Roheline IT ja kasutatavus
Kolmapäeval, 17 märtsil toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatav iga-aastane Infoühiskonna konverents. Keskseteks teemadeks olid roheline IT ja avaliku sektori roll sotsiaalses meedias. Olin kohal, sest ka kasutatavus toetab rohelist IT'd ja seda läbi toodete ning teenuste eluea pikendamise ja võimaluste parema utiliseerimise.
Konverentsi avas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts märksõnadega „efektiivsus“ ja „pikem eluiga“. Tootlikkuse kasvu valemiks pakkus ta ressursisäästlikku arengut ning lisandväärtuste pakkumist.
Riigipilku esindades tõdes Parts, et suur osa infoühiskonna tegevustest on juba täna tugeva rohelise IT varjundiga või tõelise rohelise IT eelduseks. E-riigi lahendustest rääkides tuleks unustada eestlastele nii omane „iga mees teeb oma“ lähenemine ning eelistada korduv- ja taaskasutatavaid lahendusi.
Mis siin muud kosta, kui et „Great Minds Think Alike“ :) ehk et majandusminister oleks justkui minu peas mõttejahil käinud. Jätkusuutlikkus on eduka projekti elementaarne osa, mitte aga tinglik lisaklausel „peaks“ või „võiks“ lause lõpus.
No ja see toobki mind muidugi tõdemuseni, et tark mõtleb täna homsele säästule ning loob ainult eluvõimelisi ja jätkusuutlikke asju. Kuidas? Aga muidugi kasutatavust arendusse kaasates! Muuseas, kui sul usability teemadel kunagi abi vaja, siis ma võin ühte head firmat soovitada :P
Partsi avakõnele järgnes konverentsi peaettekanne Graham Vickery poolt, kes püüdis lahti mõtestada rohelise IT olemust ning tutvustas OECD tegevust. Vickery tuletas meelde sedagi, et ehkki olemasoleva rohelisemaks muutmine on äärmiselt oluline, ei tohi unustada UUSI rohelisi lahendusi – „it’s not only about making things smarter, but also about making smart NEW thing.“Taas kord tuleb nõustuda, sest nii ongi.
Juurde sooviks veel lisada, et uute lahenduste tootmine ei tohiks saada eesmärgiks omaette. Lähtuma peaks optimaalsuse printsiibist – milline tegevus on jätkusuutlikum ja efektiivsem.
Rohelise IT osa lõpetas paneeldiskussioon, kus jagati rohelisi kogemusi ning püüti leida Eesti rohelist panust. Kuidas siis ikkagi rohelisemaks muutuda ning mida saab IT valdkond ära teha? Ideid oli mitmeid, aga minu jaoks jäi arutelu liiga ühekülgseks ja tootmiskeskseks.
Jätkusuulikkus ei tähenda ainult keskkonnasäästlikkust, see puudutab ka sotsiaal-, kultuuri- ja finantsküsimusi meie igapäevases elus. Ennekõike tähendab jätkusuutlikkus aga tänase päeva vajaduste rahuldamist nii, et nende vajaduste katmine oleks võimalik ka homme, ülehomme, 10 aasta pärast, jne.
Mida kasutatavam ja kasutajasõbralikum miski on, seda kauem suudab seesama asi inimeste vajadusi rahuldada ja seda väiksem on tõenäosus, et antud toode, teenus, lahendus vms uue vastu välja vahetamist vajaks.
Enne igat uut projekti tasub hetk maha võtta ja mõelda, kas sul on võimalik midagi vähendada, uuesti kasutada või taastada?
Seminari korraldusliku poole pealt sooviksin eestvedajatele ja läbiviijatele aplodeerida - KUMU auditooriumi lava oli kevadiselt kauniks kujundatud, külluslikud kohvi- ja lõunapausid olid just õigetel hetkedel ning pabermaterjali pakuti lahkelt ligi paarisajale uudishimulikule osalejale. Mis muidugi ei olnud nii roheline lahendus... ;)
NB! Parts hõikas välja, et toetamaks rohelist IT-d ja ka teisi ökoloogiliselt tõhusaid projekte, plaanitakse eraldada innovatsiooniosakute toetusmeetme eelarvest miljon krooni spetsiaalselt nendele projektidele. Juhhuu!
Lisainfot seminari ja seonduvate teemade kohta:
(lingid avanevad uues aknas)
- Lisalugemist seminari kodulehelt
- Juhan Partsi seminarikõne täies mahus
- Märt Ridala räägib Rohelisest IT’st
- Graham Vickery ettekanne (pdf)
