TWN life: meie teenusedisainer: “Sümpaatia teenusedisaini vastu tõi mind TWNi. Meeldib mõelda kastist välja nii äris kui eraelus.”

Jätkame blogisarjaga TWNLife, kus teeme tutvust Trinidad Wisemani (edaspidi TWN) andekate meeskonnaliikmetega erinevatelt ametipostidelt. Räägime tööelust ja hobidest, sellest mis sai tehtud enne TWNi ning küsime sekka ka lõbusaid vimkaga küsimusi. Täna saad tuttavaks meie teenusedisaineri Jaanaga.

 

 

“Oma elukutseni jõudsin sümpaatiast teenusedisaini vastu – hea kui ärilisi väljakutseid saab loovalt, aga samas süsteemsete meetoditega lahendada.”

Kuidas sai sinust teenusedisainer ning kuidas jõudsid TWNi? 

Varem, töötades äri-, arendus- ja teenindusjuhi ametipostidel, tegin kõike - selline multitasking tekitas tunde, et tegelikult ma ei ole ühegi valdkonna spetsialist. Lisaks häiris mind asjade vales järjekorras tegemine: tulemus sai valmis, kuid ei olnud tegelikult ettevõttele või kasutajatele sobiv. 

 

Tabasin end mõttelt, et kindlasti on midagi, mis eelneb turundusele ja müügile. Minu jaoks tähendabki teenusedisain seda, et toode või teenus tehakse korda enne lansseerimist. Kasutajasõbraliku ja hästi bränditud toote või teenuse turundus- ja müügiprotsess on palju tõhusam.

 

Kliendid kasutavad toodet/teenust, kuna see on loogiline ja meeldiv, mitte seepärast, et selle turundusse on palju ressursse investeeritud. Jätsin äride assisteerimised juhina sinnapaika ning alustasin nullist – läksin teenusedisaini agentuuri praktikandiks. 

 

TWNi jõudsin sümpaatiast teenusedisaini vastu. Meeldib, kui töö on tähenduslik, teemasid uuritakse põhjalikult ja õiges järjekorras ning kaasates õigeid inimesi ning meetodeid.

 

Mäletan, et 2020 aasta sügisel käisin teenusedisaini seminaril, kus räägiti muuhulgas sündmusteenuse disainist. Mul oli varasem kuvand TWNist kui digi suunal tegutsejast. Minu jaoks tuli üllatusena, et ettevõte on ka tugev teenusedisaini tegija. 

 

Paar kuud hiljem otsustasin õnne proovida - kirjutasin otsekoheselt, mida oskan, millised oskused on puudu ning mida soovin juurde õppida ja nii see läks.

 

Sinu lemmik projektid ja tööülesanded? 

Armastan klassikalisi teenusedisaini projekte, kus saab ohtralt tellijate ja klientidega suhelda ning midagi uut, loogilist ja loomingulist luua. Samas olen ka korra ja struktuuri fänn – dokumendid peavad olema korrektsed, tähtajad jälgitud ja tulemused seoses.

 

 

 

“TWNis on vabadus ise oma tööpäevi kujundada – nii aja kui asukoha mõttes”

Mille poolest erineb TWN teistest ettevõtetest ning mis võiks olla järgmine TWNis tehtav muudatus? 

Võrreldes minu eelmiste töökohtadega, eristab TWNi vabadus ise oma tööpäevi kujundada – seda nii ajaliselt kui asukoha poolest – mina näiteks töötan Pärnust ja mõnikord mulle meeldib hoopis hilisõhtul tööd teha. 

 

Rõõmu valmistab see, et kui midagi otsustatakse, siis protsessid liiguvad kiiresti edasi, samuti ollakse vastuvõtlikud uutele ideedele, mitte ei jääda kinni vanadesse tavadesse. Uute ideede genereerijad saavad ise protsessis aktiivselt kaasa lüüa ning tublisid tegijaid märgatakse ja tunnustatakse. 

 

Rääkides muudatustest, siis mulle on väga südamelähedane tööandja bränding ning arvan, et TWNi kui ettevõtte sees on rohkem potentsiaali, kui välja kumab.

 

Kindlasti võiks alati rohkem tegeleda töömotivatsiooni ja -rahulolu mõõtmise ning tõstmisega – seda nii töö efektiivsemaks muutmise eesmärgil kui ka töövoolavuse ennetamiseks. Miks mitte teha mõni huvitav lüke, mis pälviks suuremat tähelepanu üle Eesti: näiteks 4-päevane töönädal ;)

 

 

“Töötamine Austraalias üllatas mind –  juura haridusega kontorinäpp saigi hakkama – ajasin karja, lüpsin lehmi, söötsin vasikaid, vedasin pahna, kuivendasin ja niisutasin põlde ning kerisin okastraati kokku, kui vaja!”

Mis oli sinu esimene töökoht ja palju palka maksti? Aga kõige meeldejäävam töökoht?

Esimene töökoht oli Pärnus, kus töötasin villas baaridaamina ja palgaks oli ca 3000 krooni kuus kätte. 

 

Meeldejäävaim töökoht oli vaieldamatult Austraalias, kus pidasin paar kuud klassikalist farmitöölise ametit: ajasin karja, lüpsin lehmi, vedasin paska ja pahna, söötsin vasikaid, kuivendasin ja niisutasin põlde, ehitasin aedu! 

 

Kusjuures see meeldis mulle, sest loomadega looduses töötamine oli vabastav. Poleks kunagi uskunud, et minusugune blond juura haridusega kontorinäpp saab hakkama 600 lehma ja 400 vasikaga :D 

 

 

Millised on sinu hobid ja kummalised harjumused või kombed?

Mulle sobivad käelised ja kunstilised tegevused. Näiteks viimati sepistasin hõbedast sõrmuse ja ripatsi, voolisin savinõusid, tegin kristallidest iluasju ning joonistasin oma enda tehnikas detailseid pilte. Mulle meeldib kõik esteetiline ja sellega seonduv – asjade korda ja kenaks sättimine, kujundamine, dekoreerimine. 

 

Mina olengi see, kelle kummaliseks harjumuseks on Instagramis kasside piltide ja videote vaatamine enne magamaminekut :) 

 

Mul on veel komme koostada nimekirju ja seda erinevatel teemadel - mitte ainult poe ostunimekirju, vaid ka nimekirju elu enese õppetundidest, tähelepanekutest ja tulevikuplaanidest. Hea on mõnikord märkmeid lugeda ja meelde tuletada – toob fookuse tagasi põhiväärtustele. 

 

Kes on sinu spirit animal ja mis on hulljulgeim asi, mida oled korda saatnud?

Üllatus-üllatus, aga see on kass – tahaksin käia omapäi, tulla ja minna siis, kui mulle sobib. Keegi võiks süüa anda, silitada ja lubada mul 22h päikese käes lebotada :)

 

Ühe hulljulge asjaga olen hakkama saanud küll – tegin Uus-Meremaal kaks hüpet, nii pea ees kui ka tagurpidi swing-benji hüppe otse sinisesse kanjonisse.

 

 

 

“Ka isiklikul tasandil saab kasutada erinevaid meetodeid, et mõista minevikku, nautida olevikku ja usaldada tulevikku.”

Mis on sinu selle aasta to-do listis, mida sa varem pole teinud? 

Käesoleval aastal on minu tähelepanu alla sattunud eneseareng – vaimse heaolu ja teadlikkuse tõstmine. Ma ei ole kunagi varem oma sisemisi teemasid nii sügavuti ja läbi erinevate prismade vaadelnud.

 

Nüüd avastan sealt vanu asju, mida endaga kaasa tassida ei ole mõtet, samuti uusi asju, millest ei olnud isegi teadlik. Mis mind üldse seda teed kõndima ajas?  Avastasin liiga tihti, et kortsutasin kulmu ja olin üllatunud, kui mingid mustrid kordusid. Hakkasin siis taga ajama vastuseid, millised vimkadega reeglid siin universumis siis kehtivad. 

 

Kusjuures, minu meelest on siin väga hea seos ka teenusedisaini ja disainmõtlemisega – kasutades uusi meetodeid, ilmuvad välja päris probleemid ja hiljem ilmselgetena tunduvad lahendused. Nii äris kui eraelus tuleks kastist välja mõelda, et näha laiemat pilti. 

 

Mis roa valmistamises oled meister ning mis on sinu reisisihtkoha soovitus kolleegidele?

Meistriks pean end grillitud halloumi juustu võileiva valmistamises – sinna lähevad veel avokaado, rukola ja päiksekuivatatud tomatid.

 

Reisisihtkohaks soovitan Indiat – sealsed kontrastid on niivõrd suured, et see riik ei saa kedagi külmaks jätta. Nagu öeldakse: you’re gonna love it, or hate it. Minul õnnestus viibida seal sõbranna pulmas – pidu oli korralik, kestis nädal aega ja toimus 750 külalisele.

 

 

 

“Kui mul oleks nii palju raha, et ei peaks töötama, investeeriksin unelmate džungli-rannamaja ehitamisesse – sellest tuleks tõeline fantaasiavili... "

Mida sa teeksid, kui sul oleks nii palju raha, et ei peaks/tahaks üldse töötada ja kas sina läheksid Marsile, kui avaneks võimalus?

Kui mul oleks tohutult raha, ju ma siis ikka kusagil palmi all peesitaksin – kokteil näpus ja peen kübar peas. Investeeriksin unelmate džungli-rannamaja ehitamisesse ja see ei oleks mingi suur ning särav valmis toode, vaid ikka tõeline ajas kujunev fantaasiavili.

 

Prooviksin kätt ka hobi-kunstnikuna või korraldaksin loovaid workshoppe. Kui rohkem tegevust vaja, siis tegeleksin heategevus- või start-up projektidega, mis mulle endale päriselt ka südamelähedased on. Arvatavasti midagi sellist, mis toob inimestes välja nende tõelise potentsiaali. Või back to the basics – kuidas lahendada inimeste argipäeva muresid. 

 

Marsile läheksin ma kindlasti, kui just viimasel hetkel araks ei löö. Maa ja teiste planeetide nägemine kosmosest raputaks minu maailmapilti kõvasti – inimesed on väikesed ja jõuetud ning kui loodus/universum tahaks, siis meist ei jääks tuhkagi alles. Kindlasti imetleksin suu ammuli, milline peen täppisteadus ja ime see on, et planeedid just enda kindlatel orbiitidel tiirlevad.