks, milline võiks tegelikult või tulevikus olla kasutatavuse osa projekti eelarves? Mõistlik oleks, et ettevõte kulutab pool projekti eelarvest sellele, et välja selgitada mida ja kuidas teha (ehk siis kasutatavusele) ja teise poole selle tegemisele.
