Kas teadsid, et mentordamine aitab parandada sinu tööalaseid oskusi?
Isegi kui oled juba praegu väga hea spetsialist ja teed oma tööd suurepäraselt, võib oma teadmiste edasiandmine kellelegi teisele osutuda päris keeruliseks. Miks aga peaks üks niigi tasemel spetsialist tahtma oma teadmisi ja kogemusi edasi pärandada?
Märtsi lõpust juuni alguseni toimetas TWNi Tallinna kontoris 8-liikmeline praktikantidest full-stack arendustiim. Tegemist oli Tallinna Ülikooli informaatika eriala tudengitega, kelle ülesandeks sai TWNi pakkumuste infosüsteemi loomine.
Samal ajal töövarjutasid meie disainereid ka 8 Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži teenuste ja disaini juhtimise eriala magistranti. Eelnevalt said tudengid täitmiseks mentori poolt koostatud lühiküsimustiku, mille alusel sai TWN aidata neil paremini oma töövarjutamise eesmärke täita (mh millised on ootused ja millist tööd soovib igaüks tulevikus teha). Tudengid said näiteks töötoa raames persoonasid koostada ja veebilehe ligipääsetavust testida.
Käesolevasse artiklisse koondasime 16 praktikandi ja 4 mentori kogemuse.
Mida annab mentordamise kogemus spetsialistidele?
Praktikantidest full-stack tiimi põhimentoriks oli TWNi kaasasutaja ja innovatsioonijuht Hegle Sarapuu-Johanson ning töövarjupäeva juhendas meie UX disainer Timo Treit. Intervjuus osalesid mentoritena veel TWNi arendajad Priit Puru ja Joosep Jõeleht. Tudengid said alati, kui neil mõni küsimus või mõte tekkis, seda mentoritega arutada.
Kuidas on mentordada nii suurt gruppi?
“Tegemist on igaljuhul huvitava väljakutsega ja mentordamise kulg sõltub palju sellest, milliseid inimesi tuleb mentordada. Minul väga vedas, kuna menteed osutusid väga asjalikeks ja kohusetundlikeks noorteks,” rõõmustab Hegle.
“Eks alguses oli nimedega veidi segadust – korraga ju terve tiimitäis uusi inimesi, aga tublide ja aktiivsete nimed jäävad ikka meelde,” muljetab ta.
Kuidas ise mentorina praktika käigus arenesite?
“Vastastikune õpe motiveerib mõlemat osapoolt. Ka mentor ise õpib ja näeb asju uutest vaatenurkadest või saab teada uutest meetoditest. Ühtlasi on see hea tiimi juhtimise ja tööde planeerimise harjutus, mis annab tunnetuse, kas mulle endale meeldiks olla tiimijuht,” räägib Timo enese proovile panekust.
“Ka andmise tunne motiveerib, kui näed et oled suutnud noort inimest oma teadmiste abil inspireerida nii, et ta saabki ise tekkinud pudelikaelast läbi,” lisab Priit.
Timo lisab, et mentordades saab ta selgitada kellelegi teisele tegevusi ja protsesse, millega ise igapäevaselt kokku puutub. Seeläbi mõtteid sõnadesse pannes peegeldab ta ka iseendale, kuidas tegelikult neist protsessidest aru saab. “Ühtlasi püüan sellistel hetkedel olla tudengite vastu empaatiline ja mõtlen, kuidas ma ise sooviksin, et mind ettevõttes vastu võetakse,” räägib Timo.
“Minu jaoks on mentordamine kasulikuks osutunud ka seepärast, et sain ära lahendada bugi, mis mul ühes teises projektis pikalt üleval oli,” rõõmustab Joosep. “Selle konkreetse back-end raamistikuga ei olnud ma varem kokku puutunud. Nüüd kui olin sunnitud seda tegema, oli päris põnev teemat uurida ja oma teadmisi täiendada,” lisab ta.
Suurimad väljakutsed mentorite jaoks?
Väljakutseks oli projekti algus, kui administratiivsed toimingud TWNi enda poolt venima kippusid. Mentorite sõnul oli keeruline oma tööd planeerida, kui ei olnud selge, kes ja millal alustab. Selles osas saame ennast tulevikus kindlasti parandada.
Kooli semester käis mais-juunis veel täie hooga ning ühise aja leidmine koosolekuteks ja kokkusaamisteks kõigile 8-le praktikandile ja mentoritele oli Hegle sõnul paras pähkel. Tänu praktikantide tugevale motivatsioonile ja projektijuhile see suures osas õnnestus.
“Kindlasti õpiksid mentorid menteesid ja nende võimekusi paremini tundma, kui nad saaksid rohkem aega füüsiliselt koos veeta. Praegu oli koosolekuid võimalik pidada enamasti veebis ja need jäid lühikeseks,” räägib Hegle.
“Algul kui inimesed veel üksteist ei tunne, läheb aega, et tekiks julgus küsida ja oma arvamust avaldada. Näiteks kontoris toimunud disaini sprintides oli hästi näha, kuidas ühes ruumis viibimine sellele tublisti kaasa aitas,” kinnitab Hegle füüsiliste kohtumiste vajalikkust.
Hegle lisab, et töös kasutatav Scrum metoodika kujuneb välja just koostöös. Kuna tiimis arendajaid nappis, tuli teha rollide ümberjaotusi ning see, et kõik jälle omavahel kokku klappima hakkaks, võttis samuti aega.
“Kontseptsiooni väljamõtlemine ja esmane töölesaamine on päris suur saavutus,” kiidab Hegle tiimi. “Mentorina aga tunnen, et meil võiks olla veel ca 1 kuu aega. Nüüd praktika lõpus kui tiimitunnetus käes ja tempo juba sees, oleks saanud selle projektiga veel palju korda saata,” lisab ta.
Milline on hea praktikant?
Timo peab oluliseks praktikantide enda innukust ja huvi asja vastu. “Soov õppida ja areneda peab tulema ikka nende endi poolt. Igasugu täpsustavad küsimused ja kommentaarid ainult elavdavad õppeprotsessi kummagi poole jaoks,” kinnitab ta.
Priit püüab enda sõnul olla võimalikult hands-off mentor, sest usub, et läbi tule ja vee õppimine on läbi aegade olnud kõige efektiivsem. “Kui mentee “uppuma” hakkab, siis muidugi aitan välja,” lisab ta sõbralikult.
Priit ja Joosep mõlemad hindavad seda, kui praktikant on proaktiivne ja julgeb õigel ajal abi küsida. Oluline on aru saada, millal on käes pöördepunkt, kust enam edasi ei saa või pole mõtet minna ja tuleb mõelda alternatiivseid lahendusi. Ise nad väga palju praktikante ei torgi – hommikul korra küsivad, mis eelmisel päeval tehtud sai ja kas on tekkinud küsimusi.
Kuidas olla hea mentor?
Kõik meie mentorid on nõus sellega, et reeglina neile meeldib inimesi aidata ja oma teadmisi jagada. Hea mentor teab, millest ta räägib ehk tal on kogemuste pagas.
“Mentordamisel on kõige olulisem roll inimsuhtlusel – see, kuidas sa end väljendad ja millises “keeles”. Arendajad kipuvad tavaliselt rääkima liiga spetsiifiliste terminitega. Kui sa oma eriala jagad, siis peaksid oskama asjad teistele inimkeeles selgeks teha,” räägib Priit ühest mentori olulisimast oskusest. “Noortega suhtlus võiks olla chill ja mõnus, mitte range ega ametlik. See võtab asjatu pinge ka maha,” lisab ta.
“Et mentee julgeks üldse küsida ja kommenteerida, tuleb mentoril luua turvaline ja avatud õhkkond. Pingevabas keskkonnas jääb kogutud info praktikandile ka paremini meelde,” räägib Timo. “Hea mentori jaoks ei ole olemas rumalaid küsimusi. Ta peab oskama oma ego maha suruda ja olema valmis koos menteega tundmatut asja uurima ja õppima,” täiendab Joosep.
Praktikantide tagasiside mentoritele ja TWNile
“Trinidad Wiseman oli minu esimene valik just seetõttu, et UX teemad pakuvad mulle suurt huvi. Proovipäev TWNis andis suurepärase võimaluse näha teenusedisaineri tööd suures ja professionaalses kollektiivis ning ainult kasvatas minu huvi valdkonna vastu,” selgitab Liisa.
“Valisin TWNi, et tutvuda praktilise tööga organisatsioonis, kes ei piirdu ainult disaini lahenduste genereerimisega, vaid kellel on hands-on kogemus IT-süsteemide ja rakenduste ümberkujundamisel ja loomisel,” räägib Jörgen.
“Töövarjupäev võimaldas mul teenusedisainiga seotud tegevusi täis tööpäeva sisse kiigata. Vastuvõtt oli väga soe – tundsin, et olin oodatud. Mulle tutvustati kontorit ja kontorielu. Kuigi meil oli keeruline ühist sobivat aega leida, jäid mentorid rahulikuks ja meeldivaks,” jagab Lily TWNis saadud kogemust.
Mitmed praktikandid toovad esile, et TWNis osatakse olla praktikantide vastu empaatilised. Kontoris on mõnus ja vaba õhkkond – üldse mitte selline kuiv ja range “tundidepikkune istumine” nagu siiani kontoritööst mulje on jäänud.
“Päris tore on, kui saad kellelegi aru andmata püsti tõusta, kööki kõndida ja valida omale kohvi või karastusjooke ja meelepärast snäkki,” räägib Enri Gregor. Kõik on ühel meelel, et mentorid vastavad kiiresti ja rõõmuga, kuid kindlasti tuleb ise olla proaktiivne.
“Mulle väga meeldib, et mentor laseb ise käed külge panna töökeskkondadele ja programmidele, millest siiani vaid loengus kuulnud olin. Kui kahtled, saad mentorilt kinnitust küsida,” on Mark-Kirill praktikaga rahul. “Päris tööd tehes peab julgema ju ise katsetada ega tohi karta vigu teha,” lisab ta.
Veel tõid tudengid välja, et põnev oli jälgida kolleegide vahelist kommunikatsiooni erinevates kanalites. See annab tunnetuse operatiivsest, positiivsest ja muhedast sisekliimast ning tekitab ühtlasi tunde, et kõik on alati kaasatud ega jää olulisest infost ilma.