Millega peaksid arvestama, kui plaanid kasutusele võtta low-code või no-code tööriistu?

Low-code ja no-code on populaarsed terminid, mis on praegusel ajal pea kõigil IT-huvilistel nii meelel kui keelel. Käesolevas artiklis uurime seda trendi veidi lähemalt. Räägime low-code ja no-code lahenduste peamistest erinevustest ja arutleme, millist kasu saaksid neist meie kliendid. Loetleme üles olulised nüansid low-code/no-code tööriistade kohta, millega peaksid arvestama oma organisatsioonis IT alaseid otsuseid langetades.

 

 

Mida räägivad uuringud?

Küsitluste tulemused kinnitavad low-code/no-code platvormide populaarsust. Paar aastat tagasi läbi viidud küsitluses vastas 60-70% IT valdkonna juhtivtöötajatest, et nende organisatsioonid juba rakendavad low-code ja no-code raamistikke/tööriistu.

 

Tehnoloogia valdkonnas uurimistööd tegev ja konsultatsiooni teenuseid pakkuv ettevõte Gartner ennustas eelmisel aastal, et aastaks 2025 kasutab 70% uutest rakendustest low-code tööriistu ning aastal 2023 kasvab see sektor globaalselt 20% võrra. Seda trendi soodustab low-code tööriistade poolt võimaldatav rakenduste arendamise kiirus ning organisatsioonide kasvavad vajadused tööprotsesse automatiseerida.

 

 

Kes on low-code ja no-code lahenduste peamised kasutajad?

IT valdkonna juhtide seisukohad low-code ja no-code tööriistade perspektiivide osas on erinevad, kuid enamik näeb neis valdkonnale suurt potentsiaali. Paljud IT juhid on juba rakendanud või plaanivad rakendada neid tööriistu/raamistikke agiilsuse suurendamise ja rakenduste arendamise kiiruse eesmärgil, kiirendades nii omakorda ka organisatsiooni digitaalset transformatsiooni. 

 

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on tõenäolisemad low-code/no-code tööriistade kasutajad. Suuremates organisatsioonides takistavad sageli nende tehnoloogiate juurutamist juba eksisteerivad keerukad IT süsteemid, mis eeldavad uutelt lahendustelt integreerimisel suurt paindlikkust ja kohandamise (customization) võimekust. Populaarsus erineb sektorite lõikes.

 

Suuremate turvariskidega ja rohkem reguleeritud sektorid - näiteks finants ja tervishoid - on ettevaatlikumad low-code/no-code tööriistade kasutusele võtmisel. Tugeva tehnilise taustaga IT valdkonna juhid on vaoshoitumad low-code/no-code rakendamisel, peljates rakenduse limiteeritud kohandamise (customization) võimalusi ning puuduvat täielikku kontrolli tööriista/raamistiku üle. 

 

IT valdkonna otsustajate hinnang low-code/no-code tööriistadele põhineb suuresti isiklikul kogemusel nende tööriistadega. Oluline on ka meeles pidada, et low-code/no-code tööriist/raamistik, mis sobib ühele organisatsioonile, ei pruugi jällegi sobida teisele sama profiiliga organisatsioonile. Enne otsuse langetamist tööriista kasutamise osas, on oluline põhjalikult kaaluda iga organisatsiooni unikaalseid vajadusi ja nõudmisi.

 

Low-code ja no-code lahenduste peamised erinevused: no-code kasutaja jaoks on rakenduste loomine tehtud lihtsaks, samas aga valikud on piiratud. See tähendab, et kasutaja saab seda, mida (graafilisel kasutajaliidestusel) näeb. Tegemist on tööriistade/raamistikega, mis võimaldavad automatiseerida koodi loomet läbi kasutajaliidese, kasutades kõige sagedamini drag&drop ja point-n-click metoodikaid. No-code sõltub täielikult visuaalsetest tööriistadest ja arendajal puudub võimalus midagi muuta, kui selleks peaks tekkima vajadus (näiteks Weebly). Low-code tööriistad/raamistikud võimaldavad automatiseerida koodi loomet läbi kasutajaliidese, mis kõige sagedamini kasutab drag&drop ja point-n-click metoodikat. Sellel on kõik samad võimekused, mis no-code lahendusel, kuid lisaks võimaldab see rätseplahendust ehk personaliseeritud koodi loomet. Low-code on suunatud pigem arendajatele ja suure kogemusega kasutajatele (näiteks Webflow). 

 

 

Testisime ühte low-code tööriista - Webflow

Testisime tööriista võimekust fiktiivse kliendi projektiga, mille raames lõime muuseumile maandumislehe. Miks otsustasime low-code tööriista kasuks? No-code tööriistade limiteeritus ei võimalda piisavalt arvestada meie klientide nõudmistega. Võtame näiteks ühe levinud low-code lahenduse – Weebly, mida kasutatakse veebide ehitamiseks.

 

Kiire veebiotsing annab ülevaate selle nõrkadest kohtadest: limiteeritud kujundamisvõimalused, käsitöö koodi ei ole võimalik rakendada, aeglane ja ebausaldusväärne. Olles ise arendajana kasutanud Weebly platvormi väikeveebi ehitamiseks, nõustun nende väidetega.  

 

Maandumislehe loomine on hea projekt low-code tööriista katsetamiseks. Oma olemuselt on tüüpiline maandumisleht pigem lihtsakoeline, keerukamad versioonid aga sisaldavad ka slaidereid, galeriisid ja vorme ning kasutavad mitmekülgseid disainielemente, mis toetuvad Flexboxile, Gridile ja teistele kaasaegsetele CSS’i funktsionaalsustele.  

 

Potentsiaalseid low-code tööriistu maandumislehtede loomiseks on kümneid, kui mitte sadu. Millise kasuks otsustada? Meie Trinidad Wisemanis valisime mõningase arutelu ja analüüsi järel välja Webflow rakenduse. 

 

Webflow kasuks räägivad järgmised tõendid:

 

• tuli turule üle 10-ne aasta tagasi ja on jõudnud ennast tõestada
• jätkab kasvamist, rahastamise voorudes investeeritakse lahendusse miljoneid
• omab põhjalikku dokumentatsiooni nii video kui tekstina
• annab võimekuse ehitada mitmekülgseid rakendusi 
• sellel on integreeritud Content Management System (CMS)
• sellel on läbimõeldud SEO
• pakub Webflow university õppekeskkonda, kus on võimalik end koolitada erinevatel seotud teemadel  
• omab komponentide loomise võimekust
• võimaldab komponente Webflow siseselt erinevate projektide vahel jagada 
• omab arvestatavat kasutajate baasi ja kogukonda
• omab intelligentset mitmekeelsuse võimekust
• arvestab WCAG standarditega, on varustatud vastavate juhendite ja tööriistadega
• annab võimaluse valmis lahendust eksportida ja majutada enda serveris.

 

Testimise järeldused ehk vaatame tõele näkku

Low-code ja no-code lahendused ei asenda arendajaid. Need täiendavad ja täiustavad arendajate töövooge ehk võimaldavad lihtsamaid lahendusi kiiremini ja kuluefektiivselt kliendile üle anda. 

 

Arendajad ei jää tööta. Low-code ja no-code tööriistad/raamistikud toovad digitaalsete lahenduste loomise n-ö massideni, kuid ei ole piisavalt paindlikud ega agiilsed arendajate endi asendamiseks. Low-code ja no-code lahendusi on saatnud populaarsus viimasel 10-l aastal, samas on need ühe või teise nime all eksisteerinud juba üle 30-ne aasta. 

 

Low-code plussid

Need tööriistad aitavad mitte-tehnilistel töötajatel ehitada rakendusi kiiresti ja väikeste kuludega. Low-code lahendused võimaldavad vähendada rakenduse arendamise ja uute äriarenduse ideede testimise kulusid. Samuti võimaldavad ilma programmeerimisoskuseta kiiresti valmis arendada algelise rakenduse mõnest äriarenduse ideest.

 

Sellist prototüübi sarnast lahendust on võimalik juba testida ka sihtrühmaga. Testimise tulemusel saadud andmeid on võimalik kasutada projekti juhtkonnale tutvustamiseks ning projektile poolehoiu ja rahastuse võitmiseks.  

 

Low-code raamistikud/tööriistad kasutavad drag&drop kasutajaliideseid ja abstraktsioone, et mitte-tehnilistel kasutajatel oleks lihtsam rakendusi ehitada. See aitab luua paremat sünergiat ettevõtte äri (müük, turundus) ja IT osakondade vahel. Midagi ühise keele sarnast pakkudes, toovad low-code/no-code tööriistad erinevaid struktuuriüksusi üksteisele lähemale ja aitavad ettevõtte sees luua paremat tasakaalu.

 

Low-code/no-code tööriistade kontekstis räägitakse tihti ka tehnoloogia demokratiseerumisest. Low-code/no-code tööriistad aitavad erinevatel kasutajate gruppidel iseseisvuda, vähendades nende sõltuvust kallitest spetsialistidest. Idee teostuseks ei ole vaja rahastust ega tegijaid, sest sul on võimalus ilma programmeerimisoskuseta ise rakendusi ehitada. Varu ainult aega ja kannatust.  

 

 

 

Low-code miinused

Drag&drop lahenduste kasufaktor on piiratud - enamasti on võimalik tirida ja lohistada vaid ette antud komponente. Low-code raamistikud on sobilikud eelkõige väiksemate, lihtsakoeliste rakenduste jaoks. Need ei skaleeru hästi ega ole sobilikud intensiivsete keerukate rakenduste jaoks. Käsitöö funktsionaalsus nõuab endiselt arendaja panust. 

 

Paratamatult tekib rakenduse eluajal lisaarenduste ja liidestuste vajadus. Low-code raamistikud võivad olla lukustatud ökosüsteemid. Low-code raamistikel/tööriistadel on sageli lepingud kindlate kolmandate osapooltega (ettevõtetega) ja ainult nende teenuseid võib liidestada (isegi kui eksisteerivad odavamad/tasuta alternatiivid).

 

Low-code lahendusest on keeruline teise raamistiku peale üle minna näiteks olukorras, kus rakenduse nõudmised/vajadused on suurenenud ja raamistik ei tule nende vajaduste täitmisega enam toime. Eraldi teema on turvalisus: low-code rakendused võivad endas hõlmata turvariske, kui nende arendamisega tegelevad turvariskide osas koolitamata (IT-alase hariduseta) töötajad. 

 

Need tööriistad on enamasti märkimisväärse õppimiskõveraga, eeldades valdkonna (milles tööriist lahendusi pakub) põhitõdede tundmist. Mida spetsiifilisemad on soovid, seda põhjalikumalt on vaja tunda dokumentatsiooni ja tööriista/raamistiku põhimõtteid. Välistatud ei ole ka programmeerimiskeelte tundmise nõue.

 

Personaalsete rätseplahenduste soovide korral tuleb siiski lasta arendajal kood kirjutada. Enamus low-code tööriistu eeldab spetsiifiliste soovide korral arendaja sekkumist, kes kirjutab tööriista/raamistiku reegleid arvestades kujunduse/kasutusmugavuse/ligipääsetavuse nõuetega vastavuses oleva rätseplahenduse. 

 

Valmis rakenduste ligipääsetavuse (WCAG) standarditega vastavusse viimine on low-code lahenduste nõrk koht. Webflow aga paistab silma just sellele valdkonnale aja ja tähelepanu pühendamisega. Webflow loojad peavad ligipääsetavust oluliseks ning tööriistal on oma ligipääsetavuse kasutusjuhend.

 

Samaaegselt on ligipääsetavuse teemad integreeritud veel teistesse kasutusjuhenditesse ja videotesse. Sellele vaatamata võib inimesele, kes teemaga varem kokku puutunud pole, ka selle kasutusjuhendi mõistmine väga keeruliseks osutuda.

 

Graafiline kasutajaliides, mille abil Webflow veebirakendusi ehitatakse, omab erinevaid ligipääsetavuse alaseid hoiatusi ja automatiseeritud tööriistu. Need juhendavad küll kasutajat, kuid ei paku lahendust, mis ühe nupule vajutusega rakenduse ligipääsetavuse standarditega vastavusse viiks. Ligipääsetavuse kasutusjuhendi ja muude abivahendite olemasolu ei välista seda, et teatud ligipääsetavuse nõudmistega vastavusse jõudmiseks on vaja kirjutada personaalne rätsepkood. 

 

Webflow plussid:

 

• intuitiivne graafiline kasutajaliides
• hästi läbi mõeldud kasutusjuhendid nii teksti kui videona 
• erinevad klaviatuuri shortcutid
• lihtne testida erinevate seadmete peal külastajale kuvatavat vaadet
• lõbusad ja kuiva tehnilist keelt vältivad õppevideod 
• võimalik stiliseerida erinevaid elemendi olekuid
• võimalik ehitada käsitöö disaini baasil
• sisseehitatud Content Management System (CMS)
• võimalik rakendada komponendi põhist ehitust
• võimalik jagada elemente mitme projekti vahel
• võimalik kirjutada käsitöö koodi ehk järgida detailset disaini
• CSS eelvaade
• mitmekeelsus on lahendatud intelligentselt.

 

Soovitud rakenduse saab kiiremini valmis kui ise CSS faili koodi kirjutades eeldusel, et kasutajal on head CSS eelteadmised. Samas puudub kontroll kõige üle - ülevaade, mis tekib kui ise otse CSS faili koodi kirjutad. See võib olla tingitud ka minu enda kallutatusest ja traditsioonilise CSS kirjutamise kogemusest. Kogemus võib olla erinev, kui läheneda Webflowle n-ö puhtalt lehelt. 

 

Webflow miinused:

 

• “Nähtamatu käsi” ehk taustal toimuvad protsessid Webflow arendajate poolt koostatud juhiste järgi, mis ei ole alati läbipaistvad ja võivad põhjustada arusaamatusi.
• Puuduvad Figmast ja Adobe toodetest tuttavad funktsionaalsused, näiteks ei kasutata  ruler’it.
• Anomaaliad: näiteks kolm elementi on seotud sama klassiga. Klassiga seotud stiilide muutmisel kajastusid muudatused ainult kahe elemendi puhul kolmest. 
• Graafilise liidese nupud on kohati ülitundlikud või liiga loiud.
• Arusaamatud reeglid: näiteks komponendi ühe child elemendi kustutamine kaotab kogu komponendi.
• Kohati osa graafilisest kasutajaliidesest hangub või kuvatakse administraatori ja külastaja vaates elemente erinevalt.
• Sisseehitatud Content Management System (CMS) on limiteeritud.
• Ligipääsetavuse (WCAG) reeglitega vastavusse jõudmiseks “võluvitsa” ei eksisteeri.
• CSS eelvaade on hetkel limiteeritud, mis on kogenud kasutajale pigem tüliks. 

Webflow tunnuslause on “coding css without coding css in webflow” (CSS kirjutamine ilma CSS kirjutamata) on tõenäoliselt atraktiivne kasutajale, kes ei ole kunagi pidanud CSS-i kirjutama. Varem CSSiga kokku puutunud kasutaja mõistab kiiresti, et reklaamtekst on ilusam kui tegelikkus. Low-code maagiat ei eksisteeri ehk ühel või teisel põhjusel on tarvis CSS teadmisi. Siin tulevad appi kasutusjuhendid ja videod. 

 

 

Kokkuvõtteks

Low-code ja no-code lahendused koguvad populaarsust ning neile ennustatakse pikka ja säravat tulevikku. Oluline on aga arvestada, et low-code ja no-code tööriistad ei ole vastus kõigile vajadustele ja enne low-code või no-code tööriista kasutusele võtmist on vaja end põhjalikult kurssi viia selle võimaluste ja piirangutega. Nii nagu rääkisime, on erinevatel low-code/no-code tööriistadel/raamistilkel omad plussid ja miinused, mida soovitan enne kasutuselevõttu põhjalikult kaaluda. Mõtle läbi oma tegevusvaldkond, arvesta juba eksisteerivate IT lahenduste ja võrgustikega ning loodavale rakendusele esitatavate nõudmiste ja vajadustega.