Mis on kasutatavus, kasutajakogemus ja kasutatavuse inseneeria – UX algajatele

Tere tulemast lugema meie uut kasutajakogemuse ehk user experience (UX) disaini artiklite sarja, kus räägime kasutajakogemuse disaini eri tahkudest ning murrame enamlevinud müüte.

Tegu on väga teaduspõhise valdkonnaga, mis on aastakümnete jooksul pidevalt arenenud ja muutunud. Meie uuest artikliseeriast leiavad vastuseid nii kasutajakogemuse disaini veteranid kui ka need, kes veel päris täpselt ei tea, millega on tegu. 
 

Aga mida siis kasutatavus endast kujutab?

Kasutatavus, kasutajakogemuse disain, infoarhitektuur, kasutajamugavus, ligipääsetavus, kasutajaliideste disain. Neid sõnu ja fraase olete ilmselt mitmeid kordi väga erinevates kontekstides kuulnud. Paraku on need ka kõmufraasid, mille tähendus sõltub tugevalt kontekstist ja mis eri inimeste jaoks omavad ka erinevaid tähendusi.

Kasutavuse mõiste ei ole tegelikult keeruline. Hea kasutatavus tähendab, et mingit süsteemi, veebilehte, füüsilist toodet (näiteks teekannu või parkimiskella) või teenust on lihtne kasutada ning raske unustada. Neil on vähe loogikavigu ning nad pakuvad meile, kui kasutajatele, mõnusalt positiivset kasutajakogemust.
 

Kasutajakogemus on subjektiivne

Iga inimene on erinev ja seega on erinev ka nende kasutajakogemus. Pole võimalik disainida süsteemi, mis sobiks kõikidele Eesti inimestele, kuna taustsüsteemid on kõikidel väga erinevad, kuid meil on võimalik teha ta mugavaks ca 90 protsendile kasutajatest. 
 

Ilmselt olete ka ise tundnud, et mõni väiksem süsteem ajab jubedalt närvi, samas kui teine on küll suur, aga samas kuidagi loogiline. Menüüpunktid ja lingid on justkui õiges kohas ja mõjuvad loomulikult ehk kas näiteks uue mööblieseme kokkupanek on kergesti teostatav või nii keeruline, et nõuab süsteemiinseneri magistrikraadi.

Kasutajakogemus on subjektiivne kvaliteedimõõdik, kus kasutaja alateadvuslikult hindab erinevaid tooteid ja süsteeme, mida ta oma teel kohtab. Kui lähme poodi ja mingi asi ärritab meid, siis tuleme sealt tagasi, pahuralt porisedes: "see oli küll kehva".

Seda kasutajakogemus kasutaja vaatenurgast ongi. Ta on iga inimese isiklik kvaliteedihinnang tootele, teenusele, süsteemile või veebilehele. 
 

Hea kasutajakogemus on märkamatu

Võiks ju arvata, et inimesed teavad, millal nad head süsteemi kasutavad, kuid üldreeglina märkavad nad kasutatavust, kasutajakogemust ja mugavust siis, kui see on negatiivne. Kuid mida selle negatiivse tagasisidega peale hakata? Kas peaksime pidevalt süsteeme ümber disainima?

Tegelikult mitte. Kuigi tagasiside on tugevalt subjektiivne, siis on selle lahtimõtestamise jaoks olemas omad trikid ja nipid. Subjektiivne vastus muutub objektiivseks, kui kasutame selle lahtimõtestamiseks vastavaid metoodikaid.

Sel põhjusel on ka kasutatavuse testimine (või siis kasutajatestimine, tähendus on sama) nii väärtuslik tööriist. Seda eriti juhul, kui me lisame juurde ka pilgu jälgimise ehk eye trackingu. Inimesed sageli ütlevad üht ning teevat teist asja, läbi testide saame kätte tegeliku pildi. Kasutatavuse testidest tuleb välja, kui lihtne või raske üks süsteem tegelikult on.

Kasutatavuse teste on hea teha juba prototüüpimise faasis, kuna me saame mitmetele probleemidele jälile enne, kui süsteem arendusse läheb. Kuna teenuse, tegevuse, veebi või süsteemi prototüübi vead on juba parandatud, siis kukuvad nii hilisemad arenduskulud kui ka turunduskulud kolinal alla. Lisatööd ei ole vaja enam teha. Samas on kasutatavuse testimist võimalik teha ka olemasoleva süsteemi peal. See ei pea olema prototüüp. 
 

Täiuslikku kasutatavust ei eksisteeri

Kuigi kasutatavus tähendab paljudele lihtsust, ei ole see alati nii. Kasutatavuse puhul on roll ka efektiivsusel ja õpitavusel. Kui räägime inimesest, kes kasutab regulaarselt natuke keerukamat tarkvara, siis võtab hea kasutatavus hoopis efektiivsuse kuju ja me räägime kasutatavusest natuke erinevas kontekstis. 

Efektiivsus võib sisaldada otsustamise kiirust, paremat reaktsiooniaega ning kiirendada töötajate igapäevast töövoogu.

Kuid õpitavus ja efektiivsus on üksteisest erinevad ja mõnikord töötavad üksteisele ka vastu. Seetõttu käib nende vahel pidevalt ka väiksemat sorti vägikaikavedu. Antud teemal oleme kirjutanud ka eraldiseisva inglisekeelse artikli - easier to learn vs. a more effective user interface - kus räägime, millal valida efektiivsus ja millal parem õpitavus. 
 

Kasutatavuse inseneeria keskendub probleemide lahendamisele metoodiliselt ja täpselt, kõhutunnet ignoreerides

Inseneeria tähendab, et fookus on analüüsil, testimisel ja joonistamisel. Hea kasutatavus on saavutatud, kui asjad töötavad nii nagu enamik lõppkasutajaid seda ootavad. Innovatsioon ei tule alati visuaalsest disainist või kasutajaliidese komponentidest. Innovatsioon võib tulla ka ideedest ja äriplaanidest. Seda siis enamikel juhtudel.

Meie väljakutse seisneb õigete metoodikate ja spetsiifiliste probleemide omavahelises sobitamises. Iga väljakutse on erinev ja nii ka lahenduskäik. Õnneks on ka kasutajakogemuse disaini valdkonnas olemas parimad praktikad, millele vajadusel toetuda saab. 
 

Sinu kasu kasutatavusest ja kasutatavuse inseneeriast

Inseneeriast tuttavad metoodikad aitavad meil teha subjektiivsetest nõuetes/väidetest objektiivsed lahendused. See tähendab, et me muudame inimeste väited millekski, mida meil on võimalik väärtuse loomiseks kasutada.

Levinud on ka müüt, et hea kasutatavus või kasutajakogemuse disain on kallis. Tegelikult kasutatavuse metoodikad võimaldavad hoopis raha säästa, kuna mitmed arendustsüklid ja möödalasked jäävad olemata. Ka riskid on madalamad. Kuna oleme oma ideid testinud ja valideerinud, siis saab klient endale töötava lahenduse, mis tõesti ka tulemusi toob.

Mõned kasutegurid:
 

• Väiksemad arenduskulud ehk vähem arendustsükleid
• Madalam arendusrisk ja äririsk
• Suurem efektiivsus 
• Väiksemad tugiüksuse kulud (nt läbi madalama kõnekeskuse koormuse)
• Suurem müük 
• Täpsem turundustegevus
• Kõrgem kliendirahulolu

Kõlab ju hästi? Kasutajakogemust on võimalik ka mõõta. Seda on võimalik pöörata ümber konkreetseks rahanumbriks ja iga ettevõtte tüübi kohta on olemas eraldiseisvad mõõdikud. Vaata ka meie kasutajakogemuse mõõtmise teenust.
 

Alusta väikeste sammude ja hea planeerimisega 

Kõik algab planeerimisest ja ettevalmistusest. Kui tunned, et toote kasutatavus ei ole just parimate killast, siis alusta väikeste sammude haaval. Kui soovid abi, siis helista meile numbril 63 11 111 (vastajaks on tavaliselt meie tegevjuht Ander Tenno) või kirjuta trinidad@trinidad.ee. Me aitame sul plaani paika sättida ja paremaid tulemusi saavutada.