Osades tarkvaraprojektides jäetakse testimine tahaplaanile, eeldades, et arendajad saavad sellega ise hakkama või et lõppkasutajad annavad vigadest teada. Tegelikult ei ole arendaja testija – nagu ka kokk ei ole oma roogade sõltumatu hindaja. Kui testib keegi, kes on lahendusega liiga seotud, võivad vead märkamata jääda. Ka kasutajad ei hakka enamasti vigadest raporteerima – nad lihtsalt lõpetavad tarkvara kasutamise. Selles artiklis räägime, miks sõltumatu testija on tarkvaraarenduses kriitilise tähtsusega.

Kliendi ostuotsust e-poe tihedas konkurentsis mõjutab, lisaks turundusele ja hinnapoliitikale, suuresti veel ostuprotsess ja interaktsioon. Teisisõnu kõik see, mida klient kogeb ostu sooritamisel oma seadmest.

Testija peamist ülesannet võiks defineerida kui võimalikult väheste vigadega kvaliteetse toote üleandmist tooteomanikule erinevate piirangute raames, milleks on näiteks tähtaeg, eelarve ja meeskond. Selle saavutamiseks saab testija panustada oluliselt laiemal skaalal, kui ainult arenduse nõuetele vastavusse viimine.

 Veebilahenduste, näiteks infosüsteemide, e-poodide ja portaalide testimine on oluliselt komplekssem ja põnevam tegevus kui rakenduse läbi klikkimine, mida testimisega tihti võrdsustatakse. Selles postituses räägime valitud meetoditest ning toome konkreetseid näiteid selle kohta, mis meie hinnangul on tänasel päeval muutunud üha olulisemaks.

Oma ühes eelmises blogipostituses rääkisin prototüüpimise vajalikkusest ja sellest, et ühe korralikult ning metoodiliselt teostatud UX protsessi puhul ei tohi ühtegi sammu vahele jätta. Võiks öelda, et see protsess allub samadele põhimõtetele nagu keksumäng...